Saabã sẽn kolgdã yĩng bɩ y teeg a Zeova
Saabã sẽn kolgdã yĩng bɩ y teeg a Zeova
‘Teeg-y a Zeova daar fãa.’—EZAI 26:4.
1. Welg-bʋg n be Wẽnnaam nin-buiidã ne dũniyã neb sʋka?
RŨNDÃ-RŨNDÃ, neb milyõ rãmb n pa le mi b sẽn segd n teeg ned ning wall bũmb ninga. Tõe tɩ yaa b sẽn zoe n sãam b sũur wall b sẽn belg-b naoor wʋsg yĩnga. La pa woto ne a Zeova nin-buiidã ye! B sẽn tar yam ning sẽn yit Wẽnnaam nengẽ wã kɩtame tɩ b miẽ tɩ pa tar yõod tɩ b teeg dũniyã wall a “nin-kãsems” ye. (Yɩɩl 146:3) B teega a Zeova rũndã-rũndã la beoog daarã yĩng me, n miẽ t’a nong-b lame la tɩ wakat fãa, a pidsda a pʋlemsã.—Rom 3:4; 8:38, 39.
2. Bõe la a Zozue yeel tɩ wilgdẽ tɩ d tõe n teega Wẽnnaam?
2 A Zozue ra wilgame tɩ d tõe n teega Wẽnnaam ne d sũurã fãa. A kʋʋlmã wakate, a yeela Israɛll nebã woto: “Yãmb bãngame la y miime tɩ yãmb Zusoab a Wẽnnaam sẽn da yeel tɩ b na n maana bũmb nins fãa n kõ yãmbã, b maaname n ka tol n bas ba a ye tɩ vaal ye.”—Zoz. 23:14.
3. Wẽnnaam yʋʋrã võor wilgda bõe a mengã zugu?
3 A Zeova sẽn pidsd a kãabsã pa a sẽn nong a nin-buiidã yĩng bal ye. Sẽn yɩɩd fãa, yaa a yʋʋrã yĩnga. (Yik. 3:14, NW; 1 Sãm. 12:22) Biibl a yembr (The Emphasized Bible) sɩngr-goam pʋgẽ, b goma Wẽnnaam yʋʋrã yell n yeel woto: “[Yʋ-kãng] lebga wa pʋleng sẽn ka to, n wilgdẽ tɩ sẽn wa n yaa a soab fãa, sẽn yaa zu-loɛɛg ning n paam-d wall sõngr ning la d rata, Wẽnnaam tõe n yɩɩ a sẽn na n yɩ a soaba. . . . [Yʋʋrã yaa] pʋlenga, . . . n wilgd tõnd Wẽnnaam sẽn yaa a soaba, la kɩtdẽ tɩ d tẽegd a yelle. Wẽnnaam na n ket n tʋmdame tɩ zemsd ne yʋ-kãng võorã. A pa na n tol n zoe a yʋʋrã yãnd ye.”
4. a) Ezai 26:4 sagenda tõnd tɩ d maan bõe? b) Bõe yell la d na n gom sõs-kãngã pʋgẽ?
4 Sok-y y meng woto: ‘Rẽ yĩnga mam mii a Zeova sõma tɩ kɩt tɩ m teegd-a ne m sũur fãa bɩ? Mam basa m yam zãng ne beoog daarã, n miẽ tɩ Wẽnnaam tõee fãa bɩ?’ Ezai 26:4 yeta woto: “Teeg-y Zusoabã daar fãa. Tɩ bõe, Zusoab a Wẽnnaam yaa wa kugr wakat fãa.” Yaa sɩd tɩ rũndã-rũndã, Wẽnnaam pa le maand yel-soalem wa a sẽn da maan b rãmb tɩ b gomd b yell Biiblã pʋgẽ wã ye. La baasgo, Wẽnnaam yaa “wa kugr wakat fãa,” tɩ d tõe n teeg-a “daar fãa.” Wãn to la d Wẽnnaamã d sẽn tõe n teegã sõngd tõnd sẽn yaa a nin-buiidã rũndã-rũndã? A kõt-d-la pãnga, d sã wa be kʋɩɩbg pʋgẽ n dat a sõngre. A sõngda tõndo, nebã sã n wa kelgd koɛɛgã ne yam-kaalg wall b namsd tõndo. A kõta tõnd raoodo, sã n wa wõnd zu-loeesã yɩɩda d pãnga. D na n goma yel-kãensã a tãabã a sẽn maandã yelle. Bɩ y maag y yĩng n tags n ges y sẽn tõe n maan to-to n teeg a Zeova n paase.
