ZÃMSGÃ YĨNGA 4
Vʋʋsem sõngã kõta kaset tɩ b yaa Wẽnnaam kamba
“Vʋʋsem sõngã mengã kõta kaset ne tõnd sɩɩsã tɩ d yaa Wẽnnaam kamba.”—ROM. 8:16.
YƖƖLL 25 Buud Wẽnnaam sẽn welg toore
D SẼN NA N YÃ WÃ *
1-2. Yel-solem-bʋg n zĩnd yʋʋmd 33 Pãntekotã daare?
HAT daar a ye, Zerizalɛm tẽngã pʋgẽ, a Zeezi karen-biis na maan 120 n tigim taab zak a ye yĩngr doog pʋgẽ. Yɩɩ yʋʋmd 33 Pãntekotã daare. (Tʋʋ. 1:13-15; 2:1) Ra ket tɩ rasem a wãna, a Zeezi ra yeel-b lame tɩ b kell n pa Zerizalɛm, bala bũmb la Wẽnnaam na n kõ-ba. (Tʋʋ. 1:4, 5) B sẽn tigim taabã, bõe n maane?
2 “Zĩig pʋgẽ, bʋrg sẽn wõnd sob-kãseng sẽn fugd n yi yĩngri, n wa pid roog ning pʋgẽ b sẽn da zĩ wã. La b yãa zɩlma sẽn wõnd bugum. Zɩlma wã weelame n tɩ sig b ned kam fãa zugu. La bãmb fãa pida ne vʋʋsem sõngo.” (Tʋʋ. 2:2-4) A Zeova tũnuga ne yel-solemd a woto, n kɩt tɩ b fãa pid ne a vʋʋsem sõngã. (Tʋʋ. 1:8) Nin-kãensã la pipi n paam vʋʋsem sõngã zaeebo, * n da saagdẽ tɩ b na n wa tɩ rɩɩ naam saasẽ ne a Zeezi.
WẼNNAAM SÃ N NA N YÃK NED NE A VƲƲSEM SÕNGÃ MAASEM, BÕE N MAANDE?
3. Bõe n kɩt tɩ sẽn tigim-b taab Pãntekotã daarã bãng vẽeneg tɩ b paama vʋʋsem sõngã zaeebo?
3 Yãmb sã n da naaga a Zeezi karen-biis nins sẽn tigim taab yĩngr doogã pʋgẽ Pãntekotã daarã, y kõn tol n yĩm bũmb ning sẽn maanã ye. Zɩlemd sẽn wõnd bugum n sig yãmb zugu, tɩ y sɩng buud-gom-zẽng goama. (Tʋʋ. 2:5-12) Ra yaa vẽeneg y yamẽ tɩ y paama vʋʋsem sõngã zaeebo. La rẽ yĩnga, Wẽnnaam sã n na n zae ned ne a vʋʋsem sõngã, tũuda ne yel-solemd sẽn yaa gesr tɛkẽ bɩ? A sẽn zaeed ned fãa sasa ningã yaa yembr bɩ? Ayo. Bõe n wilgd rẽ?
4. Pipi kiris-nebã wakatã, a Zeova sẽn zae ned fãa sasa ningã yaa yembr bɩ? Wilg-y y leoorã võore.
4 D reng n gom b sẽn paamd zaeeb sasa ningã yelle. Yʋʋmd 33 Pãntekotã daarã, pa yɩ karen-biis 120 wã bal n paam vʋʋsem sõngã zaeeb ye. Neb sõor sẽn kolg tus a 3 n wa n paam vʋʋsem sõngã zaeeb baraarã. Yɩɩ b lisgã sasa. (Tʋʋ. 2:37, 38, 41) Yʋʋmd 34, neb me n paam vʋʋsem sõngã zaeebo, la pa fãa n yɩ b lisgã sasa ye. Samari neb me n wa n paam vʋʋsem sõngã zaeebo, la yɩɩ b lisgã poore. (Tʋʋ. 8:14-17) A Korney ne a zakã neb sẽn paam vʋʋsem sõngã zaeeb sasa ningã tolg n yɩɩ toor fasɩ. Bãmb nengẽ wã yɩɩ nand meng tɩ b reeg lisgu.—Tʋʋ. 10:44-48.
