Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

ZÃMSGÃ YĨNGA 46

Sẽn kẽ-b kãadem paalmã: Lʋɩɩs-y a Zeova tʋʋmdã taoor y vɩɩmã pʋgẽ

Sẽn kẽ-b kãadem paalmã: Lʋɩɩs-y a Zeova tʋʋmdã taoor y vɩɩmã pʋgẽ

“Sẽn-Ka-Saab yaa mam pãnga, . . . bãmb sõngda maam.”—YƖƖN. 28:7.

YƖƖLL 131 “Bũmb nins Wẽnnaam sẽn lagem taabã”

D SẼN NA N Yà Wà*

1-2. a) Bõe yĩng tɩ sẽn kẽ-b kãadem paalmã segd n teeg a Zeova? (Yɩɩn-sõamyã 37:3, 4) b) Bõe yell la d na n gom sõs-kãngã pʋgẽ?

YÃMB segendame n na n kẽ kãadem bɩ, bɩ y kẽe kãadem tɩ nan pa kaoose? Sã n yaa rẽ, sãmbg kae tɩ y tagsda y sẽn na n paam n maan sũ-noog ne ned ning y sẽn nong wʋsgã yelle. Yaa vẽeneg tɩ kãadmã tara a zu-loeese. Sẽn paase, sẽn kẽ-b kãadem paalmã segd n yãka yam n maan bũmb kẽer sẽn tar yõod wʋsgo. Yãmb manesem sẽn yaa to-to zu-loeesã taoore, la y sẽn yãkd yam n maand bũmb ninsã n wilgd y sã n na n paama sũ-noog y kãadmã pʋgẽ. Y sã n teeg a Zeova, y na n bãng n yãka yam n maan bũmb sẽn na n naf-yã, y kãadmã pãng na n paasdame, y leb n na n paama sũ-noogo. Y sã n pa tũ Wẽnnaam saglsã, y na n paama zu-loees wʋsg y kãadmã pʋgẽ, tɩ kɩt tɩ y pa paam sũ-noog ye.—Karm-y Yɩɩn-sõamyã 37:3, 4.

2 Yaa sɩd tɩ sõs-kãngã yaa sẽn nan kẽ-b kãadem paalmã yĩnga, la d na n goma zu-loees neb nins fãa sẽn kẽ kãadmã sẽn tõe n paam yelle. D na n goma pagb la rap sẽn zĩnd pĩnd wẽndẽ wã yelle, la d ges yam ning d sẽn tõe n dɩk b mak-sõngã pʋgẽ. D na n yãa d sẽn tõe n tũ Biiblã sẽn yet bũmb nins nin-kãensã zugã to-to d vɩɩmã pʋgẽ, la d kãadmã pʋgẽ.

ZU-LOE-BƲS LA SẼN KẼ-B KÃADEM PAALMÃ TÕE N SEGE?

Bõe la sẽn kẽ-b kãadem paalmã tõe n yãk yam n maane, tɩ tõe n kɩt tɩ b pa tõog n tʋm a Zeova tʋʋmdã n paase? (Ges-y sull a 3-4)

3-4. Zu-loe-bʋs la sẽn kẽ-b kãadem paalmã tõe n sege?

3 Neb kẽer mi n sagenda sẽn kẽ-b kãadem paalmã tɩ b vɩɩmd wa neb a taabã sẽn vɩ to-to wã. Wala makre, b roagdba, wall neb a taab sẽn kĩ ne-b tõe n pẽdgd-b lame, n dat tɩ b rog kamb tao-tao. Sẽn kẽ-b kãadem paalmã zo-rãmba, wall b zakã neb kẽer tõe n sagl-b lame tɩ b me zaka, la b ra teed buud toor-toor n pids-a.

