1, 2. Bõe yĩng tɩ d na n gom Zida rĩm-dãmb a naas yelle?

NED sã n kẽnd sor zug n wa salg n lʋɩ, tɩ yãmb me tũud so-kãnga, y kõn maan gũusg sɩda? Woto me, d sã n tags d taabã kongr zugu, tõe n sõng-d lame tɩ d ra wa maan a buud ye. Wala makre, Biiblã gomda neb sẽn tudg yelle, tɩ d tõe n dɩk yam b kibayã pʋgẽ.

² Zida rĩm-dãmb a naasã yell d sẽn gom sõsg ning sẽn loogã pʋgẽ wã tũu a Zeova ne b sũur fãa. Baa ne rẽ, b tudg n maana sẽn pa segde. Yam-bʋg la d tõe n dɩk b kibayã pʋgẽ, la wãn to la tõe n sõng-d tɩ d ra wa maan wa bãmba? D sã n bʋgs b kibayã zugu, na n sõngame tɩ d rɩ bũmb nins b sẽn gʋls pĩndã yõodo.—Karm-y Rom-dãmb 15:4.

3-5. a) Baa a Aaza sẽn da tũud a Zeova ne a sũur fãa wã, bõe la a maan tɩ pa sõma? b) A Basa sẽn wa n na n zab ne Zida wã, tõe tɩ yaa bõe n kɩt t’a Aaza teeg ninsaalba?

³ D reng n gom a Aaza yelle. Etiopi tãb-biis milyõ a ye wã sẽn da wa n na n zab ne Zida wã, a Aaza teega a Zeova. La a sẽn wa n na n tɩ zab ne Israyɛll rĩm a Basa wã, a pa  teeg a Zeova ye. A Basa ra rat n mee lalg n gũbg Rama sẽn da yaa tẽng sẽn pẽ Zida soolmã. (2 Kib. 16:1-3) A Aaza kõo Siiri rĩmã kũun sẽn na yɩl t’a tɩ zab ne a Basa. Biiblã yeelame t’a “Basa sẽn wʋm dẽ, a bas-a meebã a sẽn dag n met Rama wã.” (2 Kib. 16:5) Woto ra tõe n kɩtame t’a Aaza tags t’a sẽn yãk yam ningã zemsame.

⁴ A Zeova manesem yɩɩ wãna? A Aaza sẽn pa teeg-a wã, pa yɩ-a noog ye. Rẽ n so t’a tʋm no-rɛɛs a Hanani t’a tɩ wilg-a t’a sẽn maanã pa sõma ye. (Karm-y 2 Kibay 16:7-9.) A Hanani yeel-a lame yaa: “Sẽn sɩng ne moasã, fo na n paama zaba.” Yaa sɩd t’a Aaza tõog n deega Rama. La rẽ tɛk n tãag a kũum, yẽ ne a nin-buiidã paama zaba.

⁵ Sõsg ning sẽn loogã pʋgẽ, d yãame t’a Zeova sũur yɩɩ noog ne a Aaza. A Zeova yãame t’a ra nonga yẽ ne a sũur fãa, baa a sẽn da yaa pãn-komsem soabã. (1 Rĩm. 15:14) Baasgo, a pa põs yɛl nins a yam-yãkrã sẽn wa ne wã ye. Bõe yĩng t’a Aaza sẽn wa n na n zab ne a Basa wã, a bas a Zeova teegre, n teeg a Bɛn-Hadaad la a menga? Tõe t’a tagsame t’a sã n teeg so-daas sẽn mi zabr sõma, a na n tõogame. Tõe me t’a kelga sagl-yoodo.

