KUIGI Piibel pole loodusteaduse õpik, on see täpne ka teadust puudutavates küsimustes. Vaadelgem näiteid meteoroloogia ja geneetika vallast.

METEOROLOOGIA: VIHMA TEKE

Piibel ütleb: „[Jumal] tõmbab veepiisad üles, tema udust need koonduvad vihmaks, pilved kallavad need maha.” (Iiob 36:27, 28.)

Siin kirjeldab Piibel veeringe kolme peamist etappi. Jumal, kellelt lähtub päikesesoojus, „tõmbab veepiisad üles” 1) aurumise teel. Seejärel 2) kondenseerub aurustunud vesi pilvedeks, kust vesi sajab vihma või muude 3) sademetena alla. Isegi praegu ei mõista meteoroloogid kõike vihmaga seonduvat täielikult. Huvitav on see, et Piibel küsib: „Kas suudab keegi aru saada pilvekihtidest?” (Iiob 36:29.) Looja on see, kes mõistab vihma tsüklit, ja ta hoolitses selle eest, et piiblikirjutaja paneks sellega seotud mõtted õigesti kirja. Ja need pandi kirja kaua enne seda, kui inimesed suutsid seda protsessi teaduslikult selgitada.

GENEETIKA: INIMESE LOOTE ARENG

Piiblikirjutaja kuningas Taavet ütles Jumalale: „Su silmad nägid mind juba mu looteeas, su raamatusse pandi kirja kõik mu osad.” (Laul 139:16.) Taavet rääkis siin luuleliselt sellest, et loode areneb kooskõlas juhenditega, mis on otsekui raamatusse kirja pandud. On hämmastav, et see mõte talletati Piiblisse umbes 3000 aastat tagasi.

Ent alles 19. sajandi keskpaigas avastas Austria botaanik Gregor Mendel geneetika põhiprintsiibid. Ja alles 2003. aasta aprillis järjestasid teadlased lõpuks inimgenoomi, mis sisaldab inimkeha kogu geneetilist informatsiooni. Teadlased on kirjeldanud geneetilist koodi kui sõnastikku, mis on täis tähestiku tähtedest koostatud sõnu. Nendest sõnadest moodustuvad geneetilised juhised. Nende juhiste järgi arenevad loote osad, nagu aju, süda, kopsud ja jäsemed täpses järjestuses ja ajastuses. Teadlased on genoomi sobivalt kirjeldanud kui eluraamatut. Kuidas on võimalik, et piiblikirjutaja Taavet oli nii täpne? Ta möönis alandlikult: „Jehoova vaim rääkis mu kaudu, tema sõna oli mul keelel.” * (2. Saamueli 23:2.)

ON VÄGA keeruline kui mitte võimatu teada, millal ja kuidas kuningriigid ja linnad tõusevad või langevad ning kui võimas nende tõus või langus on. Ent Piibel ennustas vägevate valitsuste ja linnade hävingut äärmiselt üksikasjalikult. Vaadelgem vaid kaht näidet.

BABÜLONI LANGEMINE JA TÜHJAKS JÄÄMINE

Muistne Babülon oli võimsa impeeriumi süda. Selle impeeriumi mõjuvõim Lääne-Aasias kestis sajandeid ja omal ajal oli Babülon maailma suurim linn. Ent Jumala vaimu mõjutusel kuulutas piiblikirjutaja Jesaja umbes 200 aastat ette, et mees nimega Kyros vallutab Babüloni, ja ta ütles sedagi, et lõpuks jääb see linn elanikest täiesti tühjaks. (Jesaja 13:17–20; 44:27, 28; 45:1, 2.) Kas see läks tõepoolest nii?

Ühel ööl 539. aasta oktoobris e.m.a vallutaski Kyros Suur Babüloni. Mingil ajal jäid varem ümbruskonna viljakat piirkonda niisutanud kanalid unarusse ning ummistusid. Aastaks 200 m.a.j oli see paik maha jäetud. Tänapäeval on Babülon endiselt varemeis. Täpselt nii nagu Piibel ennustas, jäi see linn „täiesti lagedaks”. (Jeremija 50:13.)

Kuidas on võimalik, et piiblikirjutaja nägi ajaloosündmuste kulgu nii täpselt ette? Piibel ütleb, et Jesaja, Aamotsi poeg, sai selle „hukkamõistusõnumi Babüloni kohta ... nägemuses”. (Jesaja 13:1.)

NIINEVE SAAB „SAMA PÕUASEKS KUI KÕRB”

Assüüria impeeriumi pealinna Niinevet peeti arhitektuuriliseks imeks. See linn uhkeldas oma laiade tänavate, avalike aedade, templite ja massiivsete paleedega. Sellest hoolimata ennustas prohvet Sefanja, et see võimas linn saab „tühermaaks, sama põuaseks kui kõrb”. (Sefanja 2:13–15.)