4 Pag ne a sɩd sã n pa gũusi, b yam-yãkrã tõe n wa kẽes-b-la sam-bɛd pʋsẽ. Sã n wa yaa woto, na n lebga tɩlɛ tɩ pagã ne a sɩdã rɩk b sẽkã fãa n tʋmd wʋsgo, sẽn na yɩl n tõog n yao b samã. Woto tõe n kɩtame tɩ b pa le tar sẽk n maand b meng Biibl zãmsgo, zak pʋgẽ Biibl zãmsgo, la b pa le tar sẽk me n moond koɛɛgã ye. B pʋd n na n vaanda tigissã, b sẽn dat n tʋmd wʋsg sẽn na yɩl n yao b samã yĩnga, bɩ b sẽn pa rat tɩ b tʋʋmdã sãamã yĩnga. Sã n wa lebg woto, bũmb kẽer sẽn kõt sũ-noog a Zeova tʋʋmdã pʋgẽ la b pa na n paam n maane.

5. A Klawos ne a pag a Marisa kibarã sõnga yãmb tɩ y bãng bõe?

5 B gũus n gesame tɩ neb nins sẽn lʋɩɩsd teedã baoob taoor b vɩɩmã pʋgẽ wã pa tar sũ-noog ye. A Klawos ne a pag a Marisa kibarã wilgda rẽ. * B sẽn wa n kẽ kãadem paalmã, b yiibã fãa kẽesa b sẽkã zãng b tʋʋmdã pʋgẽ, sẽn na yɩl n paam ligd la teed wʋsgo. La sɩd-sɩdã, b ra pa tar sũ-noog hakɩɩk ye. Ad a Klawos sẽn yeele: “D ra paamdame tɩ yɩɩgd sẽn yaa tɩlɛ ne-dã. La d da pa yãk yam n na n tʋm a Zeova tʋʋmdã wʋsg n paas ye. Togs sɩdã, d vɩɩmã ra yaa toogo, tɩ yaamsã me ra yaa wʋsgo.” Tõe tɩ yãmb mengã gũus n gesame tɩ y sẽn kẽesd y sẽkã wʋsg teedã baoob pʋgẽ wã pa kõt-y sũ-noog ye. Sã n yaa woto, bɩ y ra koms raood ye. Neb a taabã mak-sõngã tõe n sõng-y lame tɩ y toeem bũmb nins y sẽn segd n toeemã. Bɩ d reng n ges pʋg-sɩdbã sẽn tõe n dɩk yam ning rĩm a Zozafat kibarã pʋgẽ.

WA RĨM A ZOZAFATE, TEEG-Y-YÃ A ZEOVA

6. Wãn to la a Zozafat tũ saglg ning sẽn be Yel-bũn 3:5, 6, sodaas kʋʋngã sẽn wa n na n zab ne a nin-buiidã?

6 Pʋg-sɩdba, wakat ninga yaa wa y tʋʋmã yɩɩda y nug bɩ? Sã n yaa woto, rĩm a Zozafat kibarã tõe n sõng-y lame. A Zozafat sẽn da yaa rĩmã yĩnga, yẽ n da segd n ges tɩ nin-buiidã paam koglgo. A maana wãn n tõog n tʋm tʋʋm-saalg-kãngã? A Zozafat maana a sẽn tõe fãa sẽn na yɩl n kogl a nin-buiidã. A mee lals n gũbg Zida tẽnsã, a tigma sodaas sẽn tar pãng wʋsgo, tɩ b sõorã ra yɩɩd milyõ a ye la tus-koabg la pis-yoobe. (2 Kib. 17:12-19) Kaoosg zugẽ, a Zozafat wa n sega zu-loe-kɛgenga. Sodaas wʋsg sẽn yaa Amo neba, Moaab neba, la Seyiir tãensã soolem neb waame n na n zab ne a Zozafat la a nin-buiidã. (2 Kib. 20:1, 2) Bõe la a Zozafat maan-yã? A kosa a Zeova sõngre, la pãnga. A sẽn maan woto wã zemsa ne saglg ning sẽn be Yel-bũn 3:5, 6. (Karm-y.) A Zozafat sẽn sik a meng n pʋʋs a Zeova to-to tɩ be 2 Kibay 20:5-12 wilgdame t’a ra teega a Zeova sẽn yaa a saasẽ Ba sẽn nong-a wã zãng-zãnga. Wãn to la a Zeova leok a Zozafat pʋʋsgã?