D teeg a Zeova d sã n wa be kʋɩɩb taoore
5. Wakat bʋg la Wẽnnaam teegrã tõe n yɩ toog n yɩɩda?
5 Sã n yaa ne arzãnã la kũum vʋʋgrã a Zeova sẽn pʋlem tɩ d gũud ne yãgbã wɛɛngẽ, d tõe n yeelame tɩ yaa nana tɩ d teeg-a. La sã n yaa ne a noyã tũub wɛɛngẽ, tõe n yɩɩ toog tɩ d teeg-a, n kɩs sɩd tɩ b sakr segdame, la tɩ rẽ n kõt sũ-noog hakɩka. Rĩm a Salomo ra kõo saglg n yeel woto: “Teeg Zusoabã ne f sũur fãa la f ra teeg f meng bãngr ye. Fo sẽn maand bũmb ning fãa, bɩ f tẽeg Zusoabã yelle, la b na n demsa fo sorã.” (Yel. 3:5, 6) A sẽn yeel tɩ d sẽn “maand bũmb ning fãa” wã, wilgdame tɩ segd n yɩɩ vẽeneg tɩ d teega a Zeova bũmb ning fãa d sẽn maandã pʋgẽ, la pa a pʋlemsã pidsg gũudum pʋgẽ bal ye. Kʋɩɩbg sasa, wãn to la d tõe n wilg tɩ d teega a Zeova?
6. Bõe n tõe n sõng tõnd tɩ d kell n modg n zãag d mens ne tags-wẽnse?
6 Yɩl n tõog n lak f meng ne wẽng maanego, rẽnda f reng n gũus ne f tagsgã la f sẽn nong bũmb ninsã. (Karm-y Rom dãmb 8:5; Efɛɛz rãmb 2:3.) Woto yĩnga, bõe n tõe n sõng-y tɩ y kell n modg n zãag y meng ne tags-wẽnse? Ad yɛl a nu y sẽn tõe n maan tɩ sõng-yã: 1. Pʋʋsd-y a Zeova n kot a sõngre. (Mat. 6:9, 13) 2. Bʋgsd-y Biiblã kibay nins sẽn gomd neb sẽn sak a Zeova la neb sẽn pa sak-a wã yellã zugu. La y gũus n ges b fãa yellã sẽn baas to-to. * (1 Kor. 10:8-11) 3. Tags-y y sẽn na n maan wẽng tɩ wa ne sũ-sãams nins n kõ yãmb ne sẽn nong-b yãmbã yelle. 4. Tags-y n ges-y Wẽnnaam sũur sẽn na n sãam to-to, ned sẽn tũud-a sã n maan yel-wẽn-kãsenga. (Karm-y Yɩɩl Sõamyã 78:40, 41.) 5. Tags-y n ges-y a Zeova sũur sẽn na n yɩ noog to-to, a sã n ne ned sẽn tũud-a ne a sũur fãa sẽn tõog a menga, n pa maan wẽng la a maan sẽn yaa tɩrga, t’a bee neb sʋk wall a yaa a yembre. (Yɩɩl 15:1, 2; Yel. 27:11) Yãmb me tõe n maanda sẽn yaa tɩrga, n wilg tɩ y teega a Zeova.