6. Yam-bʋg la d tõe n dɩk a Aaza kongrã pʋgẽ? Rɩk-y makre.

⁶ Yam-bʋg la d tõe n dɩk a Aaza kongrã pʋgẽ? D sã n wa tar zu-loɛɛg sẽn wõnd yɩɩda d pãnga, d tõe n nee vẽeneg tɩ d segd n teega a Zeova. La sã n yaa yel-bila, d manesem yaa wãna? D na n teega d meng n mak a welgr bɩ, bɩ d na n baoo sagls Biiblã pʋgẽ, tɩ wilgdẽ tɩ d teega a Zeova n na n welg yellã wa a sẽn datã? Wala makre, y roagdb sẽn pa a Zeova Kaset rãmb tõe n wa pa rat tɩ y kẽng tigsga, wall tigis-kãsenga. Sã n yaa woto, y na n kosa a Zeova t’a sõng-y tɩ y bãng y sẽn segd n maaneg bɩ? Tõe me tɩ yaa y tʋʋm n sãam hal sẽn kaoose, tɩ y wa paam ned sẽn dat n dɩk-y tʋʋma. Y na n sak n yeel-a lame tɩ semen fãa y tara tigissi, tɩ yaa tɩlɛ tɩ y kẽng bɩ? Sẽn yaa yell ning fãa la d tara, d segd n tũu saglg yɩɩn-gʋlsdã sẽn kõ. A ra yeelame: “Bas f yell ne Sẽn-Ka-Saabo, teeg bãmba, la bãmb na manege.”—Yɩɩn. 37:5.

7, 8. Bõe la a Zozafat maan tɩ pa sõma, la rẽ waa ne bõe? (Ges-y sõsgã sɩngrẽ fotã.)

⁷ D gom a Aaza biig a Zozafat yell masã. A ra tara zʋg-sõma wʋsgo. A sẽn da teegd a Zeova wã, a tõog n maana bõn-sõma wʋsgo. La a yam-yãkr kẽer n pa yɩ sõma. Wala makre, a kosa Israyɛll buud piigã rĩm-wẽng a Akaab bi-pugl n kõ a biig t’a maan a paga. Rẽ zugẽ, a tɩ sõnga a Akaab n na n zab ne Siiri nebã, baa no-rɛɛs a Miise sẽn sagl-a t’a ra kẽngã. Zabrã sasa, kellẽ-la bilf tɩ b kʋ-a. (2 Kib. 18:1-32) A sẽn leb Zerizalɛmmã, no-rɛɛs a Zehu sok-a lame yaa: “B tog n sõnga nin-wẽng la? Bɩ fo nonga neb nins sẽn kis Sẽn-Ka-Saabã?”—Karm-y 2 Kibay 19:1-3.

⁸ A Zozafat rɩka yam yel-kãngã pʋgẽ bɩ? Ayo. Baa a sẽn da ket n nong a Zeova la a rat n ta a yamã, a yõga zood ne ned a to sẽn pa rat n tũ a Zeova. Yaa a Akaab biig a Akaazɩya. A Zozafat ne a Akaazɩya  naaga taab n maan koom-kogendo. La koom-kogendã sãamame tɩ b pa tõog meng n maan b sẽn da magdã ye.—2 Kib. 20:35-37.

9. D sã n tar tũud-n-ta-wẽnse, tõe n baasa wãna?

⁹ Yam-bʋg la d tõe n dɩk bũmb ning sẽn paam a Zozafatã pʋgẽ? A Zozafat maana sẽn yaa tɩrga la a bao a Zeova “ne a sũur fãa.” (2 Kib. 22:9) La a yõga zood ne neb sẽn pa nong a Zeova, tɩ wa ne yɛla. Sɩd me, a naan n kiime. D tẽeg tɩ Biiblã yeelame yaa: “Ned sã n tũud yam soaba, a paamda yam. La ned sã n tũud yalma, yɛl n paamd-a.” (Yel. 13:20) Yaa sɩd tɩ d rat n sõnga nebã tɩ b bãng a Zeova. La d segd n gũusame, bala d sã n yõg zood ne ned sẽn pa tũud a Zeova, tõe n waa ne yelle.