7. Wãn to la a Zeova leok a Zozafat pʋʋsgã?

7 A Zeova tũnuga ne Levi buudã ned a ye yʋʋr sẽn boond t’a Azayɛll n gom ne a Zozafate. A Zeova yeelame: “Kẽng-y be n tɩ yalse, yals-y yĩngr bal n ges fãagr ning Sẽn-Ka-Saab sẽn na n fãag Zʋʋda ne Zeruzalɛm nebã.” (2 Kib. 20:13-17) Yaool n pa woto la b nong n maand zabr sasa ye. La gom-kãensã ra pa yit ninsaal nengẽ ye. Yaa a Zeova nengẽ. A Zozafat teega a Wẽnnaamã zãng-zãnga, n maan wa a sẽn yeel-a wã. A Zozafat ne a nin-buiidã sẽn wa n yi n na n tɩ seg bɛɛbã, pa neb sẽn mi zabr sõma la a lʋɩɩs taoor ye. Yaa rap n da be taoor n yɩɩnd n pẽgd a Zeova, n da pa zãad zab-teed meng ye. A Zeova pa raag a Zozafat n bas ye. A tõoga a bɛɛbã.—2 Kib. 20:18-23.

Sẽn kẽ-b kãadem paalmã sã n pʋʋsdẽ, n zãmsd Wẽnnaam Gomdã na n sõng-b lame tɩ b tõog n lʋɩɩs a Zeova tʋʋmdã taoor b vɩɩmã pʋgẽ

(Ges-y sull a 8, 10)

8. Yam-bʋg la pʋg-sɩdbã tõe n dɩk a Zozafat kibarã pʋgẽ?

8 Pʋg-sɩdba, y tõe n dɩka yam a Zozafat kibarã pʋgẽ. Yãmb n segd n ges y zakã rãmb yelle. Rẽ n so tɩ y tʋmd wʋsgo, n na n kogl-b la y ges b yelle. Y sã n wa segd zu-loeese, y tõe n tagsame tɩ y tõe n welg-b-la y toore. La ra teeg-y y meng pãng ye. Bao-y wakat y sẽn yaa y yembr n pʋd n pʋʋs a Zeova n kos-a t’a sõng-yã. Sẽn paase, bɩ yãmb ne y pagã me naag taab n pelg y pʋg n pʋʋs a Zeova. Sẽn na yɩl n paam sagls sẽn yit a Zeova nengẽ, zãmsd-y Biiblã, la y karemd sɛb nins siglgã sẽn yiisdã, la y tũud sagls nins y sẽn paamdã. Neb kẽer sũur tõeeme n pa noom ne y sẽn yãk yam n maand bũmb nins sẽn zems ne Biiblã sẽn yetã ye. B tõe n yeela yãmb meng tɩ y sẽn maandã yaa yalemdo. B tõe n yeel-y lame tɩ yaa ligdã, wall teed nins fãa ligdã sẽn tõe n da wã n tõe n kogl yãmb ne y zakã rãmb n tɩ yɩɩda. La tẽeg-y-yã a Zozafat mak-sõngã yelle. A teega a Zeova la a wilg rẽ ne a tʋʋmã. A Zeova pa raag ra-kãngã sẽn da teeg-a wã n bas ye. A pa na n daag yãmb me n bas ye. (Yɩɩn. 37:28; Ebre. 13:5) Bõe me la sẽn kẽ-b kãadmã tõe n maane, n paam sũ-noog b vɩɩmã pʋgẽ?

