kogl-y y sũurã
kogl-y y sũurã
“Bɩ f gũus ne f sũura tagsg n yɩɩd bũmba fãa. Tɩ bala, ned vɩɩm yita a sũur pʋgẽ.”—YELBŨNA 4:23.
1, 2. Bõe yĩng tɩ d segd n kolg d sũurã?
ÃNTIY nin-kẽem a ye n yi a roogẽ seb-kẽeng poore. A ra geta teedã sẽn sãam zĩig fãa wã, n mik tɩ tɩ-kẽeng sẽn da pẽ yẽ roogã noor sẽn na maan yʋʋm pi-gĩn n lʋɩ. T’a sʋk tɩ: ‘Maana wãn tɩ yãoã lʋɩtẽ, tɩ tɩɩs bedrem sẽn pa ta yẽ n be zĩ-kãng yaool n pa lʋɩ?’ A sẽn tɩ ges tɩɩgã sẽn lʋɩyã sɛɛgã a paama a sʋkrã leokre. Tɩɩgã sẽn da wõnd a pa tõe n lʋɩyã ra põoga a pʋgẽ wã. Sebgã waame bal n vẽneg a põogrã sẽn da solgã.
2 Ad sɩd yaa kaeto, wẽn-tũud hakɩk sẽn wõnd a kɩɩ yẽg kiris-ned vɩɩmã pʋgẽ sã n wa lʋɩ a tẽeb makr pʋgẽ. Zemsame la Biiblã sẽn yet tɩ: “Ninsaalba sũya tagsa yaa wẽnse hal b yãadem wakate.” (Sɩngre 8:21) Woto rat n yeelame tɩ gũusg wakat fãa sã n ka be, b tõe n tusa neb sũy nins sẽn yaa sõma wʋsg meng tɩ b maan wẽnga. Sẽn mik tɩ b tõe n kʋɩɩba ninsaalb sẽn pa zems zãngã fãa sũyã, d segd n tũu sagl-kãngã ne d sũurã fãa: “Bɩ f gũus ne f sũura tagsg n yɩɩd bũmba fãa. Tɩ bala, ned vɩɩm yita a sũur pʋgẽ.” (Yelbũna 4:23) Rẽ, wãn to la d tõe n kogl d makr wɛɛngẽ sũurã?
D segd n vaeesa d meng wakat fãa
3, 4. a) Sʋgs-bʋs la d tõe n sʋk sũur sɩd-sɩdã wɛɛngẽ? b) Bõe n na n sõng tõnd tɩ d fees d makr wɛɛngẽ sũurã?
3 Yãmb sã n kẽng logtor yir n dat tɩ logtorã ges y laafɩ wã, a na n gesa y sũurã. Yãmb yĩnsã laafɩ, sẽn yɩɩd fãa y sũurã laafɩ, wilgdame tɩ y rɩlgda y meng sõma tɩ sekdẽ bɩ? Yãmb zɩɩmã zoees pãng yaa wãn to? Yãmb sũurã kiuusg yaa sõama bɩ? Yãmb maanda yĩn-wɩsgr tɩ sek bɩ? Yãmb sũurã bee yɩɩr sẽn loog noor pʋgẽ bɩ?
4 Sũur sɩd-sɩdã sã n dat vaees-n-ges wakat fãa, yaa wãn to yẽ ne yãmb makr wɛɛngẽ sũurã? A Zeova feesd-a lame. (1 Kɩbaya 29:17) Tõnd me segd n maana woto. Wãn to? Yaa d sẽn na n sʋkd woto: Mam sũurã paamda tẽeb rɩɩb tɩ sekdẽ, ne meng Biibl zãmsg sẽn maand wakat fãa la tigissẽ wã kẽngr bɩ? (Yɩɩl Sõamyã 1:1, 2; Hebre dãmba 10:24, 25) A Zeova koɛɛgã yell paka maam wʋsg wala ‘bugum n be m kõabã pʋsẽ,’ tɩ rẽ tusd maam tɩ m moon koe-noogã la m maan karen-biis bɩ? (Zeremi 20:9; Matɩe 28:19, 20; Rom dãmba 1:15, 16) Rẽ tusda maam tɩ m dat n mao wʋsg n kẽes m meng wakat fãa Wẽnnaam tʋʋmdã nens kẽer pʋgẽ, sã n tõe bɩ? (Luk 13:24) Mam ningda m makr wɛɛngẽ sũurã zĩ-bʋg pʋgẽ? Mam baooda lagem-n-taar ne neb nins sũy sẽn nong sɩd balengã sõma wã bɩ? (Yelbũna 13:20; 1 Korẽnt dãmba 15:33) Bɩ d yɩ tao-tao n bãng pãn-komslem buud fãa la d rems tʋʋll-tʋʋlle.