Niineve hävitati täielikult 7. sajandil e.m.a babüloonlaste ja meedlaste ühisjõul. Ühe teatmeteose järgi jäi see võidetud linn seejärel „2500 aastaks unustusse”. Mõnda aega isegi kaheldi, kas Niineve üldse kunagi eksisteeris! Alles 19. sajandi keskel kaevasid arheoloogid välja Niineve varemed. Praegu on see paik lagunemas ja seal tegutsevad vandaalid, nii et Maailmapärandi Fond on andnud hoiatuse: „Niineve muistsed varemed võivad jälle kaduda, ja seda igaveseks.”

Kuidas on võimalik, et Sefanja teadis seda kõike ette? Ta ütles: „See on Jehoova sõnum.” (Sefanja 1:1.)

PIIBEL annab rahuldustpakkuvad vastused elu suurtele küsimustele. Vaadelgem järgmisi näiteid.

MIKS ON MAAILMAS NII PALJU KURJUST JA KANNATUSI?

Kurjuse ja kannatuste teemat käsitletakse põhjalikult kogu Piiblis. Piibel selgitab seda järgmiselt.

1. „Inimene on valitsenud inimese üle, tuues sellega palju kahju.” (Koguja 8:9.)

   Ebapädevad ja korrumpeerunud inimvalitsejad on põhjustanud ütlemata palju kannatusi.

2. „Ettearvamatud sündmused tabavad neid kõiki.” (Koguja 9:11.)

   Ettearvamatud sündmused, nagu rasked haigused, õnnetused ja katastroofid, võivad tabada igaüht igal pool ja igal ajal.

3. „Ühe inimese kaudu patt tuli maailma ja patu kaudu surm.” (Roomlastele 5:12.)

   Alguses, kui inimesed loodi, ei olnud nad ebatäiuslikud ega surelikud. Patt „tuli maailma”, kui nad ei kuuletunud tahtlikult oma loojale.

Piibel teeb enamat, kui vaid selgitab, miks inimesed kannatavad. See tõotab, et Jumal kõrvaldab kurjuse ja „pühib ära kõik pisarad nende silmist ja enam ei ole surma ega leinamist, hädakisa ega valu”. (Ilmutus 21:3, 4.)

MIS MEIST SAAB, KUI ME SUREME?

Piibel selgitab, et surm on täielik teadvusetuse ja tegevusetuse seisund. „Elavad teavad, et nad surevad, kuid surnud ei tea midagi,” ütleb Koguja 9:5. Piibel ütleb, et surma korral meie mõtted kaovad. (Laul 146:4.) Seega lakkab pärast surma igasugune ajutegevus, nii et ka meie meeleelundid ei tööta enam. Seetõttu ei saa me enam tegutseda ega mõelda ning me ei tunne midagi.

Ent Piibel teeb enamat, kui vaid selgitab surnute olukorda. See pakub suurepärast lootust, et inimesed äratatakse sügavast surmaunest üles. (Hoosea 13:14; Johannese 11:11–14.)

MIS ON ELU MÕTE?

Piibli järgi lõi Jumal Jehoova mehe ja naise. (1. Moosese 1:27.) Esimese inimese Aadama kohta öeldakse seega, et ta oli „Jumala poeg”. (Luuka 3:38.) Inimene loodi kindla eesmärgiga: et ta rajaks sõprussuhte oma taevase isaga ning elaks maa  peal õnnelikku ja mõttekat elu igavesti. Seepärast loodi inimesed loomupärase sooviga õppida tundma Jumalat. Piibel ütleb: „Õnnelikud on need, kes mõistavad, et nad vajavad Jumala juhatust.” (Matteuse 5:3.)

Lisaks ütleb Piibel: „Õnnelikud on ... need, kes Jumala sõna kuulevad ja selle järgi teevad.” (Luuka 11:28.) Piibel mitte ainult ei anna teadmisi Jumala kohta, vaid ka aitab elada õnnelikumat elu ning annab tulevikulootuse.

PÄRAST selliste tõendite uurimist on miljonid inimesed kogu maailmas teinud järelduse, et Piibel on midagi enamat kui vaid muistne kirjatükk. Nad on veendunud, et Piibel on Jumala sõna – vahend, mille kaudu ta suhtleb inimestega, ka sinuga. Selles raamatus kutsub Jumal sind teda tundma õppima ja temaga sõbraks saama. „Lähenege Jumalale, siis tema läheneb teile,” lubab Piibel. (Jaakobuse 4:8.)

Piiblisse süüvimine avab sulle harukordse võimaluse. Millise? Nii nagu mingi raamatu lugemine võimaldab saada aimu selle autori mõtetest, nii annab Piibli lugemine aimu selle autori, Jumala mõtetest ja tunnetest. Mõtle, mida see võib sulle tähendada: sa võid õppida tundma oma Looja tundemaailma! Lisaks saab Piiblist teada järgmist.

• Mis on Jumala nimi, milline on tema olemus ja millised omadused tal on.

• Mis on Jumala eesmärk seoses inimesega.

• Kuidas saada Jumala sõbraks.

Kas sooviksid rohkem teada saada? Jehoova tunnistajad aitavad sind rõõmuga. Nad saavad korraldada sulle tasuta piiblikursuse. See võimaldab sul saada järjest lähedasemaks Piibli autori Jumal Jehoovaga.