WA NO-RƐƐS A EZAYI NE A PAGÃ, LƲƖƖS-Y A ZEOVA TƲƲMDÃ TAOOR Y VƖƖMÃ PƲGẼ

9. Bõe la d tõe n yeel no-rɛɛs a Ezayi ne a pagã zugu?

9 No-rɛɛs a Ezayi ne a pagã lʋɩɩsa a Zeova tũubã taoor b vɩɩmã pʋgẽ. A Ezayi ra yaa no-rɛɛsa. La tõe t’a pagã me ra yaa no-rɛɛsa, bala b bool-a lame tɩ “no-rɛɛs poakã.” (Eza. 8:1-4) Dẽnd yaa a Zeova tũudmã tʋʋmã n da pak b yiibã n tɩ yɩɩda. B sɩd yaa mak-sõng rũndã-rũndã n kõ sẽn kẽ-b kãadmã.

10. Sẽn kẽ-b kãadmã sã n naagd taab n zãmsd Biiblã bãngr-goamã, wãn to la rẽ tõe n sõng-b tɩ b maneg n tʋm a Zeova tʋʋmdã sõma n paase?

10 Rũndã-rũndã, sẽn kẽ-b kãadmã tõe n dɩka a Ezayi ne a pagã togs-n-taare, n maand b sẽn tõe fãa a Zeova tʋʋmdã pʋgẽ. B sã n naagd taab n zãmsd Biiblã bãngr-goamã, la b neẽ tɩ gom-kãensã pidsdame n pa vaandẽ, na n sõng-b lame tɩ b maneg n teeg a Zeova. * (Tɩt 1:2) B tõe n tagsa b sẽn tõe n maan to-to, n sõng n pids Biiblã bãngr-goam kẽere. Wala makre, b tõe n sõngame n pids a Zeezi bãngr-gomd ning sẽn yet tɩ koe-noogã na n moona dũniyã tɛk fãa, nand tɩ saabã ta wã. (Mat. 24:14) Pag ne a sɩd sã n neẽ tɩ Biiblã bãngr-gomd ning paamda pidsgu, b na n maneg n dat n tʋma a Zeova tʋʋmdã sõma n paase.

WA A PIRSILL NE A AKILA, LƲƖƖS-Y RĨUNGÃ TƲƲMÃ TAOOR Y VƖƖMÃ PƲGẼ

11. Bõe la a Akila ne a pag a Pirsill modg n maane, la bõe yĩnga?

11 Sẽn kẽ-b kãadem tɩ nan pa kaoosã tõe n dɩka yam a Akila ne a pag a Pirsill kibarã pʋgẽ. B ra yaa zʋɩf-rãmb n be Rom. B wʋma koe-noog ning sẽn gomd a Zeezi yellã, n lebg kiris-neba. Yaa vẽeneg tɩ b vɩɩmã ra noom-b lame. La b vɩɩmã tiig n toeemame, Rom naab a Kolood sẽn wa n yiis noor n yeel tɩ zʋɩf-rãmbã fãa yi Rommã. Tags-y n ges-y rẽ sẽn yɩ toog ne a Akila ne a Pirsill to-to. Ra lebga tɩlɛ tɩ b loog n bas zĩ-kãng b sẽn da mi sõma wã, n tɩ bao zak a to, la b le bao zĩig a to n sɩng b fu-rotã sẽeb sẽn da yaa b nug-tʋʋmdã. La rẽ yĩnga, zu-loe-kãensã kɩtame tɩ b lebs Rĩungã tʋʋmã poorẽ bɩ? Yaa vẽeneg tɩ y mii sok-kãngã leoore. A Akila ne a Pirsill sẽn wa n be Korẽntã, b sɩnga tigingã neb sõngre, la b naag tẽn-tʋmd a Poll n keng b tẽed-n-taasã sẽn be be wã raoodo. B wa n yikame n kẽng tẽns koe-moondb raab sẽn yaa kãsenga. (Tʋʋ. 18:18-21; Rom. 16:3-5) B vɩɩmã tog n da tara barka, la noom-b wʋsgo.