Nebã sã n wa kelgd koɛɛgã ne yam-kaalg wall b namsd tõndo
7. Zu-loe-bʋs la a Zeremi paam-yã, la a tagsg ra mi n yaa wãna?
7 Saam-biis wʋsg moonda zĩis koɛɛgã mooneg sẽn yaa toog wʋsgo. Yɩɩ woto me ne no-rɛɛs a Zeremi sẽn moon Wẽnnaam koees Zida soolmẽ wã, a yaoolem wakatã sẽn yɩ toog wʋsgã sasa wã. A sẽn da sakd Wẽnnaam n togsd a bʋ-kaoorã koeesã yĩnga, daar fãa a ra paamda zu-loees wʋsgo, t’a tẽebã ra be makr pʋgẽ. Wakat n wa n zĩnd meng t’a Baruk sẽn yaa a seb-gʋlsdã ra yẽgemd tʋʋmdã sẽn da pa nana wã yĩnga. (Zer. 45:2, 3) Rẽ yĩnga a Zeremi komsa raood bɩ? Yaa sɩd tɩ wakat kẽere, a sũurã sãamame. A yeela woto: “Bɩ kãab wẽng zĩnd daar ning m ma sẽn dog maamã zugu. . . . Yaa bõe yĩng tɩ m dog n paam toog ne sũ-sãoong tɩ m vɩɩm yaa yaalga?”—Zer. 20:14, 15, 18.
8, 9. Wa Zeremi 17:7, 8 la Yɩɩl Sõamyã 1:1-3 sẽn yetã, d sã n dat tɩ d koɛɛgã mooneg kell n wom biisi, bõe la d segd n maane?
8 Baasgo, a Zeremi pa bas a tʋʋmdã ye. A kell n teega a Zeova. A sẽn maan woto wã kɩtame t’a tõog n yã goam nins a Zeova sẽn togs tɩ be Zeremi 17:7, 8 wã pidsgu. Be, b yeela woto: “Ned sẽn tẽed Zusoabã n dell bãmb tara sũ-noogo. Yẽ yaa wa tɩɩg sẽn be koom noore, t’a yẽgã tão n ta koomã. A ka zoet tʋʋlg ye. A vãadã yaa maas wakat fãa. War sã n wa, rabeem ka tar-a ye, a kell n womda a biisi.”
9 Wala tɩɩg “sẽn be koom noore,” bɩ sẽn be zẽed zĩigẽ tɩ b zãgsd-a sõma t’a vãadã yaa bĩmm, t’a womd biis sõma wã, a Zeremi tʋʋmdã me ‘kell n woma biisi.’ A pa bas tɩ nin-wẽnsã sẽn da yaand-a wã tiis-a ye. A teega a Zeova sẽn yaa a soab ning sẽn kõ tõnd a Gomdã b sẽn mak ne koom sẽn kõt vɩɩma, la a tũ bũmb nins fãa a sẽn yet-a wã ne a sũur fãa. (Karm-y Yɩɩl Sõamyã 1:1-3; Zer. 20:9) Ad a Zeremi yaa mak-sõng n kõ tõndo! Sẽn yɩɩd fãa neb nins sẽn moond zĩis koɛɛgã mooneg sẽn yaa toog wʋsgã. Sã n yaa woto ne yãmba, bɩ y kell n teeg a Zeova ne y sũur fãa. A na n sõng-y lame tɩ y tõog toogo, n ket n kõt ‘kaset ne y noor goam a yʋʋrã yĩnga.’—Heb. 13:15.
10. Bark bʋs la d tara, la sok-bʋg la d segd n sok d mense?
10 A Zeova kõo tõnd bũmb wʋsgo, sẽn na yɩl n sõng-d tɩ d mao ne zu-loees nins d sẽn paamd yaoolem wakat kãensã pʋgẽ wã. Wala makre, d tara Biiblã tõr b sẽn lebg sõma, t’a be ne buud-goam wʋsg me. A Zeova tũnugda ne tʋm-tʋmd sẽn tũud sɩd la sẽn tar yamã n kõt tõnd zãmsg sẽn zems a wakate, tɩ kɩt tɩ d bãngd-a la d bãngd a raabã sõma. A le tũnugda ne tigissã la tigis-kãsemsã, n kɩtdẽ tɩ d be ne d tẽed-n-taasã, n paamd zĩid-n-taar sẽn kengd d raoodo. Yãmb rɩta woto fãa yõod sõma bɩ? Neb nins sẽn dɩt bõn-kãensã yõod sõma wã “na n yɩɩla ne sũ-noogo.” La neb nins sẽn pa kelgd Wẽnnaamã ‘na n kelma ne sũ-toogo, n wiis ne sũ-sãoongo.’—Ezai 65:13, 14.