5. Makrã sẽn wat d tẽebã zugã pidsda raab bʋgo?
5 Naoor wʋsgo, d tẽebã segda makre. Mak-kãens kõta tõnd soay tɩ d bãng d sũurã sẽn yaa to-to. Israɛll nebã sẽn da wa n kolg Kãabg Tẽngã kõom sasa, a Moiiz yeelame: “Wẽnnaam talla yãmb weooga pʋgẽ yʋʋm pis-naase n kɩt tɩ y lebg nimbãan dãmb tɩ b mak yãmb n bãng yãmb sã n tagsda y sũyã pʋsẽ n dat n sak bãmb tõodã walla y sã n ka na n sak ye.” (Tõodo 8:2) Naoor wʋsgo pa lingd tõndo, d sã n wa yã tɩ d talla tagsgo, tʋlsem, bɩ manesem ning yell bɩ makr sẽn ling-d taoor sɩda? Makr nins a Zeova sẽn basd tɩ watẽ wã sɩd tõe n kɩtame tɩ tõnd bãng d pãn-komslem, tɩ rẽ kõ-d sor tɩ d remse. (Zak 1:2-4) Wakat fãa bɩ d tags la d pʋʋs tõnd manesmã sẽn yɩ to-to makrã taoorã wɛɛngẽ!
Bõe la tõnd goama wilgda?
6. Bõe la yɛl nins yell tõnd sẽn nong n gomdã wilgd tõnd sũurã wɛɛngẽ?
6 Wãn to la d tõe n bãng bũmb ning sẽn be tõnd sũurẽ wã? A Zezi yeelame: “Nin-sõng sũur sẽn pid ne sõmblmã, a yiisda bõn-sõama. La nin-wẽng sũur sẽn pid ne wẽngã, a yiisda bõn-wẽnse. Tɩ bõe, sũur sẽn pid ne bũmb ninga, noor gomda bõn-kãense.” (Luk 6:45) Tõnd sẽn nong n gomd bũmb ningã wilgda tõnd sũurã sẽn nong bũmb ninga. Tõnd nong n gomdã laogã yɛl la dũniyã pʋgẽ yɛl d sẽn tõog n maan yell bɩ? Bɩ tõnd goamã nong n tika tẽebã yɛla, la bõn-datɩ Wẽnnaam tʋʋmdã pʋgẽ yelle? D basda neb a taabã kongr yell goama, n nong n sĩnded rẽ zug nonglem yĩng bɩ? (Yelbũna 10:11, 12) Tõnd nong n gomda neb a taabã vɩɩm yɛl wʋsg n yaool n pa gomd tẽebã la vɩɩm manesmã yɛl yell bɩ? Woto yaa bũmb sẽn wilgd tɩ d kẽeda neb a taabã yɛlẽ ne manesem sẽn pa zems bɩ?—1 Pɩɛɛr 4:15.
7. Zãms-bʋg sẽn tɩ loe ne tõnd sũurã koglg la d tõe n paam a Zozɛf saam-biis piigã kɩbar pʋgẽ?
7 Ges-y bũmb ning sẽn maan zag-kãseng a ye pʋgẽ. A Zakoob komdibli piigã ra “ka rat n gom noog” ne b yao a Zozɛf ye. Bõe yĩnga? B ra tara sũ-kiiri, bala a ra yaa b ba wã biribl-nongre. Kaoosg poore, a Zozɛf sẽn paam zãmsd sẽn yit Wẽnnaam nengẽ tɩ yɩ barkã, tɩ rẽ kõt kaset t’a ra tata a Zeova yama, “bãmb kisga yẽ n paase.” (Sɩngre 37:4, 5, 11) Ne wẽnem, b koosa b saam-biigã tɩ b tall-a n loog yembdo. Rẽ poore, b makame n na n solg b tʋʋm-wẽngã, n belg b ba wã t’a tags tɩ yaa we-rũng n kʋ a Zozɛf. A Zozɛf saam-biis piigã pa kogl b sũyã yel-kãngã pʋgẽ ye. Tõnd sã n yɩt tao-tao n sãbgd neb a taabã, tõeeme tɩ yaa kaset sẽn wilgd tɩ d tara sũ-kiir d sũurẽ wã bɩ? D segd n gũusame n fees bũmb nins sẽn yit tõnd noorẽ wã la d yɩ tao-tao n yiis tʋlsem buud fãa sẽn pa zemse.
