Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

Ra tol-y n bas-y tɩ y ‘sũur sãam ne a zeova’ ye

Ra tol-y n bas-y tɩ y ‘sũur sãam ne a zeova’ ye

Ra tol-y n bas-y tɩ y ‘sũur sãam ne a zeova’ ye

“Ned yalemd n sãamd a yell t’a sũur yaool n sãamd ne Zu-soabã.”—YEL. 19:3.

Y NA N LEOKAME TƖ BÕE?

Bõe n tõe n wa kɩt tɩ ned sũur sãam ne a Zeova?

Bũmb a nu n tõe n sõng-d tɩ d sũur da wa sãam ne a Zeova. Yaa bʋse?

D sã n wa tar zu-loeese, bõe la d pa segd n yĩmi?

1, 2. Bõe yĩng tɩ d pa segd n ning a Zeova taal ãdem-biisã sẽn namsdã yĩnga? Rɩk-y makre.

MAMS-Y wa rao sẽn na n kẽ kãadem na maan yʋʋm wʋsgo, tɩ yẽ ne a pagã vɩɩm noome. La raar a ye, a yiime n lebg n wa mik t’a roogã teed zũndgame. Zaoosã kaoome, tɩ laasã kẽer wã, tɩ roogã tẽngã lagse. Roogã sẽn da yaa neerã pa le sakd gesg ye. Rẽ yĩnga a na n yɩɩ tao-tao n tags tɩ yaa a pagã n maan woto sɩda? Ayo. A na n sokame tɩ yaa ãnda n tʋm woto. Bala, a miime t’a pagã sẽn nong-a wã pa na n sak n sãam teedã ye.

2 Rũndã-rũndã, ninsaalbã rẽgma tẽn-gãongã, koomã la pemsmã. B tʋmda nen-kɛglem tʋʋm la b vɩ yaare. La tõnd sẽn zãmsd Biiblã, d miime tɩ pa a Zeova yell ye. A naana tẽngã n dat t’a yɩ arzãna. (Sɩng. 2:8, 15) A Zeova yaa Wẽnnaam sẽn yaa nonglem. (1 Zã 4:8) Biiblã wilgame me tɩ yaa a Sʋɩtãan la “dũniyã naaba,” la tɩ zu-loeesã wʋsg yaa yẽ n wat ne.—Zã 14:30; 2 Kor. 4:4.

3. Bõe n tõe n wa kɩt tɩ d tall tagsg sẽn pa zems d zu-loeesã zugu?

3 La pa a Sʋɩtãan n wat ne d zu-loeesã fãa ye. Bõe yĩnga? Bala zu-loees kẽer yaa d sẽn mi n tudg tɩ wa tar-do. (Karm-y Tõod 32:4-6.) D tõe n yeelame tɩ yaa sɩda. La d sẽn pa zems zãngã yĩnga, d tõe n wa tara tagsg sẽn pa zems d zu-loeesã zugu. Rẽ tõe n waa ne yelle. (Yel. 14:12) Bala, tõe n wa kɩtame tɩ d ningd a Zeova taal d zu-loɛɛg ning poorẽ, tɩ yaool n yaa tõnd wall a Sʋɩtãan n tar taale. D pʋd n tõe n wa sãama d sũur ne a Zeova, rat n yeel tɩ d yik d sũur ne-a.—Yel. 19:3.

4, 5. Wãn to la kiris-ned tõe n wa sãam a sũur ne a Zeova?

4 La rẽ yĩnga, ned sɩd tõe n wa yika a sũur ne a Zeova bɩ? N-ye. La f sã n yik f sũur ne a Zeova, pa yam tʋʋmd ye. (Ezai 41:11) Ned pa tõe n zab ne Wẽnnaam n tõog ye. Yaa sɩd tɩ d pa na n wa sak n yeel tɩ d sũur yika ne a Zeova ye. La Yelbũn 19:3 sẽn yeel tɩ yaa ninsaal yalemd n “sãamd a yell t’a sũur yaool n sãamd ne Zu-soabã,” wilgdame tɩ yaa sũurã pʋgẽ la yellã be. La rẽ tõe n puka a soabã manesmẽ. Wala makre, a tõeeme n pa le tʋmd a Zeova tʋʋmdã ne yẽesem wall a lak a meng ne tigingã.

