Nonglem yaa zʋg-sõng tɛkẽ!
A ZEOVA vẽnega tʋm-tʋmd a Poll t’a sõdg zʋg-sõma a wɛ vʋʋsem sõngã sẽn sõngd ned t’a bɩɩse. (Gal. 5:22, 23) A Poll boola zʋg-sõma kãens fãa sẽn naag taabã tɩ vʋʋsem sõng “bilã.” * Yaa zʋg-sõma ned sẽn yelg yalẽ-paalgã sẽn segd n talle. (Kol. 3:10) Ned sã n paamd wakat fãa tɩ vʋʋsem sõngã wilgd-a sore, rẽ la a tõogd n bɩɩs zʋg-sõma kãensã, wa sẽn yaa tɩlɛ tɩ tɩɩg paam koom tɩ seke, n tõog n wom biisã.—Yɩɩn. 1:1-3.
A Poll sõdga nonglem pipi. Sɩd yaa zʋg-sõng tɛkẽ! Bõe yĩnga? A yeelame tɩ yẽ sã n ka tar nonglem, a “ka fɩ.” (1 Kor. 13:2) La bõe n wilgd tɩ ned tara nonglem? Wãn to la d tõe n bɩɩs nonglem n paase?
BÕE N WILGD TƖ NED TARA NONGLEM?
Yɩl n bãng n bilg nonglem yaa toogo. La Biiblã wilgda yel-manesem nins sẽn wilgd tɩ ned tara nonglem. Wala makre, Biiblã yetame tɩ ned sẽn tar nonglem tara “sũ-mare,” a “sõngda neb a taaba,” a “maanda sũ-noog ne sɩda,” a “tẽeda bũmb fãa, a tara saag-sõng ne bũmb fãa,” la a ‘sakd bũmb fãa.’ A nonga nebã ne a sũur fãa, b yell pak-a lame, a zood yaa zood hakɩɩka. Ned sẽn pa mi nonglem maanda sũ-kiiri, a yaa tɩta-neda, a toog kae ne sẽn kisi, a mengã yell n pak-a, a pa sugr soaba. Tõnd pa rat n tall zʋg-wẽns woto ye. D rat n nonga d taabã ne nonglem hakɩɩka, n ‘ka baood d meng nafr bal ye.’—1 Kor. 13:4-8.
A ZEOVA NE A ZEEZI MAK-SÕNGÃ
“Wẽnnaam yaa nonglem.” (1 Zã 4:8) A manesmã ne a tʋʋm-tʋmdɩ wã fãa wilgda rẽ. Bũmb a ye a sẽn maan tɩ yaa nonglem kaset sẽn ka to yaa a sẽn tʋm a Zeezi t’a wa ki tõnd yĩngã. Tʋm-tʋmd a Zã yeelame: “Ad Wẽnnaam sẽn puk b nonglmã to-to tõnd yĩnga: Bãmb tʋma b Bi-ribl yendã dũniyã pʋgẽ tɩ tõnd tõe n paam vɩɩm bãmb maasem yĩnga. Nonglem-kãng ka tõnd sẽn nong Wẽnnaam yĩng ye, yaa bãmb sẽn nong tõndo, n tʋm b Bi-riblã tɩ b yɩ maoong tõnd yel-wẽnã sugr kũun yĩnga.” (1 Zã 4:9, 10) Wẽnnaam sẽn nong tõndã, kɩtame tɩ d tõe n paam d yel-wẽnã sugri, n gũud manegre, la d na n wa paam vɩɩm sẽn kõn sa.
A Zeezi sẽn sak n ki tɩ yɩ maoong wa sẽn zems Wẽnnaam daabã, a wilgame t’a nonga ãdem-biisã. Tʋm-tʋmd a Poll yeelame tɩ yaa “Wẽnnaam daab-kãng maasem yĩng la tõnd paam welgr n lebg toore, a Zeezi Kiris sẽn kõ b meng vugr tãa wakat fãa yĩngã yĩnga.” (Ebre. 10:9, 10) Ned kae n tõe n wilg nonglem sẽn yɩɩd woto ye. A Zeezi yeelame: “Nonglem ka be ninsaal yĩnga, n yɩɩd tɩ kõ f vɩɩm f zo-rãmb yĩng ye.” (Zã 15:13) Rẽ yĩnga, tõnd sẽn yaa ninsaalb n pa zems zãngã, d tõe n dɩka a Zeova ne a Zeezi togs-n-taar nonglmã wɛɛngẽ bɩ? N-ye! Bɩ d ges d sẽn tõe n dɩk b togs-n-taar to-to.
