E Biblia parhudias lengo traio
Kai arakhlias pala soste trail iek zhuvli kai sas la iek bari buki ai chi plachalas la e religion? So sikilo iek terno kai sas catolico pa e martia kai kerdias te parhuvel lesko traio? So sikilo pa o Del iek terno kai aliarelas o traio nango? Dikh so von mothon.
“But borsh pushlem man sostar sam katse” (ROSALIND JOHN)
KANA ARAKHADILI: 1963
THEM: GRAN BRETAÑA
PA LATE: MEKLIAS IEK BARI BUKI
SAR SAS MURHO TRAIO:
Arakhadilem ando Croydon, ando sur anda o Londres. Murhe dada sas anda e isla San Vicente. Samas inia phral ai me simas e shouto. Makar murhi dei sas anda e khangeri Metodista man chi plachalas man e religion. De tsinorhara kamavas te sikiuau dieli neve, kana sas man vriama zhavas pasha o pai te chitou libruria kai mangavas unzhile.
Kana getosardem e escuela astardem te azhutiu kal manush kai jan but kino. Sar manush kai nai len kher, kai si len iek nasualimos ai manush kai chi sikion fuga. Porme ande universidad astardem te sikiuau pa e ciencia kai estudil sar te avas saste. Porme te getosarau lavas bare bukia, pala godia sas man love ai iek traio shukar. Kerdilem gestora ai estudivas so keren ai so kamenas le manush. Te kerau godia buki numa trobulas man iek computadora ai internet. Butivar zhavastar ande aver thema ai beshavas but vriama ande iek hotel kai plachalas man, kotse keravas gimnasia, zhavas ando spa ai aver dieli. Sas defial shukar, gindivas ke sas man sa so trobulas man te avau veselime. Numa siempre jalas man e briga katar godola kai nai len but.
SAR E BIBLIA PARHUDIAS MURHO TRAIO:
But borsh pushlem man sostar sam katse ai soske trais. Chi dem po gor te dikhau so phenel e Biblia. Ando 1999 murhi phei mai tsinorhi, e Margaret, ai laki amiga avile mande khere. Le dui sas marturia le Jehovaske. Laki amiga sas defial lashi mantsa ai astardem te sikiuau pa e Biblia lasa. Numa pala o traio ai e buki kai sas man, nas man but vriama te thau man te sikiuau pa e Biblia.
Ando 2002 mukisailem ando suroeste anda Inglaterra, kamavas te sikiuau mai ande universidad pa so keren ai so kamen le manush. Ai vi astardem te zhau kai kidenpe le marturia le Jehovaske murhe shavesa. Makar sikilem but ande universidad, so sikilem anda e Biblia azhutisardias man te aliarau le bedi kai si ando traio ai so si te kerel o Del te lasharel len. Le vorbi anda Mate 6:24 puterde murhe iakha. Trobulas te alosarau, e buki vai o Del. So sas te alosarau sas te sikavel so kamavas chachimasa.
O borsh kai nakhlosas gelemas kai estudilaspe e Biblia ande uni khera katar le Marturia, estudinas o libro ¿Existe un Creador que se interese por nosotros? a Kotse dem po gor ke numa o Jehova shai ankalavel le bedi la lumiake. Ande universidad sikavenas ke, te zhanas soske trais, nai musai te pakias ke varekon kerdias sa le prame. Godo joliardias man but. Meklem e universidad ai astardem te pashuvau ka o Del.
Vareso kai azhutisardias man te parhuvau murho traio sas Proverbios 3:5, 6: “Pakia tu ando Jehova sa kire ilesa, ai na pakia tu ande so aliares. Ser tuke lestar ande sa so keresa, ai vo lasharela kire droma”. Te prinzharel o manush le Devles si mai baro de sar te avel les iek bari buki, but love vai te avel ashundo. Kana mai sikiuavas pa e voia le Devleski la Phuviake ai pa so kerdias o Jesus pala amende, mai kamavas te dau murho traio le Devleske. Ando abril anda o 2003 boldilem sar marturo le Jehovasko. De atunchara parhudem mai murho traio.
SAVO LASHIMOS LEM:
Te avau amiga katar o Jehova si e prama mai shukar. Akana ke prinzharau les aliarau pacha ai veselia. Drago mange te avau avre manushentsa kai luvudin les.
Zhi agies plachal man te sikiuau dieli neve. Pala godia te sikiuau pa o Jehova ai te zhau kai kidas amen del man but veselia. Drago mange te dau duma pa so pakiau, pala godo de anda o junio anda o 2008 dau mai anda murhi vriama te ningerau le lashe viesti. Gadia shai azhutiu le manushen te avel len iek traio mai shukar, ai te train ande iek lumia nevi mai angle. Akana sim mai veselime de sar mai anglal. Naisiu chachimasa ka o Jehova te del man iek traio veselime ai te zhanau pala soste traiu.