5. Wala 2 Korẽnt rãmb 1:21, 22 sẽn yetã, Wẽnnaam sã n yãk ned ne a vʋʋsem sõngã maasem, bõe n maande?
5 La Wẽnnaam sã n na n zae ned ne a vʋʋsem sõngã, bõe n maande? A Zeova sã n yãk nina, sɩngrẽ wã a soab getame tɩ yaa toog t’a sak t’a Zeova yãka yẽ. A tõe n sokda a meng yaa: ‘Bõe yĩng tɩ Wẽnnaam yãk maam?’ Kẽer yẽ pa tagsd woto ye. La sẽn yaa to-to fãa, tʋm-tʋmd a Poll wilga bũmb sẽn maande. Ad a sẽn yeele: “Yãmb sẽn tẽ wã poore, Wẽnnaam ninga yãmb bãnd * ne vʋʋsem sõngã, Kiristã maasem yĩnga. Vʋʋsem sõngã yaa kaset sẽn wilgd tɩ tõnd na n paama bũmb ning b sẽn pʋlem tõndã.” (Efɛ. 1:13, 14) Dẽnd ne-a vʋʋsem sõngã maasem, Wẽnnaam kɩtdame tɩ yaa vẽeneg kiris-nin-kãensã yamẽ t’a sɩd yãk-b lame. Woto, vʋʋsem sõngã yaa “kaset” bɩ ‘bãnde,’ Wẽnnaam sẽn kõ-b tɩ wilgdẽ tɩ b na n wa tɩ vɩɩmda wakat sẽn kõn sa saasẽ, la pa tẽngã zug ye.—Karm-y 2 Korẽnt rãmb 1:21, 22.
6. Wẽnnaam sã n zae kiris-neda, yaa tɩlɛ t’a maan bõe n yaool n wa paam a keoorã?
2 Pɩy. 1:10) Dẽnd baa b sã n yãk kiris-ned t’a na n wa kẽng saasẽ, yaa a sã n kell n maan sɩd ne Wẽnnaam la a na n paam a keoorã.—Fili. 3:12-14; Ebre. 3:1; Vẽn. 2:10.
6 Wẽnnaam sã n zae kiris-neda, a keoorã zoe n yaa vẽeneg bɩ? Ayo! Wilgdame bal tɩ Wẽnnaam yãk-a lame t’a na n wa kẽng saasẽ. Saglg a ye la a pa segd n yĩmi. Ad saglgã: “M saam-biisi, sẽn mik tɩ Wẽnnaam boola yãmb la b yãk yãmbã, bɩ y modg y pãng tɛk sẽn na yɩl n kɩs sɩd tɩ y ket n zemsa ne rẽ. Yãmb sã n kell n maan bõn-kãense, y pa na n bas tẽebã a bada.” (NED MAANDA A WÃN N BÃNG WẼNNAAM SÃ N YÃK-A LAME?
7. Ned maanda a wãn n bãng tɩ Wẽnnaam yãk-a lame t’a na n tɩ vɩɩmd saasẽ?
7 La ned maanda a wãn n bãng t’a Zeova yãk-a lame t’a na n tɩ vɩɩmd saasẽ? Bũmb ning a Poll sẽn yeel Rom neb nins Wẽnnaam ‘sẽn boolã’ wilgda rẽ vẽenega. Ad a sẽn yeel-bã: “Wẽnnaam vʋʋsem sõngã pa kẽes yãmb yembd pʋgẽ tɩ kẽesd-y rabeem ye. A kɩtame tɩ y lebg Wẽnnaam kom-dibli, tɩ d zẽkd d koees n yetẽ: ‘Aba, Ba!’ Vʋʋsem sõngã mengã kõta kaset ne tõnd sɩɩsã tɩ d yaa Wẽnnaam kamba.” (Rom. 1:7; 8:15, 16) Dẽnd ne vʋʋsem sõngã maasem, Wẽnnaam maandame tɩ yaa vẽeneg fasɩ ne a soabã t’a bool-a lame t’a na n wa kẽng saasẽ.—1 Tes. 2:12.