Teeg-y a Zeova sã n wa wõnd zu-loeesã yɩɩda y pãnga
11, 12. Zu-loeesã sẽn tar paasgã yĩnga, bõe la d tõe n maan tɩ wilg tɩ d tara yam hakɩkã?
11 Wa Biiblã sẽn pĩnd n togsã, zu-loeesã sẽn paamd ãdem-biisã rũndã-rũndã wã tara paasgo, tɩ lebg wa koom sẽn dat n dɩ-ba. (Mat. 24:6-8; Wil. 12:12) Koom sã n kẽ tẽnga, nebã wae n zoet n baooda zĩig sẽn yaa zãonglg n na n dʋ. Wala makre, b baooda kunkub bɩ tãens wall ro-bɛd zut n dʋ. Woto me, dũniyã zu-loeesã sẽn tar paasgã kɩtame tɩ neb milyõ rãmb baood koglg zĩiga. B teega bãnk rãmba, politikã la tũudmã siglsã, wall siãnsã la tɛknolozi wã, n tẽed tɩ b na n paama koglgo. La bõn-kãensã baa a ye pa tõe n kɩt tɩ ned paam koglg hakɩk ye. (Zer. 17:5, 6) A Zeova nin-buiidã yẽ tara koglg hakɩk zĩiga, bala, a Zeova “yaa wa kugr wakat fãa.” (Ezai 26:4) Yɩɩl-gʋlsdã yeela woto: “[A Zeova] bal n yaa mam pĩiga, la mam fãagda, la mam zĩ-zãonglg mam pãng yĩnga.” (Karm-y Yɩɩl Sõamyã 62:7-10.) Wãn to la d tõe n kɩt t’a Zeova b sẽn mak ne pĩigã yɩ d koglg zĩiga?
12 D teegda a Zeova, d sã n tũud a Gomdã saglsã sẽn wae n yaa toor ne ninsaalbã yamã. (Yɩɩl 73:23, 24) Wala makre, sẽn tũud-b ninsaalbã yamã mi n yeta woto: ‘Maan f zãmaan tɩ ned ka kiid n le wa ye.’ ‘Bao tʋʋm sẽn na n kɩt tɩ f yɩ nin-kãsenga.’ ‘Bao ligdã ne f sũur fãa.’ ‘Modg n da woto la woto.’ ‘Modg n wa kẽnd na-saar tẽnga.’ La yam ning sẽn yit Wẽnnaam nengẽ wã yaool n kɩtdame tɩ d tũud saglg ning sẽn yet tɩ: ‘Bɩ neb nins sẽn baood dũniyã bũmbã maan wa b ka baood ye. Tɩ bõe, dũni kãngã loogdame.’ (1 Kor. 7:31) A Zezi me sagenda tõnd tɩ d lʋɩɩsd Wẽnnaam raabã maaneg taoor wakat fãa, tɩ woto la d bĩngd d ‘paoong saasẽ’ sẽn yaa koglg zĩig hakɩkã.—Mat. 6:19, 20.
13. D sẽn mi goam nins sẽn be 1 Zã 2:15-17 wã kɩtame tɩ d segd n sok d mens sogs-bʋse?
13 Rẽ yĩnga, yãmb manesmã ne “dũniyã” la ne “bũmb nins sẽn be dũniyã pʋgẽ wã” wilgdame tɩ y teega Wẽnnaam zãng-zãng bɩ? (1 Zã 2:15-17) Yãmb getame tɩ bark nins d sẽn paamd tũudmã wɛɛngẽ wã, la Rĩungã tʋʋm toor-toorã tara yõod wʋsgo, tɩ kɩt tɩ y nong rẽ n yɩɩd bũmb nins y sẽn tõe n paam dũni kãngã pʋgẽ wã bɩ? (Fil. 3:8) Yãmb modgdame n na n kell n tall ‘nif sẽn yaa sõma’ bɩ? (Mat. 6:22) Yaa sɩd tɩ Wẽnnaam pa rat tɩ y yɩ ned sẽn maand a toor kae, bɩ ned sẽn pa rat n tʋm ye. Sẽn yɩɩd fãa y sã n tara zak rãmb n segd n ges b yelle. (1 Tɩm. 5:8) La a ratame tɩ sẽn tũud-b yẽ wã teeg-a zãnga, la b ra teeg a Sʋɩtãan dũniyã sẽn debd a saab zĩigẽ wã ye.—Heb. 13:5.