“Nashtivas te ankalavau anda murho shero e martia katar murho amigo” (ROMAN IRNESBERGER)
KANA ARAKHADILO: 1973
THEM: AUSTRIA
PA LESTE: PLACHALAS LES TE KHELEL PESKE PE LOVENDE
SAR SAS MURHO TRAIO:
Arakhadilem ande iek familia catolica ande iek foro tsinorho kai bushelpe Braunau ande Austria. Sas iek foro kai le manush sas lovale ai beshenas ande pacha.
Iek gies anda o 1984, kana sas man 11 borsh, nakhlo vareso kai zhi agies nashtiu te bistrau. Iek anda murhe mai lashe amiguria, kai khelavas mange ando futbol lesa godo gies, sas les iek accidente ai mulo. But borsh nashtivas te ankalavau anda murho shero e martia katar murho amigo. Pushavas man so si kana meras.
Kana getosardem e escuela, astardem te kerau buki sar electricista. Ande tsirha vriama astardem te khelau mange pe lovende, nas man bedi le loventsa makar khelavas mange but. Plachalas man le deportes ai e muzika heavy metal ai punk. Sas man iek traio zhungalo ai plachalas man te zhau te khelau. Keravas so kamavas; numa aliaravas ke sas man iek traio nango.
SAR E BIBLIA PARHUDIAS MURHO TRAIO:
Ando 1995, iek phurorho kai sas marturo le Jehovasko mardias murho vudar ai pushlias mandar te kamava iek libro kai delas anglal la Bibliasa pa “So si kana varekon merel?”. Sar nashtivas te bistrau e martia katar murho amigo, phendem ke kamavas o libro. Chitosardem les sa, na numa o kotor kai delas anglal ka so pushavas man.
Arakhlem suato ka sa so pushavas man pa e martia ai vi sikilem aver dieli. Sar murhi familia sas catolica, pakiavas man mai but ando Jesukristo. Sar sikiuavas so phenel e Biblia, kerdilem amigo katar o Jehova o Del, o Dat le Jesusosko. Plachaias man te zhanau ke o Del si pasha peske servitori ai godola kai roden les (Mate 7:7-11). Sikilem ke fialo si o Jehova ai ke kerel so shinavel, godo kerdias te sikiuau mai sar kerdile chache le profesii la Bibliake. So sikilem zuriardias murho pakiamos.
Dem po gor ke numa le Marturia thonas pendar te azhutin le manushen te aliaren e Biblia. Ramovas sa le verseturia la Bibliake kai sas andel publikasionuria ai porme rodavas len ande murhi Biblia catolica. Kana mai rodavas mai davas po gor ke arakhlem e chachi religion.
Ande Biblia sikilem ke o Jehova azhukerel te thau ande murho traio leske zakonuria. Kana chitosardem Efisiana 4:22-24, aliardem ke trobuvas te mekau murho “phurano traio” kai sikavelas sar phiravas mai anglal, ai te lau pe mande “o nevo traio, kai si kerdo te miazol po Del”. Meklem o traio zhungalo kai sas man, ai le prame kai kerenas te kamau le love sar te khelau mange pe lovende (1 Korintianuri 6:9, 10, E Nevi Viasta ai o Psalmo [ENV]). Te parhuvau murho traio, trobuvas te mekau le amiguria kai sas man ai te avau amigo le manushentsa kai lenaspe pala le zakonuria le Devleske.
Nas mange vushoro. Numa arakhlem le amiguria kai rodavas kana astardem te zhau kai kidenpe le Marturia, vi sikiuavas pa e Biblia ai davas man gogi ande so sikiuavas. Tsirha po tsirha parhudem e muzika kai ashunavas, so kamavas ando traio ai sar simas. Ando 1995 boldilem sar Marturo.
SAVO LASHIMOS LEM:
Agies dikhau avre iakhentsa le love ai le prame kai si man. Ai vi sikilem te na joliavau ande fuga sar keravas de mai anglal. Ai chi mai jal man e briga pa so si te avel mai angle vai so si kana meras.
Sim defial veselime te avau anda iek bari familia anda sa e lumia kai luvudil ka o Jehova. Makar si len bedi thon pendar te aven chache le Devlesa. Sim veselime ke agies chi kerau numa le dieli kai plachal man, vi kerau dieli te azhutiu le kolavren ai luvudiu ka o Jehova.
“Akana si man pala soste te traiu” (IAN KING)
KANA ARAKHADILO: 1963
THEM: GRAN BRETAÑA
PA LESTE: CHI ALIARELASPE MISHTO PESKE TRAIOSA
SAR SAS MURHO TRAIO:
Arakhadilem ando Inglaterra, kana sas man efta borsh mukisailiam ando foro Gold Coast, Queensland, ande Australia. Makar chi samas barvale traisas mishto.