8. Wãn to la 1 Zã 2:20, 27 wã wilgd tɩ Wẽnnaam sã n zae neda, a soab pa baood tɩ neb a taabã wilg-a t’a sɩd paama zaeebo?
8 A Zeova sã n bool ned t’a na n wa tɩ vɩɩmd saasẽ, pa sãmb-sãmb baa bilf a soabã yamẽ ye. (Karm-y 1 Zã 2:20, 27.) Yaa sɩd tɩ baa a Zeova sã n zae kiris-neda, yaa tɩlɛ t’a soabã me paamd bũmb nins a Zeova sẽn tũnugd ne a siglgã n zãmsd tõnd ned kam fãa wã, la a pa baood tɩ ned wilg-a t’a sɩd paama vʋʋsem sõngã zaeeb ye. Ne a vʋʋsem sõngã sẽn yaa pãng sẽn ka tar mak-n-taarã maasem, a Zeova maandame tɩ yaa vẽeneg fasɩ a soabã yamẽ t’a yãk-a lame.
A SOAB SEGD N “LEBS N DOGAME”
9. Wa Efɛɛz rãmb 1:18 wã sẽn wilgdã, ned sã n paam vʋʋsem sõngã zaeebo, bõe n toeemd a soabã nengẽ?
9 Rũndã-rũndã, Wẽnnaam sã n zae kiris-ned ne a vʋʋsem sõngã, yaa toog ne kiris-neb a taabã tɩ b wʋm a võore. Bõe yĩnga? Bala bãmb pa paam vʋʋsem sõngã zaeeb ye. A Zeova naana ninsaal t’a tog n vɩɩmd tẽngã zug wakat sẽn kõn sa, pa saasẽ ye. (Sɩng. 1:28; Yɩɩn. 37:29) La a wa n yãka yam n na n kɩt tɩ neb sõor bilf tɩ vɩɩmd saasẽ. Rẽ n so t’a Zeova sã n zae neda, a maandame t’a soabã tagsgã toeem fasɩ bũmb kẽer zugu, t’a saagdẽ masã n na n tɩ vɩɩmd saasẽ.—Karm-y Efɛɛz rãmb 1:18.
10. ‘Lebs n dogã’ võor yaa bõe? (Ges-y vẽnegrã me.)
10 Wẽnnaam sã n zae kiris-neda, a soabã “lebs n dogame,” rat n yeel t’a lebga ned “vʋʋsem sõngã sẽn doge.” * A Zeezi yeelame tɩ ned sã n pa paam vʋʋsem sõngã zaeebo, b pa tõe n bilg-a ‘lebs n dogã’ võore, bɩ lebg ned ‘vʋʋsem sõngã sẽn dogã’ sẽn dat n yɛɛlgã sõma, t’a tõog n wʋm a võor ye.—Zã 3:3-8.