5 Bõe n tõe n wa kɩt tɩ ned sũur sãam ne a Zeova? Bõe la d tõe n maan t’a buud ra wa paam-do? Tara yõod tɩ d bao sogs-kãensã leoore. Bala, rẽ la d tõogd n kell n tall zood sõma ne a Zeova.

BÕE N TÕE N WA KƖT TƖ NED SŨUR SÃAM NE A ZEOVA?

6, 7. A Moiiz wakatẽ wã, bõe n kɩt tɩ Israyɛll nebã yẽgem ne a Zeova?

6 Bõe n tõe n wa kɩt tɩ ned sẽn tũud a Zeova ne pʋ-peelem sũur yik ne-a? Sõs-kãngã na n wilga bũmb a nu, la a tẽeg-d Biiblã kibay sẽn gomd neb sẽn bas tɩ b sũy sãam ne a Zeova yelle.—1 Kor. 10:11, 12.

 

7 Neb a taab goam tõe n komsa d raoodo. (Karm-y Tõod 1:26-28.) Tẽeg-y bũmb nins a Zeova sẽn maan n yiis Israyɛll nebã Eziptã. A kɩtame tɩ tood piig nams Ezipt nebã. Rẽ poore, a sãama a Faraõ ne a sodaasã mog-miuugẽ wã. (Yik. 12:29-32, 51; 14:29-31; Yɩɩl 136:15) La Wẽnnaam nin-buiidã sẽn wa n kolg kãabg tẽngã, b yẽgma ne-a. Bõe n kɩt tɩ b kong tẽeb n maan woto? Yaa neb nins b sẽn tʋm tɩ b tɩ ges tẽngã kẽer goam n koms b raoodo. (Sõd. 14:1-4) Woto kɩtame t’a Zeova yeel tɩ b baa a ye pa na n kẽ “tẽn-noogã” pʋgẽ ye. (Tõo. 1:34, 35) Kiba-kãngã wilgda tõnd bõe? Wilgdame tɩ neb a taab goam tõe n komsa tõnd tẽebo, tɩ d sɩng n wɩt a Zeova sẽn get a nin-buiidã yell to-to wã.

8. A Ezai wakatẽ wã, bõe n kɩt tɩ Wẽnnaam nin-buiidã ning-a taale?

8 Zu-loees tõe n komsa d raoodo. (Karm-y Ezai 8:21, 22.) A Ezai wakatẽ wã, yell n da pak Zida soolmã neba. B bɛɛbã ra yaa wʋsgo, tɩ rɩɩb me ra kae ye. Komã ra namsda nin-buiidã. La sẽn da yaa wẽng n yɩɩda, b ra pa paamd Wẽnnaam goamã n kelgdẽ ye. (Amos 8:11) Wall tɩ b bao a Zeova sõngrã, b ra ningd-a-la taale, la b ningd b rĩmã me taale. Tõnd me sã n wa tar zu-loees wʋsg hal tɩ d raood komse, d tõe n wa ningda a Zeova taale, n tagsdẽ t’a pa sõngd tõnd d toogã pʋgẽ ye.

9. A Ezekɩɛll wakatẽ wã, bõe n kɩt tɩ Israyɛll nebã tall tagsg sẽn pa zemse?

9 D sã n wa pa wʋmd yɛlã fãa võore. A Ezekɩɛll wakatẽ wã, Israyɛll nebã sẽn da pa wʋmd yɛlã võor sõma wã kɩtame tɩ b tagsdẽ t’a Zeova sẽn maan bũmb ninsã “ka zems” ye. (Eze. 18:29) B ra maanda wa b tõe n tika b bãngrã sẽn tar koakã n kao Wẽnnaam bʋʋdo, la b wilg-a sẽn segde. A buud tõe n paama tõnd me bɩ? N-ye. Kibay n be Biiblã pʋgẽ tɩ b võor wʋmb yaa toogo. Tõe me tɩ bũmb n namsd tõnd tɩ d pa wʋmd a võor ye. Rẽ fãa tõe n kɩtame tɩ d wa tagsdẽ t’a Zeova pa maand tɩrlem, wall t’a sẽn maan bũmb ninsã “ka zems” ye.—Zoob 35:2.