8. Bõe n na n sõng tõnd tɩ d vaees d sũurã, d sã n wa yag ziri?
8 “Wẽnnaam . . . ka tõe n yag ziri” ye, la ninsaalb sẽn pa zems zãng nong n yagda ziri. (Hebre dãmba 6:18) “Ninsaalba fãa yaa ziri-m-be-rãmba,” woto la yɩɩl gʋlsdã yeel ne sũ-sãangã. (Yɩɩl Sõamyã 116:11) Tʋm-tʋmd a Pɩɛɛr mengã yaga ziri naoor a tãab t’a pa mi a Zezi ye. (Matɩe 26:69-75) Vẽenega, d segd gũusame n da yag ziri ye, bala a Zeova kisa “zelemd sẽn yagd ziri.” (Yelbũna 6:16-19) Sã n wa zĩnd tɩ tõnd yag ziri, yɩta yam tʋʋmd tɩ d bao n bãng bũmb ning sẽn wa ne rẽ wã. Ra yaa ninsaal zoees yĩng bɩ? Yaa sɩbgrã rabeem la d zoẽ bɩ? Tõeeme tɩ ra yaa sẽn na n lud d bãongo, bɩ yaa rat-m-yembr la yellã yẽgr bɩ? Sẽn yaa to-to fãa, zemsame tɩ d tags yellã zugu, n sak n deeg ne sik-m-meng tɩ d kongame, la d bõos a Zeova sugri, n bao a sõngr sẽn na yɩl n tõog pãn-komslem kãngã! Neb nins sẽn tõe n sõng tõnd n yɩɩd yel-kãngã pʋgẽ yaa “tẽedba kãsem dãmba.”—Zak 5:14.
9. Bõe la tõnd pʋʋsgã tõe n vẽneg tõnd sũurã sẽn yaa to-to wã wɛɛngẽ?
9 Rĩm sẽn yaa bi-bɩɩg a Salomo sẽn kos yam la bãngrã, a Zeova yeel-a lame: “Salomo, fo ratma sẽn yaa woto tɩ f ka kos arzɛk ne paoong walla waoogre bɩ f bɛɛb sãoongo walla yõ-wokã, fo sẽn kos yam ne bãngre n na n soog m neba mam sẽn kɩt tɩ f lebg b rĩma, woto yĩnga mam kõo foom yam ne bãngre. La mam na n kõo foom arzɛk ne paoong la waoogr . . . me.” (2 Kɩbaya 1:11, 12) A Zeova gesa a Salomo sẽn kos bũmb ningã la a sẽn pa kos bũmb ningã n bãng sẽn da be a sũurẽ wã. Bõe la tõnd pʋʋsgã wilgd tõnd sũurã halhaal wɛɛngẽ? Tõnd pʋʋsgã wilgdame tɩ d rata bãngre, yam la yam-vẽenem ne d sũur fãa bɩ? (Yelbũna 2:1-6; Matɩe 5:3, NW ) Tõnd nonga Rĩungã yɛl ne d sũur fãa bɩ? (Matɩe 6:9, 10) Tõnd pʋʋsgã sã n lebg rok-m-zugẽ pʋʋsgo, rẽ tõe n yaa bãnd sẽn wilgd tɩ d segd n dɩka sẽk n tags a Zeova tʋʋmã zutu. (Yɩɩl Sõamyã 103:2) Kiris-nebã fãa segd n yɩɩ tao-tao n bãng b pʋʋsgã sẽn vẽnegd bũmb ningã.
Bõe la tõnd tʋʋmã wilgda?