10. a) Y sã n dat n kẽ kãadem, yam-bʋg la y tõe n dɩk a Zozafat kibarã pʋgẽ? b) Bõe la d segd n tẽegdẽ?

¹⁰ Yam-bʋg la d tõe n dɩk a Zozafat kibarã pʋgẽ? Kiris-ned sẽn dat n kẽ kãadem tõe n wa basame t’a yam kẽ ned sẽn pa nong a Zeova, n tagsdẽ t’a pa tõe n paam ned sẽn ta a yam a Zeova nin-buiidã sʋk ye. Ad makr a to: Kiris-ned roagdb sẽn pa a Zeova kaset rãmb tõe n wa pẽdgd-a lame t’a kẽ kãadem, tɩ bala, a yʋʋmã sã n vẽsge, a pa na n paam ned ye. Yaa sɩd t’a Zeova naana ninsaal t’a rat t’a taabã nong-a, tɩ yẽ me nong-ba. La y sã n nan pa paam ned sẽn ta y yam n na n kẽ kãadem, y segd n maana wãna? Y sã n bʋgs bũmb ning sẽn paam a Zozafatã zugu, na n sõng-y lame. A ra wae n kota a Zeova t’a wilg-a sore. (2 Kib. 18:4-6) La a sẽn yõg zood ne a Akaab sẽn da pa nong a Zeova wã, a basa a Zeova saglsã kelgre. A Zozafat ra segd n tẽegdame t’a Zeova “geta dũniyã fãa gilli, n na n sõng neb nins sẽn nong bãmb ne b sũyã fãa wã.” (2 Kib. 16:9) Tõnd me segd n tẽegdame t’a Zeova rat n sõnga tõndo. A nonga tõndo, n mi d yɛlã sẽn yaa to-to wã me. Y sã n data ned n kẽ  kãadem, y kɩsa sɩd t’a Zeova miime, la t’a na n sõng-y lame bɩ? Bas-y y yam t’a na n sõng-y lame!

11, 12. a) Bõe la a Ezekɩyaas maan-yã, tɩ wilg sẽn be a sũurẽ wã? b) Bõe yĩng t’a Zeova pa sɩbg a Ezekɩyaase?

¹¹ Yam-bʋg la d tõe n dɩk a Ezekɩyaas kibarã pʋgẽ? A Zeova sẽn yaa a soab ning sẽn feesd nebã sũyã basa a Ezekɩyaas t’a maan bũmbu, tɩ wilg sẽn be a sũurẽ wã. (Karm-y 2 Kibay 32:31.) A sẽn wa n lʋɩ bã-kɛgengã, a Zeova kõ-a-la bãnd n na n wilg-a t’a na n paama laafɩ. A kɩtame tɩ maasem targ n leb poorẽ nao-yakem piiga. Babilon nanambsã wʋma rẽ, n tʋm neb a Ezekɩyaas nengẽ n na n bãng n paase. (2 Rĩm. 20:8-13; 2 Kib. 32:24) A Zeova pa wilg a Ezekɩyaas a manesem sẽn segd n yɩ to-to ne-b ye. Biiblã yeelame t’a Zeova bas-a lame n na n ges sẽn be a sũurẽ wã. A Ezekɩyaas wilga Babilon nebã “yẽnda arzɛkã bĩngr zĩisã fãa.” A sẽn maan woto wã wilga “bũmb ning fãa sẽn be a sũurẽ wã.”

¹² Biiblã pa wilg bũmb ning sẽn kɩt t’a Ezekɩyaas lebg wuk-m-meng soabã ye. Tõe tɩ yaa a sẽn tõog Asiiri nebã, wall a sẽn paam t’a Zeova maan yel-solemd t’a bãagã sigã, pa rẽ bɩ yaa a sẽn paam arzegs wʋsgo, t’a yʋʋrã me yi wã. Sẽn yaa a soab me, a Ezekɩyaas “ka maan wa sẽn zems Sẽn-Ka-Saabã sẽn maan n kõ yẽnda wã ye.” Ad yaa kaeto! Baa a Ezekɩyaas sẽn da tũud a Zeova ne a sũur fãa wã, a wa n lebga wuk-m-meng soaba, t’a Zeova sũur pa yɩ noog ye. La a wa n sika a menga, t’a Zeova sũur sig t’a pa sɩbg yẽ ne a nin-buiidã ye.—2 Kib. 32:25-27; Yɩɩn. 138:6.