11. Bõe yĩng tɩ d yetẽ t’a Zeova sã n zae kiris-neda, a soabã tagsgã toeemda fasɩ bũmb kẽer zugu?
11 Bõe yĩng tɩ d yetẽ t’a Zeova sã n zae kiris-neda, a soabã tagsgã toeemda
fasɩ bũmb kẽer zugu? Bala nand t’a Zeova zae-a wã, a ra saagdame n na n wa vɩɩmd tẽngã zug wakat sẽn kõn sa, hal t’a sũur noom ne rẽ. A ra gũuda wakat ning a Zeova sẽn na n kɩt tɩ tẽngã lebg arzãna, tɩ wẽng buudã fãa sa wã ne a sũur fãa. Tõe t’a ra mi n bʋgsame, n ne a sẽn be dũni-paalgã pʋgẽ n deegd a ned sẽn da ki. La a sã n wa paam zaeebo, a tagsgã toeemdame. Bõe yĩnga? Pa a sũur n pa le noom ne tẽng zug arzãnã pʋgẽ vɩɩmã ye. Leb n pa sũ-sãams bɩ zu-loees n kɩt t’a toeem yam ye. A pa yik bal n tagsdẽ tɩ vɩɩmd tẽngã zug wakat sẽn kõn sa wã na n yɩɩ yam-yiisg ye. Yaa a Zeova n tũnug ne a vʋʋsem sõngã, n kɩt t’a tagsa wã toeem fasɩ bũmb kẽer zugu, t’a sẽn da gũud keoor ning ne a sũur fãa wã toeeme.12. Wa 1 Pɩyɛɛr 1:3, 4 sẽn wilgdã, sẽn paam-a vʋʋsem sõng zaeebã tagsg yaa wãn ne keoor ning a sẽn gũudã?
12 A Zeova tõe n zaee kiris-ned ne a vʋʋsem sõngã, t’a soab tagsdẽ t’a pa segd ne bark-kãngã ye. La a pa maand sãmbs baa bilf t’a Zeova yãk-a lame ye. A sã n tagsd keoor ning a sẽn na n wa paamã yelle, a sũur nooma wʋsg t’a pẽgda.—Karm-y 1 Pɩyɛɛr 1:3, 4.
13. Ned sã n paam vʋʋsem sõngã zaeebo, a tagsg yaa wãn ne a tẽng zug vɩɩmã?
13 La woto rat n yeelame tɩ ned sã n paam vʋʋsem sõngã zaeebo, a raab yaa a ki tao-tao bɩ? Tʋm-tʋmd a Poll leoka sokrã. A maka b yĩngã ne fu-roogo, n yeel yaa: “Sɩd-sɩda, tõnd sẽn be fu-ro-kãngã pʋgẽ wã, d wõosdame hal tɩ d sũy sãamd wʋsgo. Pa d sẽn dat n yeeg ro-kãnga wã yĩng ye. D rat n yeelga a to wã, tɩ vɩɩmã vel bõn-kiidgã.” (2 Kor. 5:4) A soabã yam pa yi tẽngã zug vɩɩmã, t’a yãgd n na n ki ye. A pʋd n nonga vɩɩmã, n dat tɩ daar ne a to fãa bɩ a naagd a zakã rãmb la a zo-rãmb n maand a Zeova raabã. La baasgo, sẽn yaa bũmb ning fãa la a maanda, a tẽegda keoor ning a sẽn gũudã yelle.—1 Kor. 15:53; 2 Pɩy. 1:4; 1 Zã 3:2, 3; Vẽn. 20:6.
A ZEOVA YÃKA YÃMB BƖ?