12. Bõe yĩng tɩ pag ne a sɩd segd n pĩnd n yãk b sẽn na n maan a Zeova tʋʋmdã pʋgẽ?

12 Rũndã-rũndã, sẽn kẽ-b kãadmã tõe n dɩka a Akila ne a Pirsill togs-n-taare, n lʋɩɩs Rĩungã tʋʋmã taoor b vɩɩmã pʋgẽ. Neb a yiib sã n wa baood taab n na n kẽ kãadem, yaa wakat-kãng la b segd n gom bũmb nins b sẽn magd n na n wa maan a Zeova tʋʋmdã pʋgẽ wã yelle. Pag ne a sɩd sã n naag taab n yãk b sẽn na n maan bũmb ning a Zeova tʋʋmdã pʋgẽ, b na n yãa a Zeova vʋʋsem sõngã sẽn sõngd-b to-to b vɩɩmã pʋgẽ. (Koɛ. 4:9, 12) D gom a Rusɛll ne a pag a Elizabɛt yelle. A Rusɛll yeelame: “Tõnd sẽn wa n baood taab n na n kẽ kãadmã, d sõsa bũmb ning d sẽn dat n wa maan a Zeova tʋʋmdã pʋgẽ wã yelle.” A Elizabɛt paasame: “Tõnd sẽn pĩnd n gom rẽ yellã yaa sẽn na yɩl tɩ d sã n wa yãk yam n na n maan bũmb a to, bɩ rẽ ra wa kɩt tɩ d pa tõog n maan d sẽn yãk yam sɩngrẽ wã n na n maan bũmb ningã ye.” A Rusɛll ne a pag a Elizabɛt wa n tõog n yik n kẽnga Mikronezi, sẽn yaa tẽng b sẽn da rat koe-moondb n paasã.

Sẽn kẽ-b kãadem paalmã sã n pĩnd n yãk b sẽn dat n maan a Zeova tũudmã pʋgẽ, na n sõng-b lame tɩ b tõog n lʋɩɩs a Zeova tʋʋmdã taoor b vɩɩmã pʋgẽ (Ges-y sull 13)

13. Wa Yɩɩn-sõamyã 28:7 sẽn wilgdã, d sã n teeg a Zeova wãn to la na n naf-do?

13 Wa a Rusɛll ne a Elizabɛte, neb wʋsg sẽn kẽ kãadem yãka yam n pa na n gĩd b vɩɩmã ne bũmb wʋsgo, sẽn na yɩl n paam sẽk n moond koe-noogã, la b zãmsd nebã Biiblã. Pag ne a sɩd sã n pĩnd n yãk b sẽn dat n wa maan a Zeova tʋʋmdã pʋgẽ la b sɩd modg n maan rẽ, nafd-b-la wʋsgo. B na n yãame t’a Zeova sɩd geta b yelle, b na n maneg n kɩs-a-la sɩda, la b paam sũ-noog hakɩɩk me.—Karm-y Yɩɩn-sõamyã 28:7.

WA TẼN-TƲMD A PƖYƐƐR NE A PAGÃ, KƖS-Y SƖD NE A ZEOVA PƲLEMSÃ

14. Bõe la a Pɩyɛɛr ne a pagã maan-yã, tɩ wilgd tɩ b ra kɩsa sɩd ne a Zeova sẽn pʋlem bũmb ning tɩ be Matiye 6:25, 31-34?