13, 14. a) A Zeova tõe n tũnuga ne bõe n ‘mak tõnd n ges sẽn be d sũurẽ wã’? b) B sã n pẽg tõndo, d manesem segd n yɩɩ wãna?

¹³ Yam-bʋg la d tõe n dɩk a Ezekɩyaas kongrã pʋgẽ? Tẽeg-y tɩ yaa a Zeova sẽn sõng a Ezekɩyaas t’a tõog a Senakeriibe, la a maan yel-solemd t’a bãagã sigã poor bilf bal la a sẽn lebg wuk-m-meng soabã. Tõnd me sã n wa n maan bũmb sẽn sek pẽgre, a Zeova tõe n tũnuga ne rẽ, n ‘mak tõnd n ges sẽn be d sũurẽ wã.’ Wala makre, saam-biig tõe n segla a meng sõma n wɛgs sõsg zãma taoore, hal tɩ yɩ noogo. B sã n pẽg-a sõsgã poore, a manesem na n yɩɩ wãna?

¹⁴ B sã n wa pẽgd tõndo, yɩta sõma tɩ d tẽeg goam a Zeezi sẽn togse. A yeelame: “Yãmb sã n maan bũmb nins fãa b sẽn yeel yãmb tɩ y maanã, bɩ y yeele: Tõnd yaa tʋmtʋmdb sẽn ka yõod ye, d maana tʋʋmd ning tõnd sẽn da tog n maanã bala.” (Luk 17:10) D tẽeg t’a Ezekɩyaas sẽn wa n lebg wuk-m-meng soabã, a “ka maan wa sẽn zems Sẽn-Ka-Saabã sẽn maan n kõ yẽnda wã ye.” D sã n wɛgs sõsg tɩ b pẽg-do, bõe n na n sõng-d tɩ d ra wuk d menga? D sã n bʋgs bũmb nins a Zeova sẽn maan n kõ tõndã zugu, na n sõng-d lame. D leb n tõe n gom n pẽga a Zeova la d wilg a sẽn maan n sõng tõndã. Sɩd me, yaa yẽ n kõ tõnd Biiblã la a sõng-d ne a vʋʋsem sõngã maasem tɩ d tõog n wɛgs sõsgã.

15, 16. Bõe la a Zozɩyaas maan-yã, tɩ tũ ne a yõore?

¹⁵ Sẽn na n baase, yam-bʋg la d tõe n  dɩk a Zozɩyaas kibarã pʋgẽ? Baa a Zozɩyaas sẽn da yaa rĩm-sõngã, a yãka yam sẽn pa yɩ sõma, tɩ tũ ne a yõore. (Karm-y 2 Kibay 35:20-22.) A yiime n na n tɩ zab ne Ezɩpt rĩm a Neko, t’a Neko yeel-a tɩ yẽ pa wa n na n zab ne-a ye. Biiblã yeelame t’a Neko sẽn yeelã ‘yita Wẽnnaam nengẽ.’ La bõe t’a Zozɩyaas pa kelge? Biiblã pa wilg ye.