14. Ned sã n tar yẽesem a Zeova tũudmã pʋgẽ, la a neẽ t’a sõngd-a lame, wilgdame t’a paama vʋʋsem sõngã zaeeb bɩ?
14 Yãmb mi n sokda y meng y sã n paama vʋʋsem sõngã zaeeb bɩ? Sã n yaa rẽ bɩ y bʋgs neere, n leok sogsg nins sẽn pʋgdã: M data ne m sũur fãa n maan a Zeova raabã bɩ? M getame tɩ m tolg n tara yẽesem sõma koe-moonegã pʋgẽ bɩ? M nonga Biiblã zãmsg wʋsgo, n zãmsd baa “Wẽnnaam yel-zulumsã” bɩ? (1 Kor. 2:10) M getame t’a Zeova ningda m koe-moonegã bark tɩ womd biis sõma bɩ? M tʋlla ne m sũur fãa n sõng nebã tɩ b bãng n tũ Wẽnnaam sõma bɩ? M neeme tɩ m vɩɩmã tõre, a Zeova sõng-m-la yɛl wʋsg pʋgẽ bɩ? Yãmb sã n leoka sokr fãa tɩ “n-ye,” rat n yeelame tɩ y paama vʋʋsem sõngã zaeeb bɩ? Ayo! Pa rẽ n wilgd t’a Zeova yãka ned ye. Bõe yĩnga? Bala, ned paam vʋʋsem sõngã zaeeb t’a pa paam me, a tõe n soka a meng sogs-kãensã, n mik t’a tõe n leokame tɩ “n-ye.” Sẽn paase, a Zeova tõe n kɩtame tɩ ned buud fãa sẽn tũud yẽ paam pãng n maan woto fãa, a soab na n wa tɩ vɩɩmda saasẽ tɩ yaa tẽngã zug me. Togs sɩdã, yãmb sã n sokda y meng y sã n paama vʋʋsem sõngã zaeebo, zoe n yaa kaset tɩ y pa paam ye. A Zeova sẽn yãk b rãmbã pa sokd b meng woto ye. Leoorã yaa vẽeneg b yamẽ!
15. Bõe n kɩt tɩ d miẽ, tɩ pa neb nins fãa a Zeova sẽn kõt a vʋʋsem sõngã n paamd t’a yãk-b tɩ b na n wa tɩ vɩɩmd saasẽ?
15 Biiblã kibay wʋsg n wilgd tɩ neb la 1 Sãm. 16:13) Vʋʋsem sõngã sõng-a lame t’a bãng bõn-kãsems a Zeova zugu, la a gʋls Biiblã sɛba. (Mark 12:36) Ne rẽ fãa, tʋm-tʋmd a Pɩyɛɛr yeelame t’a Davɩɩd “pa rʋ saasẽ ye.” (Tʋʋ. 2:34) A Zãmbatiis me yɩɩ ned sẽn da ‘pid ne vʋʋsem sõngo.’ (Luk 1:13-16) A Zeezi yeelame tɩ rao sẽn yɩɩd a Zãmbatiis ra nan pa zĩnd ye. A yaool n wilgame t’a Zãmbatiis pa na n naag sẽn na n zĩnd-b saasẽ Rĩungã pʋgẽ wã ye. (Mat. 11:10, 11) Ne a vʋʋsem sõngã maasem, a Zeova kõo nin-kãensã pãng tɩ b maan bõn-kãsemse, la a pa zae-b ne a vʋʋsem sõngã tɩ b na n wa tɩ vɩɩmd saasẽ ye. Rat n yeelame tɩ b wẽn-sakrã pa ta a sẽn yãk b rãmbã bɩ? Ayo! Yaa a Zeova sẽn na n wa vʋʋg bãmb tɩ b vɩɩmd arzãnã pʋgẽ tẽngã zugã yĩng bala.—Zã 5:28, 29; Tʋʋ. 24:15.
Wẽnnaam kõ a vʋʋsem sõngã tɩ b tʋm tʋʋm-kãsemse, n yaool n pa paam t’a yãk-b tɩ b na n tɩ vɩɩmd saasẽ ye. Wala makre, a Davɩɩd paamame tɩ vʋʋsem sõngã ra kõt-a pãnga. (16. Sẽn tũud-b a Zeova rũndã-rũndã wã sʋka, wʋsgã fãa keoor na n wa yɩɩ bõe?
16 Sẽn tũud-b a Zeova rũndã-rũndã wã sʋka, wʋsgã fãa pa saagd tɩ b na n wa tɩ vɩɩmda saasẽ ye. Wa a Abrahaam, a Saara, a Davɩɩde, a Zãmbatiisi, la pĩnd wẽndẽ pagb la rap sẽn yɩ wẽn-sakdb tɩ Biiblã gomd b yellã, bãmb me saagdame tɩ b na n wa vɩɩmda tẽngã zugu, Wẽnnaam Rĩungã sã n wa so tẽngã gilli.—Ebre. 11:10.