10, 11. a) Yoob sɩngda yɛ? b) Bõe n na n sõng tõnd tɩ d ra maan ‘yoob d sũurã pʋgẽ’?
10 B yeelame tɩ tʋʋm n wilgd ned sẽn ya a soab n yɩɩd goama. Tõnd tʋʋmã sɩd wilgda tõnd sẽn yaa to-to d sũurã pʋgẽ wã hal sõma. Wala makre, vɩɩm manesmã wɛɛngẽ, sũurã koglg pa d sẽn na n lak d meng ne yoobã meng bal ye. A Zezi Tãng zug Zãmsgẽ wã a yeelame: “La mam yeta yãmba tɩ ned ninga fãa sẽn get pag ne datem wẽnga, a maana yoob ne yẽnda a sũur pʋgẽ.” (Matɩe 5:28) Wãn to la d tõe n gũus n da maan yoob d sũurã pʋgẽ menga?
11 Zak soab a Zoob sẽn yɩ kɩs-sɩd soabã kõo kiris-nin-doap la kiris-nin-pogs nins sẽn kẽ kãadmã mak-sõngo. Sãmbg sẽn ka be, a Zoob talla manesem sẽn zems ne pʋg-bɩɩse, hali n sõng-b ne sõmblem, b sã n da rat sõngre. La a Zoob sẽn yaa burkĩnã roob tagsg pa tol n wa a yamẽ ba a bilf ye. Bõe yĩnga? Bala a ra yãka yam ne pa-vigsd n pa na n ges pagb ne ratem ye. A yeelame: “Mam [maana kaool, NW ] ne m nin tɩ m ka na n ges pʋgsadb ne ratem sẽn yaa wẽng ye.” (Zoob 31:1) Bɩ tõnd me maan kaool woto ne d ninã n kogl d sũurã.
12. Wãn to la y na n tũ Luk 16:10 n kogl y sũurã?
12 Wẽnnaam Biriblã yeela woto: “Ned ninga sẽn maand sɩd ne bũmb bilfu, a maanda sɩd ne bũmb kãseng me. La sẽn ka maand sɩd ne bũmb bilfu, a ka maand sɩd ne bũmb kãsems me ye.” (Luk 16:10) N-ye, tõnd segd n vaeesa d manesmã daar fãa yɛlã sẽn wõnd kɩdsã pʋgẽ, baa yɛl nins sẽn maand tõnd roogẽ wã tɩ yaa tõnd ne Wẽnd bal n mi wã. (Yɩɩl Sõamyã 101:2) D sã n wa zĩ d roogẽ, n get televiziõ wã, bɩ n get Ẽntɛrnetã, bɩ d sʋk d mens n gese tõnd sã n modgdame n tũud Gʋlsg Sõamyã sagl-kãngã: “La yoobo ne dẽgd fãa la zoe-bõne, bɩ y ra sak n pʋd bõn-kãens yãmb sʋk ye, a wa sẽn zems Wẽnnaam neba. Da gom sẽn ka sõama la zɩlem beedo la kʋʋsem goam ye. Bãmb fãa ka zems ye.” (Efɛɛz rãmba 5:3, 4) La yaa wãn to, nen-kɛglmã sã n wa pukd televiziõ wã bɩ video reemẽ? Yɩɩl-gʋlsdã yeela woto: “Zusoaba feesda nin-tɩrg ne nin-wẽng fãa. Bãmb kisa ned sẽn nong n maan a taab pãnga [“nen-kɛglem,” NW ].”—Yɩɩl Sõamyã 11:5.
13. Bõe n sɩd kõt-d bʋʋm tɩ d gũusi, d sã n wa tagsd bũmb ning sẽn yit d sũurẽ wã zugu?
13 “Ninsaal sũur tara zirẽ n yɩɩd bũmb fãa, la a yaa wẽng wʋsgo,” woto la a Zeremi keoog-yã. (Zeremi 17:9) Sũurã zãmb tõeeme n puki, d sã n baood n na n kõ d mens bʋʋm ne d tudgrã, n getẽ tɩ d kongrã pa yell wʋsgo, n baood bʋʋm n na n kõ-d mens d zʋgã pãn-komslem kãsems wɛɛngẽ, bɩ n wãagd koom n paasd yɛl d sẽn tõog n maan wɛɛngẽ. Sũur sẽn yaa wẽng tõeeme me n tall nens a yiibu: f yeta bũmb ne no-noom n yaool n maan sẽn yaa lebend ne rẽ. (Yɩɩl Sõamyã 12:3; Yelbũna 23:7) Ad sɩd tara yõod wʋsg tɩ d tall pʋ-peelem, d sã n wa vaeesd bũmb ning sẽn yit d sũurẽ wã!