14 Sẽn kẽ-b kãadmã leb n tõe n dɩka yam, tẽn-tʋmd a Pɩyɛɛr ne a pagã mak-sõngã pʋgẽ. A sẽn seg a Zeezi wã, sẽn zems kiis a yoob n digd yʋʋmd poore, a ra segd n yãka yam n maan bũmb sẽn pa reem yell ye. A Pɩyɛɛr da yõgda zĩm, n paamd n get a meng la a zakã rãmb yelle. Dẽnd a Zeezi sẽn wa n yeel-a t’a bas a tʋʋmdã la a wa tũ yẽ wã, a ra segd n tagsa a pagã yelle, n yaool n yãk a sẽn na n maanega. (Luk 5:1-11) A Pɩyɛɛr yãka yam n na n tũ a Zeezi n gilgd n moond koɛɛgã. A Pɩyɛɛr sẽn yãk yam ningã yaa sõma. La d tõe n kɩsa sɩd t’a pagã teel-a-la a yam-yãkrã pʋgẽ. Biiblã wilgdame t’a Zeezi vʋʋgrã poore, a Pɩyɛɛr pagã tũ-a lame n moon koɛɛgã wakat bilfu. (1 Kor. 9:5) Yaa vẽeneg t’a sẽn da yaa pag sẽn kõt mak-sõngã yĩnga, kɩtame t’a Pɩyɛɛr tõog n bas a yam n sagl kiris-neb nins sẽn kẽ kãadmã. (1 Pɩy. 3:1-7) Yaa vẽeneg t’a Pɩyɛɛr ne a pagã fãa ra kɩsa sɩd ne a Zeova sẽn pʋlem t’a na n gesa b yelle, b sã n lʋɩɩs Rĩungã tʋʋmã taoor b vɩɩmã pʋgẽ wã.—Karm-y Matiye 6:25, 31-34.

15. A Tiago ne a pag a Ɛstɛɛr sẽn maan bũmb ningã sõnga yãmb tɩ y bãng bõe?

15 Yãmb sẽn kẽ kãadmã sã n kaoosa bilfu, bõe la y tõe n maan n tʋll n tʋm a Zeova tʋʋmdã n paase? Y tõe n dɩka yam yi-kãadb a taab nengẽ. Wala makre, y tõe n karma sõss nins gom-zug sẽn yaa: “B tɩ tʋmda ne yamleoogo.” Sõs-kãensã sõnga a Tiago ne a pag a Ɛstɛɛr sẽn yit Berzɩllã, tɩ b tʋll n tɩ sõng n moon zĩig koe-moondbã raab sẽn yaẽ kãsenga. A Tiago yeelame: “Tõnd karma sõss sẽn gomd a Zeova sẽn sõngd a nin-buiidã to-to rũndã-rũndã. Woto kɩtame tɩ tõnd me ra rat n tũ a Zeova saglsã, n paam t’a sõng-do.” B wa n yik n kẽnga Paraguwe. Yʋʋmd 2014 tɛka, b bee beenẽ n moond koɛɛgã ne portigɛ. Ad a Ɛstɛɛr sẽn yeele: “Biiblã vɛrse a ye sẽn noom tõnd wʋsg yaa Efɛɛz rãmb 3:20 wã. Naoor wʋsgo, d yãa gom-kãngã sẽn paam pidsg d koɛɛgã mooneg pʋgẽ.” Lɛt-kãngã a Poll sẽn taas Efɛɛz kiris-nebã pʋgẽ, a wilgame t’a Zeova na n kõo tõnd tɩ yɩɩg d sẽn kotã hal zĩig sẽn zãre. Sɩd me, gom-kãngã pidsda wakat fãa.

Sẽn kẽ-b kãadem paalmã sã n kot sagls neb kãadem sẽn kaoos nengẽ, na n sõng-b lame tɩ b tõog n lʋɩɩs a Zeova tʋʋmdã taoor b vɩɩmã pʋgẽ (Ges-y sull 16)

16. Ãnd dãmb nengẽ la sẽn kẽ-b kãadem paalmã tõe n kos saglse, b sã n wa tagsd b sẽn na n maan a Zeova tũudmã pʋgẽ?

16 Rũndã-rũndã, sẽn kẽ-b kãadem tɩ nan pa kaoos wʋsgã tõe n dɩka yam yi-kãadb nins sẽn teeg a Zeova wã nengẽ. Yi-kãadb kẽer kẽesa b mens zãng a Zeova tʋʋmdã pʋgẽ sẽn na maan yʋʋm wʋsgo. Y sã n wa tagsd y sẽn na n maan a Zeova tʋʋmdã pʋgẽ, bɩ y kos-b tɩ b kõ-y saglse. Y sã n maan woto, wilgdame me tɩ y teega a Zeova. (Yel. 22:17, 19) Kãsem-dãmbã me tõe n sõnga sẽn kẽ-b kãadem tɩ nan pa kaoosã, tɩ b yãk b sẽn na n maan a Zeova tũudmã pʋgẽ, la b wa tõog n maan rẽ.