17. Sogs-bʋs la d na n leok sõsg ning sẽn pʋgdã pʋgẽ?
17 Sẽn mik tɩ kiris-neb sẽn paam vʋʋsem sõngã zaeeb n ket n be Wẽnnaam nin-buiidã sʋkã, sogsg kẽer n mi n wat d yamẽ. (Vẽn. 12:17) Wala makre, sẽn paam-b vʋʋsem sõngã zaeebã tagsg segd n yɩɩ wãn b mensã zugu? Yãmb tigingã ned sã n wa yik n wãbd burã la a yũud divẽ wã a Zeezi kũuma tẽegr sasa, y manesem tog n yɩɩ wãn ne-a? Neb nins sẽn yet tɩ b paama vʋʋsem sõngã zaeebã sõor sã n tar paasgo, y na n maana wãna? Rẽ segd n sãama y sũur bɩ? Yaa sogsg d sẽn na n leok sõsg ning sẽn pʋgdã pʋgẽ.
^ sull 5 Sẽn sɩng ne yʋʋmd 33 Pãntekotã daare, a Zeova yãkda kiris-neb tɩ b na n tɩ rɩ naam saasẽ ne a Biigã. Woto yaa bark tɛkẽ! La nin-kãensã maanda a wãn n bãng tɩ Wẽnnaam sɩd yãk-b lame? Wẽnnaam sã n na n yãk ned ne a vʋʋsem sõngã maasem, bõe n maande? Sõs kãnga pʋgẽ, d na n leoka sogsg a yiibã. Yaa yʋʋmd 2016 yʋʋm-vẽkr kiuug Gũusg Gasgã sõsg a ye zug la sõsgã tik-yã.
^ sull 2 GOMDÃ VÕORE: B sã n yeel tɩ ned paama vʋʋsem sõngã zaeebo, rat n yeelame t’a Zeova yãka a soab ne a vʋʋsem sõngã maasem, t’a na n tɩ rɩ naam ne a Zeezi saasẽ. A Zeova tũnugda ne a vʋʋsem sõngã, n kõ a soabã “kaset sẽn wilgd” t’a na n wa paama bũmb ning a sẽn pʋlem-a wã. (Efɛ. 1:13, 14) Nin-kãng tõe n yeelame tɩ vʋʋsem sõngã mengã ‘kõta kaseto,’ rat n yeel t’a wilgd-a-la vẽeneg t’a keoorã bee saasẽ.—Rom. 8:16.
^ sull 5 GOMDÃ VÕORE: Wẽnnaam sã n ning ned bãndã, sẽn na yɩl tɩ kell n pa wakat fãa, rẽnda a soabã sak Wẽnnaam n tãag a kũum, pa rẽ bɩ n tãag sẽn wat n ket bilf tɩ to-kãsengã sɩnge.—Efɛ. 4:30; Vẽn. 7:2-4; ges-y “Karemdbã sogsg” sẽn be yʋʋmd 2016 tʋʋl-nif kiuug Gũusg Gasgã pʋgẽ wã.
^ sull 10 Y sã n dat n bãng ‘lebs n dogã’ sẽn dat n yɛɛlgã sõma n paase, bɩ y ges yʋʋmd 2009 sig-noy kiuug Gũusg Gasgã, seb-neng a 3-12.
YƖƖLL 27 Wẽnnaam kambã pukr wakat kolgame
^ sull 57 FOTÃ BILGRI.: D sã n bee bãens roogẽ d tũudmã yĩnga, wall d tara lohorem n moond koɛɛgã la d zãmsd nebã Biiblã, d tõe n ket n saagdame tɩ Wẽnnaam Rĩungã sã n wa so tẽngã gilli, d na n paam n vɩɩmda arzãnã pʋgẽ.