10. Wãn to la neb kẽer dɩkd a Ãdem togs-n-taare?

10 D tõeeme n dat n bao padems d yel-wẽnd poorẽ. D yaab a Ãdem kɩɩsgã poore, a ninga Wẽnnaam taale. (Sɩng. 3:12) A ra miime t’a sẽn kɩɩs Wẽnnaam noorã, a segda ne sɩbgre. La a ninga a Zeova taale, tɩ yaa wa a Zeova n tudg n kõ yẽ pʋg-yoogo. Rẽ tɛka, neb wʋsg n dɩkd a Ãdem togs-n-taare, n ningd Wẽnnaam taal b yel-wẽn poorẽ. Rẽnd zemsame tɩ d sok d meng woto: ‘Rẽ yĩnga mam sũur tõe n wa sãama m yel-wẽn poorẽ tɩ m wa tagsdẽ t’a Zeova noyã yaa dem-dem bɩ?’

11. Yam bʋg la d tõe n dɩk a Zonas kibarã pʋgẽ?

11 Tõe n wa lebga tõnd mengã yell bal n pak-do. A Zeova sẽn zoe Niniiv nebã nimbãanegã, pa yɩ no-rɛɛs a Zonas noog ye. (Zon. 4:1-3) Bõe yĩnga? Tõe t’a tagsame tɩ yẽ sẽn moon tɩ Wẽnnaam na n sãama Niniiv tɩ pa yɩ woto wã, b na n yeelame tɩ yẽ yaa ziri no-rɛɛsa. Sẽn da pak a Zonas n yɩɩd yaa a yʋʋrã sẽn na n kell n yɩ noogo. Rẽ kɩtame t’a pa zoe Niniiv nebã sẽn tek yamã nimbãaneg ye. Rẽ yĩnga tõnd me tõe n wa maana wa a Zonas bɩ? N-ye. Sã n yaa tõnd mengã yell bal n pak-do, d tõe n wa yĩmame tɩ nebã rata sõngre. Wala makre, tõe tɩ d sɩng n moonda na maan yʋʋm n yetẽ t’a Zeova raarã kolgame. La neb kẽer mi n laada tõnd ra-kãng sẽn ket n nan pa ta wã. Rẽ tõe n kɩtame tɩ d wa getẽ t’a Zeova kaoosdame.—2 Pɩɛ. 3:3, 4, 9.

Y SẼN TÕE N MAAN TO-TO TƖ Y SŨUR DA WA SÃAM NE A ZEOVA

12, 13. Bũmb a Zeova sẽn maan wall a sẽn bas tɩ beẽ sã n pa noom-do, bõe la d segd n maane?

12 Bũmb a Zeova sẽn maan wall a sẽn bas tɩ beẽ sã n pa noom-do, bõe la d tõe n maane? D tẽeg tɩ d sã n bas tɩ d sũur sãam ne a Zeova, pa yam tʋʋmd ye. Biibl a to pʋgẽ, Yelbũn 19:3 (Sebr Sõngo) yeta woto: “Yaa tõnd yalemdã n wat ne d meng bõne, tɩ d lɛɛg n ningd Wẽnd taale.” Rẽ n so tɩ d na n gom bũmb a nu yelle. Bõn-kãens tõe n sõnga tõnd tɩ d sũur da wa sãam ne a Zeova ye.

13 Modg-y tɩ yãmb ne a Zeova zoodã kell n tall pãnga. D sã n kell n tall zood sõma ne a Zeova, na n sõng-d lame tɩ d sũur da wa yik ne-a ye. (Karm-y Yelbũn 3:5, 6.) D segd n kɩs-a-la sɩda. Sẽn paase, segdame tɩ d gũus n da wa tags tɩ d tara yam wʋsgo, wall d bas tɩ wa lebg tõnd mengã yell bal n pak-d ye. (Yel. 3:7; Koɛ. 7:16) Rẽ na n sõng-d lame tɩ baa d sã n wa tar zu-loees bɩ d ra ning a Zeova taal ye.

14, 15. Bõe n tõe n sõng-d tɩ neb a taab goam ra koms d raoodo?