D “KẼN NONGLEM PƲGA”
A Poll yeelame yaa: “Yɩ-y Wẽnnaam togs-n-taase, wa kom-nongdse, la y kẽn nonglem pʋga, wa Kiris me sẽn nong tõndo, n kõ b meng tõnd yĩngã.” (Efɛ. 5:1, 2) “Kẽn nonglem pʋgã” rat n yeelame tɩ d wilgd d nonglem ne d taabã wakat fãa. La pa ne d no-goamã bal ye. Yaa d tʋm-tʋmdɩ wã pʋgẽ me. Tʋʋm-tʋmd a Zã yeelame: “Kom-bõonego, bɩ tõnd nonglem ra yɩ noor goama wall no-noom ye. Bɩ a yɩ ne tʋʋmã la ne sɩda.” (1 Zã 3:18) Wala makre, yaa tõnd sẽn nong a Zeova la d taabã la d sẽn moond koɛɛgã. (Mat. 24:14; Luk 10:27) Sẽn paase, d sã n yaa sũ-mar soaba, nin-bʋgsg la sugr soaba, wilgdame tɩ d kẽnda nonglem pʋgẽ. Rẽ n so tɩ Biiblã sagend tõnd yaa: “Maan-y taab neere, n kʋmd taaba, la y kõ taab sugri, a wa Wẽnnaam sẽn kõ yãmb sugr Kiris maasem yĩngã.”—Efɛ. 4:32.
La d sã n kibl ned wall d wilg-a a kongre, pa rat n yeel tɩ d pa nong-a ye. Wala makre, biig sã n yãbd n dat bũmbu, a roagdbã tõe n kõ-a-la a sẽn datã sẽn na yɩl t’a sĩndi. La b sã n maand woto wakat fãa, pa nonglem ye. Roagdb nins sẽn sɩd nong b kambã pa tũud b kambã raab wakat fãa ye. Woto me, Wẽnnaam yaa nonglem, la a “sɩbgda ned ning bãmb sẽn nonge.” (Ebre. 12:6) Tõnd me sẽn kẽnd nonglem pʋgẽ wã, d sã n wa yã tɩ yaa tɩlɛ tɩ d kibl ned wall d wilg-a a kongre, d maanda rẽ. (Yel. 3:11, 12) La d tẽegdame tɩ tõnd me yaa koangda, la tɩ naoor wʋsgo, d manesmã pa wilgd nonglem ye. Rẽ n so tɩ nonglmã wilgr wɛɛngẽ, ned fãa tar a sẽn tõe n maan n paase. Bɩ d ges bũmb a tãab d sẽn tõe n maane.
D SẼN TÕE N MAAN N BƖƖS NONGLEM
Pipi, kot-y Wẽnnaam a vʋʋsem sõngã, bala nonglmã naaga vʋʋsem sõngã bilã. A Zeezi yeelame tɩ d sã n kos a Zeova a vʋʋsem sõngã, a na n kõ-d lame. (Luk 11:13) D tõe n kɩsa sɩd tɩ d sã n kot Wẽnnaam a vʋʋsem sõngã, la d ‘kẽnd wa sẽn zems’ ne vʋʋsem sõngã sẽn wilgd tõndã, d na n maneg n bɩɩsa nonglem n paase. (Gal. 5:16) Wala makre, kãsem-dãmbã tõe n kosa Wẽnnaam a vʋʋsem sõngã, sẽn na yɩl tɩ b sã n na n kõ ned saglg sẽn be Biiblã pʋgẽ bɩ yɩ ne nonglem. Roagdbã me tõe n kosa Wẽnnaam vʋʋsem sõngã sẽn na yɩl t’a sõng-ba, tɩ b sã n na n kibl b kambã bɩ yɩ ne nonglem, la ra yɩ ne sũ-yikr ye.
Yiib-n-soaba, bʋgs-y a Zeezi manesmã zugu. Baa b sã n da namsd-a wall b baood a noore, a wilgda nonglem. (1 Pɩy. 2:21, 23) Ned sã n beeg-yã, wall a maan-y kɛgre, yɩta sõma tɩ y sok y meng yaa: ‘Sã n da yaa a Zeezi la b maan woto, a manesem na n yɩɩ wãna?’ Saam-bi-poak yʋʋr sẽn boond t’a Li yeelame tɩ yell a ye pʋgẽ la yẽ sok a meng woto, tɩ sõng-a t’a tags neere, n bãng a sẽn na n maanega. Ad a sẽn yeele: “Daar a ye, mam tʋmd-n-taag n tool d tʋmd-n-taas a taabã mesaaz n gom mam yell wẽnga, la a yeel tɩ m pa tʋmd sõma ye. Zaba maam wʋsgo. La m soka m meng yaa: ‘Bõe la m tõe n maan yel-kãngã pʋgẽ, tɩ wilg tɩ m dɩkda a Zeezi togs-n-taare? M sẽn bʋgs n ges a Zeezi manesem sẽn da na n yɩ a soabã, m yãka yam n na n bas taale. M wa n bãngame tɩ bãag n da namsd m tʋmd-n-taagã hal tɩ pa nana ne-a ye. Kɩtame tɩ m ning m yamẽ t’a sẽn yeelã pa yit a sũurẽ ye. Mam sẽn bʋgs n ges a Zeezi sẽn kell n wilg nonglem baa b sã n da baood a noorã, sõnga maam tɩ m kell n wilg m tʋmd-n-taagã m nonglem.” D sã n dɩk a Zeezi togs-n-taare, bũmb fãa pʋgẽ, d na n wilga d taabã d nonglem.