17. Bõe la a Klawos ne a pag a Marisa maan-yã? Yam-bʋg la d tõe n dɩk b kibarã pʋgẽ?

17 Wakat ninga y tõe n yãka tʋʋmd takɩ n na n tʋm a Zeova tũudmã pʋgẽ wakat fãa, tɩ wa pa yɩ wa y sẽn da ratã ye. Yɩɩ woto ne a Klawos la a pag a Marisa, neb nins yell d sẽn zoe n gomã. B kãadmã yʋʋm a tãab poore, b saka ne yamleoog n yik n kẽng Fẽnlãnd filiyallẽ wã, n na n tɩ sõng ne siglgã rot meebo. La b wa n bãngame tɩ b pa na n bas-b tɩ b zĩnd be n yɩɩg kiis a yoob ye. Sɩngrẽ wã, b sũyã sãamame. La rẽ poor bilfu, b bool-b lame tɩ b wa tɩ b zãms-b arabɩɩmdo. Masã b bee tẽng a to b sẽn gomd arabɩɩmdo, n moond koɛɛgã hal tɩ b sũy noomẽ. A Marisa tẽega sẽn yɩ to-to wã yelle, n yeel yaa: “M sẽn da zɩ n maan a buudã kɩtame tɩ m da yɛɛsdẽ. Rẽ n so tɩ m da segd n teeg a Zeova zãng-zãnga. La a Zeova sõnga tõnd wakat fãa, hal tɩ yɩɩg d sẽn da tagsdã. Yɛlã sẽn yɩ to-to wã kɩtame tɩ m maneg n teeg a Zeova zãng-zãnga.” Wa kiba-kãngã sẽn wilgdã, y tõe n basa y yam tɩ y sã n teeg a Zeova zãng-zãnga, a na n ning-y-la bark wakat fãa.

18. Bõe la sẽn kẽ-b kãadmã tõe n maan n kell n teeg a Zeova?

18 Kãadmã yaa a Zeova kũuni. (Mat. 19:5, 6) A ratame tɩ sẽn kẽ-b kãadmã paam sũ-noogo. (Yel. 5:18) Yãmb sã n kẽe kãadem tɩ nan pa kaoose, bɩ y tags y sẽn maand bũmb nins y vɩɩmã pʋgẽ wã yelle. Yãmb maanda y sẽn tõe fãa n na n wilg a Zeova tɩ y sũur nooma ne kũun nins a sẽn kõ-yã bɩ? Pʋʋs-y-yã a Zeova n togs-a y sẽn tagsde. Karemd-y a Gomdã n paam sagls sẽn tõe n sõng-yã. Rẽ poor bɩ y tũ sagls nins a Zeova sẽn kõt yãmbã. Y tõe n kɩsa sɩd tɩ y sã n lʋɩɩs a Zeova tʋʋmdã taoor y vɩɩmã pʋgẽ, y na n paama sũ-noog y kãadmã pʋgẽ, la y vɩɩmã me na n talla barka.

YƖƖLL 132 Tõnd lebga yĩng a yembre

^ sull 5 D yam-yãkr kẽer tõe n booga sẽk la pãng ning d sẽn tar n tʋmd a Zeova tʋʋmdã. Sẽn kẽ-b kãadem paalmã sẽn na n yãk yam n maan bũmb ninsã tõe n naf-b-la b vɩɩmã tõre, bɩ n wã-ba. Sõs-kãngã na n sõng-b lame tɩ b bãng n yãk yam n maan bũmb sẽn na n kõ-b sũ-noogo, la kɩt tɩ b vɩɩmã tall barka.

^ sull 5 D toeema yʋy kẽere.

^ sull 10 Wala makre, ges-y b sẽn yet bũmb ning Le culte pur de Jéhovah enfin rétabli ! sebrã sak a 6, 7 ne sak 19 wã pʋgẽ.