Tõnd nifã yaa sõma bɩ?
14, 15. a) Nif sẽn yaa “sõama” yaa bõe? b) Wãn to la nif sẽn yaa sõama tallg sõngd tõnd tɩ d kogl d sũurã?
14 “Nif yaa yĩng fɩtla,” woto la a Zezi yeel-yã. A paasa woto: “Fo nif sã n yaa sõama, fo yĩnga tõr na pid ne vẽenem.” (Matɩe 6:22) Nif sẽn yaa sõma geta bõn-datl a yembre, bɩ raab a yembre, la a pa basd tɩ bũmb tiis-a t’a ges kɛɛng ye. Sɩda, tõnd nifã segd n geta “Wẽnnaam soolem ne bãmb tɩrlem” bala. (Matɩe 6:33) Bõe n tõe n maane, tõnd makr wɛɛngẽ sũurã sã n pa ket n yaa sõma?
15 D rɩk makr ne noorã rɩɩb baoobo. Kiris-ned fãa segd n gesa a zak rãmb yell sõma. (1 Tɩmote 5:8) La yaa wãn to, d sã n paam makr n dat sẽn nan wa paalem, sẽn yaa sõma n yɩɩdã, la rɩɩbo, fu-yerdɩ, rot la teed a taab nins neba fãa sẽn dat n yɩɩdã? Rẽ pa tõe n sɩd ning sũurã la yamã yembd pʋgẽ, n kɩt tɩ tõnd lebg yam a yiib soab balengã wɛɛngẽ sɩda? (Yɩɩl Sõamyã 119:113; Rom dãmba 16:18) Bõe yĩng tɩ d na n fõr n kẽ yĩngã yɛl raab pidsg pʋgẽ hal tɩ tõnd vɩɩmã tik zakã, ligd baoorã la laogã yɛl zut bala? Tẽeg-y sagl-kãngã vʋʋsem sõng sẽn vẽneg tɩ b gʋlsã: “Bɩ y gũus y mense n da sak tɩ yão-beed ne rã-yũuri la vɩɩm kãnga yɛla pak yãmb tɩ ra-kãng wa ling yãmb ye. Tɩ bõe, a na n wa linga neba fãa sẽn be dũniyã zuga wa kũusri.”—Luk 21:34, 35.
16. Sagl-bʋg la a Zezi kõ nifr wɛɛngẽ, la bõe yĩnga?
16 Yɛl wʋsg n tũud nifr n kẽed yamã la sũurã pʋsẽ. A sẽn get bũmb ningã tara pãn-tusdg sẽn yaa kãseng tõnd tagsgã, d yĩn-sidsã la d tʋʋmã zutu. A Zezi tũnuga ne makr-goam n gom gesga pãng sẽn wat ne makr ningã n yeele: “Fo rɩtg nif sã n dat n maan foom tɩ f lʋɩ, bɩ f feoog-a n lob yɩɩga, tɩ bõe, yaa neer fo yĩnga tɩ fo yĩnga will a yembr sãam n yɩɩda tɩ b lob fo yĩnga tõr bug-tẽnga.” (Matɩe 5:29) D segd n gũusame tɩ nifã ra get yɛl sẽn pa zems ye. Wala makre, d pa segd n bas t’a ges yɛl sẽn nekd ratem wẽns sẽn tar pãng wʋsg la sẽn nekd tʋlsem sẽn pa zems ye.
17. Wãn to la Kolos rãmb 3:5 tũub sõngd tõnd tɩ d kogl d sũurã?
17 La pa ne nifr bal la tõnd rɩt kɩbay ne bũmb nins sẽn gũbg tõndã ye. Tõnd yĩngã wil a taabã, wala d sẽn tõe n sɩɩs n tall yĩn-sids la d sẽn tõe wʋma tara b tʋʋmde, tɩ d segd n gũus ne yĩngã wils nins sẽn tɩ loe ne-bã me. Tʋm-tʋmd a Poll sagla woto: “Dẽ yĩnga bɩ y kɩɩs y yĩnga ratem dũniyã zug ka, sẽn yaa yoobo la rẽgdo la wẽng ratem la tags-wẽnse la zoe-bõne sẽn yaa bõn-naands pʋʋsgo.”—Kolos rãmba 3:5.
