PALJUDEL mereimetajatel, kes elavad külmas vees, on naha all paks rasvakiht, mis aitab neil kehasoojust hoida. Merisaarmal on sooja hoidmiseks teistsugune meetod: paks karvakasukas.

Mõtteainet. Merisaarma karvkate on tihedam kui teistel imetajatel, ühel ruutsentimeetril on umbes 150 000 karva. Ja seetõttu jääb vees olles saarma naha lähedale õhukiht. See õhukiht on kui isolaator, mis ei lase külmal veel looma nahaga kokku puutuda ja temalt kehasoojust röövida.

Teadlaste arvates võib merisaarma karvkattest üht-teist õppida. Nad on teinud katseid mitmete tehiskarusnahkadega, muutes näiteks karva pikkust ja paigutust. Uurijad on järeldanud, et „mida tihedamalt karvad asuvad ja mida pikemad need on, seda kuivem või vett tõrjuvam karvane pind on”. Ühesõnaga, merisaarmad võivad olla uhked oma suurepärase kasuka üle!

Uurijad loodavad, et nende uurimistööd viivad uudsete vett tõrjuvate tekstiilide kavandamise ja tootmiseni. See võib panna mõningaid mõtlema, kas ei võiks sukeldujad, kes peavad viibima külmas vees, kanda merisaarma kasuka sarnast karvast kalipsot.

Mida sina arvad? Kas merisaarma soojust isoleeriv karvkate tekkis evolutsiooni teel või on see kellegi kavandatud?