14 Ra bas-y tɩ ned goam koms y raood ye. A Moiiz wakatẽ wã, bũmb wʋsg n da be zʋɩf-rãmbã sẽn tõe n tik n kɩs sɩd t’a Zeova na n sõng-b lame tɩ b reeg kãabg tẽngã. (Yɩɩl 78:43-53) La b sẽn kelg tẽn-gũusdb piig nins sẽn pa tall tẽeb ne a Zeova wã, b komsa raoodo, n yĩm “pãng ning” a Zeova sẽn da tall n fãag-bã. (Yɩɩl 78:42) D sã n bʋgs bũmb nins a Zeova sẽn maan n kõ tõndã zugu, d na n maneg n nong-a lame, tɩ rẽ na n sõng-d tɩ d ra wa bas tɩ neb a taab goam kɩt tɩ d zãag ne a Zeova ye.—Yɩɩl 77:12, 13.

15 D sã n tar tagsg sẽn pa zems d tẽed-n-taasã zutu, tõe n kɩtame me tɩ d zãag d meng ne a Zeova. (1 Zã 4:20) Wala makre, Israyɛll neb n da yẽgemd Wẽnnaam sẽn yãk a Aarõ t’a yaa maan-kʋʋdbã kãsmã poorẽ. La a Zeova yeelame tɩ yaa ne yẽ la b sẽn yẽgemdã. (Sõd. 17:25) Tõnd me sã n yẽgemd ne neb nins a Zeova sẽn yãk tɩ b get a tʋʋmdã yell tẽngã zugã, tõe n yɩɩ ne a Zeova meng la d yẽgemda.—Heb. 13:7, 17.

16, 17. D sã n wa tar zu-loeese, bõe yĩng tɩ d pa segd n ning a Zeova taale?

16 Tẽeg-y tɩ pa a Zeova n wat ne tõnd zu-loeesã ye. A Ezai wakatẽ wã, Israyɛll nebã ra pa le maand a Zeova raabã ye. La baasgo, a ra ket n dat n sõng-b lame. (Ezai 1:16-19) Sẽn wa n yaa zu-loɛɛg ning fãa n namsd tõndo, d sã n tẽeg tɩ d yell paka a Zeova, la t’a rat n sõng-d lame, kengda d raoodo. (1 Pɩɛ. 5:7) A pʋd n pʋlmame tɩ d sã n wa be zu-loees pʋgẽ, a na n kõ-d-la pãng tɩ d tõog toogo.—1 Kor. 10:13.

17 Baa a Zoob sẽn da sakd a Zeova ne a sũur fãa wã, a sega zu-loeese. Tõnd me sã n wa namsdẽ, d segd n tẽegame tɩ pa a Zeova n wat ne zu-loeesã ye. Biiblã wilgame t’a Zeova nonga tɩrlem. (Yɩɩl 33:5) D segd n kɩs-a-la sɩd wa a Zoob zoa a Elihu. A Elihu ra yeela woto: “Wẽnnaam Sẽn-tõe-a-fãa wã zãra ne wẽnga. Bãmb ka maand wẽng ye.” (Zoob 34:10) “Bark sõma fãa la kũun-sõma fãa” yita a Zeova nengẽ. Tõnd zu-loɛɛg baa a ye pa yit a nengẽ ye.—Zak 1:13, 17.

18, 19. Bõe yĩng tɩ d segd n kɩs a Zeova sɩd wakat fãa? Rɩk-y makre.

18 Kɩs-y-yã a Zeova sɩd wakat fãa. Wẽnnaam zemsa zãnga. Sẽn paase, a tagsa wã yɩɩda tõnd tagsa wã. (Ezai 55:8, 9) Rẽnd d sã n yaa sik-m-mens rãmba, d na n sak n deegame tɩ d bãngrã tara koaka. (Rom 9:20) Naoor wʋsgo, bũmb sã n maane, d pa tõogd n wʋm a võor sõma ye. Sãmbg sẽn ka be, y tara kibay sẽn wilgd tɩ Biiblã yel-bũn-kãngã sẽn yetã yaa sɩda. A yeela woto: “Togs-yɛng soab kõta a meng bʋʋm hal t’a zabd-n-taagã wa tɩ b yaool n bãnge.”—Yel. 18:17.