Makar sas man sa le dieli te traiu mishto, chi simas veselime. Chi aliaravas man mishto murhe traiosa. Murho dat pelas but pimos ai chi aliaravas baro kamlimos karing leste. Nas mange drago te pel but pimos ai te rhutuil murha da. Kana nakhli e vriama dem po gor sostar sas gadia, ke jalias but kino ande Malasia kana sas ando ejercito.
Kana simas terno astardem te piau pimos. Sas man 16 borsh kana meklem e escuela ai thodem man ande Marina. Ande godia vriama zumadem draba chorhe ai astardem te piau tsigeri ai but pimos. Piavas pimos kana getolas o kurko numa la vriamasa astardem te piau suako gies.
Kana sas man 20 borsh chi zhanavas te avela sas iek Del. Pushavas man: “Te avela si iek Del, sostar mekel amen te avas po kino ai te meras?” Ramosardem poemi kai dosharenas le Devles pa sa le dieli le chorhe kai dikhavas ande lumia.
Kana sas man 23 borsh, meklem e Marina. Kerdem buki ande but riga ai phirade man ande aver thema iek borsh. Chi aliaravas man mishto ai chi zhanavas soske traivas. Nas khanchi kai kamavas te kerau. Chi dikhavas bari prama te avel man iek kher vai iek lashi buki, numa kamavas te piau ai te ashunau muzika.
Serau mishto o gies kana kamlem zurales te zhanau chachimasa soske traiu. Simas ande Polonia, gelem te prinzharau e rig kai kerenas buki le phandade anda Auschwitz. Chitosardem pa le prame chorhe kai nakhle but phandade ande godia rig, numa kana dikhlem sa godo aliardem man defial tristo. Nashtivas te aliarau sostar le manush sas defial bilashe. Asuentsa pel iakha, pushavas man: “Sostar, sostar?”.
SAR E BIBLIA PARHUDIAS MURHO TRAIO:
Ando 1993, kana amboldem ande murho them, kamlem te rodau suato ka so pushavas man ande Biblia. Tsirha vriama mai angle, marde ka murho vudar dui marturia le Jehovaske ai akharde man te zhau ka iek baro chidimos kai sas te avel pashe, ande iek estadio. Ai gelem.
Uni shon mai palal gelemas ande godo estadio numa kacha data nas iek fialo. Le Marturia zhanas mishto uriade ai sas lashe, lenge shave sas dragostosuria. But marturia le Jehovaske jale andre, numa kana getosarde chi mekle chi iek rhartia pe phuv, godo plachaias man but. Vareso shukar sas ke savorhe sas veselime ai ande pacha, kamavas te aliarau man gadia. Chi serau chi iek divano, numa chi si te bistrau so kerde le Marturia godo gies.
Godia riat serdem mange katar murho voro ke prinzharelas e Biblia ai sikiolas pa sar sas le religionuria. Phendias mange ke o Jesus sikadias ke sas te prinzharen ka le chache kristianuria pala so kerena (Matei 7:15-20, ENV). Pala godia trobuvas te zhanau sostar le Marturia nas sar sa le kolaver manush. Sas e pervo data kai azhukeravas vareso lasho.
Uni giesa mai angle le Marturia kai akharde man te zhau ando baro chidimos avile pale mande khere. Pushle mandar te avela ke kamavas te sikiuau pa e Biblia ai phendem lenge ke kamavas. Ai vi astardem te zhau kai kidenpe.
Kana mai sikiuavas pa e Biblia, mai parhudiolas murho gindo karing o Del. Sikilem ke nai o doshalo katar sa le dieli chorhe ai katar e dukh kai si ande lumia (Génesis 6:6; Psalmo 78:40, 41, ENV). Phendem mange ke sas te thau sa mandar te na dukhavau ai te veseliu o ilo katar o Del (Proverbios 27:11). Meklem le tsigeri, o pimos ai o traio zhungalo. O marzo anda o 1994, boldilem sar marturo le Jehovasko.
SAVO LASHIMOS LEM:
Akana sim veselime, ai chi mai piau pimos te bistrau le bedi. Sikilem te mekau le bedi kai si man andel vast katar o Jehova (Salmo 55:22).
De 10 borsh kai sim ansurime iekha zhuvliasa shukar kai bushelpe Karen kai si marturo le Jehovasko. Ka murhi rhomni si la iek lashi shei kai bushelpe Nella. Ai le trin das but anda amari vriama te sikavas kal manush te prinzharen o chachimos pa o Del. Akana si man pala soste te traiu.
a Kerdo pala le marturia le Jehovaske.