14-16. Bark bʋs la neb kẽer paam-yã, b sẽn kell n tall ‘nif sẽn yaa sõma’ la b lʋɩɩs Rĩungã yɛl taoor yĩngã?
14 Bɩ d ges mak-sõng ning a Richard ne a Ruth sẽn yaa roagdb sẽn tar kamb a tã wã sẽn kõt tõndã. A Richard yeela woto: “Mam da mi n tagsame tɩ m tõe n paasa bũmb ning m sẽn maand n kõt a Zeova wã. Mam da vɩɩ naar pʋgẽ, la m da pa lʋɩɩsd Wẽnnaam tʋʋmdã taoor ye. Maam ne a Ruth zĩndame n pʋʋse, la d mag n gese. Rẽ poore, d yãka yam tɩ m na n tɩ kos m tʋʋmã taoor soab t’a boog ray nins m sẽn tʋmdã sõore, tɩ lebg rasem a naas bal la m na n tʋme, baa ne d tẽngã sẽn da be ligd zu-loees pʋgẽ tɩ pa nana wã. Tʋʋmdã taoor soab sakame, la kiuug a ye pʋgẽ bala, m sɩngame.” A Richard tagsg yaa wãn masã?
15 A yeela woto: “B pʋɩta mam pĩnd kiuugã ligdã zĩis a nu, n kõ maam zĩis a 4 bala. La kɩtame tɩ m paam rasem 50 yʋʋmdã pʋgẽ n paase, n tõe n zĩnd ne m zakã rãmb la m ges m kambã yelle. Sẽk ning m sẽn kẽesd koe-moonegã pʋgẽ wã lebga pĩnd rẽndã naoor a yiibu. M Biibl karen-biisã sõor lebga pĩnd rẽndã me naoor a tã masã. M paama tʋʋm a taab tigingã pʋgẽ me n paase. M sẽn tar sẽk masã n tõe n sõng ne kambã yell gesgã, kɩtame t’a Ruth tõe n dɩk sõngr so-pakrã wakat-wakate. Sã n tõe fãa, m na n ket n maanda woto.”
16 A Roy ne a Petina me geta b biig a ye sẽn ket ne-b yelle, la b yiibã fãa booga b tʋʋmã sẽn na yɩl n yɩ wakat fãa so-pakdba. A Roy yeela woto: “Rasem a yopoe pʋgẽ, mam tʋmda rasem a tã t’a Petina tʋmd rasem a yi. Sẽn paase, tõnd basa zak ning d sẽn da beẽ wã n tɩ rɩk roog zãab sẽn yaa nana n yɩɩda. D ra yɩɩ so-pakdb nand tɩ d paam kambã, la so-pakrã yamleoog ra ket n bee d yamẽ. Woto kɩtame tɩ d kambã sẽn wa n lebg bɛdã, d le lebga so-pakdba. Arzɛk kae b sẽn tõe n dɩk n mak ne bark nins tõnd sẽn paamã ye.”
Bas-y tɩ “Wẽnnaam laafɩ” wã gũ y sũyã
17. Sẽn mik tɩ y pa mi bũmb ning sẽn tõe n paam-y beoogã, Biiblã gom-bʋs n kengd y raoodo?
17 Tõnd ned baa a ye pa mi bũmb ning sẽn tõe n paam-d beoogo, bala “yel-lingdem paamda” d fãa. (Koɛ. 9:11, NW ) La d sẽn pa mi bũmb ning sẽn tõe n paam-d beoogã pa segd n kɩt tɩ d maand yɩɩr wa neb nins sẽn pa mi a Zeova wã sẽn nong n maandẽ wã ye. (Mat. 6:34) Tʋm-tʋmd a Poll yeela woto: “Da maan-y yɩɩr ne bũmb ba a yembr ye, la ne pʋʋsgo, la ne bark pʋʋsgo, bɩ y wilg Wẽnnaam yãmb sẽn dat bũmb ninsi. La Wẽnnaam laafɩ sẽn yɩɩd nebã bãngr fãa na gũ yãmb sũyã la yãmb tagsgo.”—Fil. 4:6, 7.