19 Mams-y wa yãmb sẽn na n tar y zoa, n nand-a wʋsgo. La a wa n maana bũmb tɩ y pa wʋm a võore, wall y getẽ t’a sẽn maanã pa segd ye. Y na yɩ tao-tao n ning-a taal sɩda? Ayo. Tõe tɩ y na n tagsame tɩ yaa yãmb n pa wʋmd yellã võor sõma. D sã n maanda woto ne d zo-rãmbã sẽn yaa neb sẽn pa zems zãngã, sẽn yɩɩd fãa, d pa segd n maan woto ne d saasẽ Ba wã sɩda? A noyã ne a tagsa wã sõmblem yɩɩda ninsaalbã rẽndã.

20, 21. Bõe yĩng tɩ tar yõod tɩ d bao n bãng d zu-loeesã sẽn yitẽ?

20 Bao-y n bãng-y y zu-loɛɛgã sẽn yitẽ. Bõe yĩng tɩ d segd n maan woto? Bala, na n kɩtame tɩ d bãng tɩ yaa tõnd n mi n bao d zu-loees kẽere. (Gal. 6:7) D pa segd n ning a Zeova taal rẽ yĩng ye. Bõe yĩnga? D rɩk makre: Ned sã n zoet ne mobill wʋsg n ta gõdgr zĩigẽ n pa boog a zoeesã, tõe n baasa wãna? A tõe n lʋɩɩme. La rẽ yĩnga y tõe n tagsame tɩ yaa sẽn maan-a mobillã yell sɩda? Ayo. Woto me, a Zeova naana tõnd tɩ d tõe n yãk d toorẽ yam. Sẽn paase, a wilgd-d-la d sẽn tõe n bãng n yãk yam to-to tɩ zemse. Rẽnd d sã n tudg n yãk yam tɩ pa zemse, d pa segd n ning d Naandã taal ye.

21 La pa d zu-loeesã fãa n yaa tõnd yell ye. Kẽer yaa ‘yel-lingdem sẽn paam-d’ yĩnga. (Koɛ. 9:11, MN) D pa segd n yĩm me tɩ yel-kɛg nins sẽn maand dũniyã zugã wʋsg yaa a Sʋɩtãan n wat ne ye. (1 Zã 5:19; Wil. 12:9) Yaa yẽ la d bɛ wã. Pa a Zeova ye.—1 Pɩɛ. 5:8.

MAAN-Y Y SẼN TÕE FÃA N KOGL YÃMB NE A ZEOVA ZOODÃ

 

22, 23. D sã n wa tar zu-loees tɩ komsd d raoodo, bõe la d pa segd n yĩmi?

22 Y sã n wa tar zu-loees tɩ namsd-y wʋsg bɩ y tẽeg a Zozue ne a Kalɛɛb yelle. Nin-kãensã sẽn yɩ wẽn-zoɛtbã pa yɩ wa tẽn-gũusdb a taabã sẽn gom n koms nebã raoodã ye. (Sõd. 14:6-9) B wilgame tɩ b kɩsa a Zeova sɩda. Baasgo, b naaga Israyɛll neb a taabã n yeeb weoogã pʋgẽ yʋʋm 40. Rẽ yĩnga a Zozue ne a Kalɛɛb yika b sũy wall b yeel tɩ pa segd bɩ? Ayo. B teega a Zeova, t’a ning-b barka. Baa neb wʋsg sẽn ki weoogẽ wã, bãmb b yiibã paam n kẽe kãabg tẽngã. (Sõd. 14:30) Tõnd me sã n pa yɛ ne a Zeova raabã maanego, a na n ning-d-la barka.—Gal. 6:9; Heb. 6:10.

23 Y sã n tara zu-loeese, pa rẽ bɩ yaa neb a taabã kongr bɩ yãmb mengã kongr n koms y raoodo, bõe la y segd n maane? Tagsd-y-yã a Zeova zʋg-sõmã wã yelle. Tagsd-y bũmb nins a sẽn kãab tõndã yelle. Sok-y y meng woto: ‘Mam sã n da pa bãng a Zeova, m vɩɩmã ra na n yɩɩ wãn-wãna?’ Kell-y n tall-y zood sõma ne a Zeova, la y ra bas tɩ y sũur wa sãam ne-a abada!

[Zãmsgã sogsgã]

[Foto seb-neng 13]

[Foto seb-neng 15]

Neb kẽer goam kelgr tõe n komsa y raoodo (Ges-y sull a 7)

[Foto seb-neng 17]

A Zozue ne a Kalɛɛb teega a Zeova, t’a ning-b barka (Ges-y sull 22)