18. Bõe ne bõe la d segd n maan n yiis tagsa sẽn pa zemse?
18 Tʋlsem sẽn pa zems tõe n yita tõnd yamã sẽn solgã pʋgẽ. D sã n tags a zug wʋsgo, naoor wʋsgo a paasda tʋlsem wẽngã pãnga, tɩ rẽ me tar pãn-tusdg sũurã zugu. “La wẽng ratem sã n dɩk pʋga a rogda yel-wẽna.” (Zak 1:14, 15) Neb wʋsg sak n deegame tɩ naoor wʋsgo, yaa woto n tusd ned t’a wẽbs a meng taoor n paam pag ne rao lageng yĩn-sidgã. Ad sɩd tara yõod wʋsg tɩ d ket n pidsd d yamã ne tẽebã yɛla! (Filip rãmba 4:8) La tagsg sẽn pa zems sã n wa d yamẽ wã, d segd n modgame n yiis-a.
‘Balm-y a Zeova ne y sũur fãa’
19, 20. Wãn to la d na n tõog n balem a Zeova ne d sũur fãa?
19 Rĩm a Davɩɩd sẽn da wa n kʋʋlã, a yeela a biriblã woto: “M biig a Salomo, bɩ f bãng f ba Wẽnnaam la f sak bãmb ne f sũur fãa la ne f yam fãa. Bala, Zusoaba feesda neba fãa sũyã n mi tõnd fãa tagsgo la d ratem.” (1 Kɩbaya 28:9) A Salomo mengã pʋʋsame n kos “sũur sẽn yaa sakda.” La yɩɩ toog ne-a t’a tall sũ-kãng a vɩɩmã fãa pʋgẽ.
20 Tõnd sã n dat n tõog zĩ-kãng wɛɛngẽ, d segdame n paam sũur sẽn tat a Zeova yam yembo, la d segdame me n kogl-a. Sẽn na yɩl n tõog n maan woto, d segd n gãda Wẽnnaam Gomdã sẽn tẽegd tõnd bũmb ninsã ‘ne d sũurã fãa.’ (Yelbũna 4:20-22) D segdame me n minim n vaeesd tõnd sũurã, n tagsdẽ la d pʋʋsd tõnd goamã la d tʋʋmã sẽn pukd bũmb ningã zugu. Tagsg a woto buud yõod yaa bõe, sã n pa d baoa a Zeova sõngr sẽn na yɩl n dems pãn-komslem buud fãa d sẽn yã? La ad sɩd tara yõod wʋsgo, tɩ d kell n gũus ne bũmb nins d sẽn basd tɩ tũud yĩnsã wil n kẽed tõnd yamã la d sũurã pʋsẽ wã! D sã n maand woto, d kɩsa sɩd tɩ “Wẽnnaam laafɩ sẽn yɩɩd neba fãa bãngr na gũ [tõnd] sũyã la [tõnd] tagsgo Kirist Zezi maasem yĩnga.” (Filip rãmba 4:6, 7) N-ye, bɩ d yãk yam ne manesem sẽn pa vigsd n kogl d sũurã n yɩɩd bũmba fãa, la d sõgen a Zeova ne d sũur fãa.
Yãmb tẽrame bɩ?
• Bõe yĩng tɩ tar yõod wʋsg tɩ d kogl d sũurã?
• Wãn to la tõnd sẽn yet bũmb ningã vaeesg sõngd tõnd tɩ d kogl d sũurã?
• Bõe yĩng tɩ d segd n tall d nifrã t’a yɩ “sõama”?
[Zãmsgã sogsgã]
[Foto rãmba, seb-neng 18]
Naoor wʋsgo, bõe yell la tõnd mengã nong n gomd koe-moonegã pʋgẽ, tigissẽ wã la d yiyã?
[Foto rãmba, seb-neng 20]
Bũmb pa tõe n tiis nif sẽn yaa sõma ye