¹⁶ A Zozɩyaas ra tõe n bãnga a Neko goamã sã n sɩd yita a Zeova nengẽ. Wãn to? A ra tõe n tɩ soka a Zeremi sẽn da yaa a Zeova no-rɛɛsã. (2 Kib. 35:23, 25) La Biiblã pa yeel t’a maana woto ye. Sẽn paase, a Neko ra rebda Karkemis. A pa yi n na n zab ne Zerizalɛm ye. A ra rebd n na n tɩ zaba ne “buud a to.” A Neko pa paoog a Zeova, a pa paoog a nin-buiidã me. Rẽnd a Zozɩyaas sẽn yãk yam n na n zab ne a Neko wã, a pa reng n tags neer ye. Yam-bʋg la d tõe n dɩke? D sã n wa tar zu-loɛɛga, d segd n bao n bãnga a Zeova raabo, n yaool n yãk d sẽn na n welg-a to-to.

17. D sã n wa tar zu-loɛɛga, bõe na n sõng-d tɩ d ra maan wa a Zozɩyaase?

¹⁷ D sã n wa rat n yãk yam n maan bũmbu, d segd n deng n baoo sagls Biiblã pʋgẽ. Tõe tɩ d na n maana vaeesg siglgã sɛb pʋsẽ, wall d pʋd n kos kãsem soab saglse. A tõe n sõng-d lame tɩ d bʋgs Biiblã sagls kẽer zugu. Ad makre: Saam-bi-poak n yãk raar n na n yi n moon koɛɛgã. A miime tɩ kiris-ned fãa segd n moona koɛɛgã. (Tʋʋ. 4:20) La a sɩdã sẽn pa a Zeova Kaset soabã ra pa rat t’a yi ye. A yeel-a lame tɩ rasmã noorã b pa paam n zĩnd ne taaba, la t’a ratame tɩ b yi n tɩ kok pemsem. Saam-bi-poakã na n tẽega Biiblã sagls kẽere, tɩ sõng-a t’a bãng a sẽn na n maanega. A miime t’a segd n saka Wẽnnaam. A leb miime t’a Zeezi yeelame tɩ d sõng nebã tɩ b lebg yẽ karen-biisi. (Mat. 28:19, 20; Tʋʋ. 5:29) A miime me tɩ Biiblã yeelame tɩ pag segd n saka a sɩda, la tɩ kiris-ned segd n yɩɩ sũ-bʋgsem soaba, n yaa wʋmda. (Efɛ. 5:22-24; Fili. 4:5) Rẽ yĩnga, yaa sɩlem la a sɩdã maanda, a sẽn pa rat t’a yi n moon koɛɛgã bɩ, bɩ yaa a sẽn sɩd rat tɩ b yiibã tɩ kok pemsem? D sẽn yaa a Zeova nin-buiidã, d ratame tɩ d yam-yãkr fãa ta a yam la wilg tɩ d yaa wʋmdba.

18. D sã n bʋgs Zida rĩm-dãmb a naasã kibay zugu, sõngd-d lame tɩ d bãng bõe?

¹⁸ Tõnd me sẽn yaa koangdbã, d tõe n wa maana wa rĩm-dãmb a naasã. 1) D tõe n wa teega ninsaal yam, 2) d tõe n wa tara tũud-n-ta-wẽnse, 3) d tõe n wa lebga wuk-m-meng soaba, la 4) d tõe n wa yãka yam n na n maan bũmbu, n pa reng n bao n bãng a Zeova raab ye. Baasgo, d pa segd n tags tɩ d pa tol n tõe n ta a Zeova yam ye. A Zeova gesa sẽn yaa sõma rĩm-dãmb a naasã nengẽ. A geta sẽn yaa sõma tõnd me nengẽ. A mii d sẽn nong-a tɩ ta zĩig ningã la a miẽ tɩ d rat n maana a raabã ne d sũur fãa. Rẽ n so t’a kɩt tɩ b gʋls kibay Biiblã pʋgẽ, tɩ tõe n sõng-d tɩ d ra wa tudg n maan sẽn pa segd ye. Bɩ d bʋgsd kiba-kãens zugu, la d pʋʋsd a Zeova barka, a sẽn kɩt tɩ b gʋls rẽ tõnd keoogr yĩngã!