18, 19. Wãn to la Wẽnnaam maand n kengd d raoodo? Kõ-y makre.
18 D tẽed-n-taas wʋsg sẽn be zu-loees pʋgẽ neeme t’a Zeova kɩtdame tɩ b yamã gãe bãane, tɩ b tar raoodo. Saam-bi-poak a ye yeela woto: “Logtor sẽn da segd n wopeer maan n mak naoor wʋsg n na n kɩt tɩ m sak tɩ b ning-m zɩɩm. Pipi, sẽn na yɩl n yaal maam, a soka woto: ‘Pa rat zɩɩm me võore?’ La m sẽn wa n le be ne-a daar a to, m pʋʋsa a Zeova m sũur pʋgẽ, la a kɩtame tɩ m paam bãan m sũurã pʋgẽ. M paama raood hal wʋsgo. Baa ne m zɩɩmã sẽn da boog wʋsgã, m tõogame n wilg vẽeneg tɩ m yam-yãkrã tika Biiblã zugu.”
19 Wakat ning me, Wẽnnaam tõe n tũnuga ne d tẽed-n-taaga, wall tigissã sõsg bɩ sebr n sõng-d bɩ n keng d raoodo. Tõe tɩ yãmb zoe n wʋma y tẽed-n-taag sẽn gom sebr yelle, n yeel woto: “Seb-kãngã sõsgã kell n yaa mam sẽn da baood bũmb ningã. Yaa wa b gʋls-a-la mam yĩnga!” Hakɩka, baa tõnd yɛlã bɩ d zu-loeesã sẽn yaa to-to fãa, d sã n teeg a Zeova, a na n wilg-d-la a nonglem. Bala tõnd yaa wa a ‘piisi,’ n yaa neb a sẽn tũus a yʋʋrã yĩnga.—Yɩɩl 100:3; Zã 10:16; Tʋʋ. 15:14, 17.
20. A Sʋɩtãan dũniyã sãoong wakate, bõe yĩng tɩ sẽn tũud-b a Zeova wã na n zĩnd ne laafɩ la bãane?
20 A Zeova “sũ-puugrã daar” sẽn kolgd wʋsgã sã n ta, bũmb nins fãa a Sʋɩtãan dũniyã neb sẽn teegã na n sãamame. Sãnem, wanzuri, ligd wall bũmb baa a ye pa na n tõog n kogl ned bɩ n fãag-a ye. (Sof. 1:18; Yel. 11:4) Yaa a Zeova sẽn yaa wa “kugr wakat fãa” wã bal n tõe n kogl ned la a fãag-a. (Ezai 26:4) Woto yĩnga, bɩ d fãa sakd a Zeova noyã sẽn yaa tɩrsã, la d moond a Rĩungã koɛɛgã baa ne nebã sẽn kelgd ne yam-kaalg wall b namsd tõndã, la d basd d yɩɩrã fãa ne-a, tɩ wilgdẽ tɩ d sɩd teeg-a-la zãng-zãnga. D sã n maand woto, hakɩka, d ‘na n zĩnda ne laafɩ la d zĩnd bãan tɩ rabeem kaẽ ye.’—Yel. 1:33.
[Tẽngr note]
^ sull 6 Ges-y Kell-y n pa-y “Wẽnnaam nonglmã pʋgẽ” sebrã neng 102-106.
Y tõe n wilga a võor bɩ?
• Kʋɩɩbg sasa, wãn to la d wilgd tɩ d teega Wẽnnaam?
• Nebã sã n wa kelgd koɛɛgã ne yam-kaalg wall b namsd tõndo, wãn to la d tõe n teeg Wẽnnaam?
• Sã n wa wõnd zu-loeesã yɩɩda d pãnga, wãn to la d tõe n teeg Wẽnnaam?
[Zãmsgã sogsgã]
[Foto, seb-neng 15]
Wẽnnaam noyã sakr wakat fãa wã kõta sũ-noog hakɩka
[Foto, seb-neng 17]
A Zeova yaa wa “kugr wakat fãa”