Tãab-n-soaba, d bɩɩs nonglem sẽn pa baood a meng nafre, n sakd n mongd d mens d taabã yĩnga. Yaa nonglem kãng n kɩt tɩ b mi kiris-neb hakɩɩkã n bake. (Zã 13:34, 35) Biiblã pʋd n sagenda tõnd tɩ d mao n tall “yam ning a Zeezi Kiris sẽn da tarã.” Sɩd me, a ‘basa naam’ saasẽ n wa dũniyã zugu, hal n “sak kũum” tõnd yĩnga. (Fili. 2:5-8) Tõnd me sã n bɩɩs nonglem sẽn pa baood a meng nafre, d na n maneg n dɩka a Zeezi togs-n-taar d tagsa wã la d yel-manesmã pʋgẽ, n lʋɩɩsd d taabã raab taoore. D sã n bɩɩs nonglem, nafa bʋs me la d na n paame?
NAFA A TAAB D SẼN NA N PAAME
D sã n wilgd tɩ d nonga d taabã, nafa wã waoogame. D gom nafa a yiib yelle:
-
D YAA WA ZAK A YE NEBA: D sẽn nong taabã kɩtame tɩ sẽn yaa dũniyã zĩig ning fãa la d kẽng-yã, d paamdame tɩ d tẽed-n-taasã reeg-d sõma. D sẽn paam tɩ d “ba-biisã sẽn be dũniyã pʋgã” fãa nong-dã sɩd yaa bark tɛkẽ! (1 Pɩy. 5:9) Yaa Wẽnnaam nin-buiidã sʋk bal la d yãt nonglem a woto.
-
LAAFƖ: D sã n “sak n deeg taab ne nonglem,” na n kɩtame tɩ laafɩ la zems-n-taar be d sʋka. (Efɛ. 4:2, 3) D tigissã la d tigis-kãsemsã sasa, d neeme tɩ laafɩ la zems-n-taar sɩd bee d sʋka. Y pa tagsd t’a buud kae dũni-kangã sẽn pid ne welgrã pʋgẽ sɩda? (Yɩɩn. 119:165; Eza. 54:13) D sã n baood laafɩ ne d taabã, wilgdame tɩ d nong-b-la ne d sũurã fãa, la woto nooma d saasẽ ba wã.—Yɩɩn. 133:1-3; Mat. 5:9.
“NONGLEM SÕNGDAME”
A Poll yeelame tɩ “nonglem sõngdame.” (1 Kor. 8:1) A gomdã võor yaa bõe? Pipi Korẽnt-rãmb sak 13 pʋgẽ, a wilga a võore. Wala makre, a yeelame tɩ nonglem ka baood a meng sõngre, a baooda a taabã nafre. (1 Kor. 10:24; 13:5) Nonglem kɩtdame tɩ ned tagsd a taabã yelle, n baood b neere, n maand sũ-mar ne-ba, la a maand-b neere. Sõngdame tɩ d zagsã pʋgẽ bɩ zĩid-n-taarã noome, tɩ zems-n-taar me be d tigimsã pʋgẽ.—Kol. 3:14.
Bũmb wʋsg n be d sẽn tõe n maan n wilg d nonglem ne d taabã. La yaa tõnd sẽn nong Wẽnnaamã n tar yõod n yɩɩda, bala rẽ n nafd n yɩɩda. Bõe yĩnga? D sẽn nong Wẽnnaamã kɩtame tɩ d tũud-a ne “yam a yembre,” baa d sẽn yaa buud toɛy-toɛy neba, tɩ d wubrã la d minimdã me pa yembrã. (Sof. 3:9) Bɩ d modg tɩ daar fãa bɩ d wilgd nonglem, bala yaa zʋg-sõng vʋʋsem sõngã sẽn sõngd tɩ d bɩɩse.
^ sull 2 Sõss a wɛ n na n wɛgs zʋg-sõma nins vʋʋsem sõngã sẽn sõngd ned t’a bɩɩsã. Pipi soabã la woto.