Etal ñan katak ko ilo bok in

Etal ñan laajrak in katak ko

KATAK KO KÕN TAITÕL̦IN BOK IN | TA L̦ÕMN̦AK EO AN ANIJ KÕN KÕBAATAT?

Juon Apañ Ej Wal̦o̦k Ipel̦aakin Lal̦

Juon Apañ Ej Wal̦o̦k Ipel̦aakin Lal̦

Elõñ armej rar mej jãn jikka.

  • Jãn 100 iiõ ko remootl̦o̦k tok ñan kiiõ, tarrin in 100,000,000 armej rar mej jãn jikka.

  • Kajjojo iiõ, 6,000,000 armej ro rej mej jãn jikka.

  • Aolep 6 jekõn, tarrin juon armej ej mej jãn jikka.

Meñe ãindein, ak ejjab bõjrak an armej ro kõbaatat.

Em̦õj an ruutiej ro lo bwe ñe ejjab bõjrak an armej ro kõbaatat, ilo nãj iiõ eo 2030, enaaj lõñl̦o̦k jãn 8,000,000 armej renãj mej kajjojo iiõ jãn jikka. Im rel̦ak lale l̦o̦k, ilo nãj jem̦l̦o̦kin iiõ eo 2099, emaroñ wõr joñan in 1,000,000,000 armej renãj mej jãn jikka.

Ejjab baj rũkõbaatat ro wõt rej jorrããn jãn jikka. Ebar kitibuj ro uwaan baam̦le ko aer. Rein rej bũrom̦õj im eñtaan kõn an jabwe jããn kõnke el̦ap wõt wia jikka. Bareinwõt, 600,000 armej me rejjab kõbaatat rej mej kajjojo iiõ kõn aer menonoiki baat in jikka ko. Im kõnke elõñ armej rej bõk elõñ kain nañinmej ko kõn wõt jikka, men in ejelõt ro jet kõn an l̦apl̦o̦k on̦ãn taktõ.

Enañin aolep armej ro ekoba taktõ ro rejel̦ã ta eo rũkõbaatat ro rej aikuj kõm̦m̦ane bwe armej ren jab nañinmej im mej jãn jikka. Ewõr juon taktõ etan Margaret Chan me ej tõl doulul eo etan World Health Organization. Taktõ in ear ba bwe ewõr an kien ko im armej ro maroñ ñan kabõjrak armej ro jãn aer kõbaatat el̦aññe relukkuun kõn̦aan.

Ilo raan kein, elõñ ruutiej in kien ko ipel̦aakin lal̦ in rej kajjioñ kõm̦adm̦õde apañ in me ej kõm̦m̦an an elõñ armej ro nañinmej. Ilo O̦kwõj 2012 eo, 175 aelõñ ko rar errã ippãn doon kõn ta ko remaroñ kõm̦m̦ani ñan kadikl̦o̦k an armej ro kõbaatat. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Bõtab, jej lo bwe elõñl̦o̦k armej ro rej kõbaatat. Etke? Kõnke peejnej ko me rej kõm̦m̦an jikka, koobneikõn, im men ko ãierl̦o̦kwõt rej jol̦o̦k bilien tal̦a ko ñan kõm̦m̦an kein karreelel bwe armej ren jino wiaiki men kein. El̦aptata rej kajjioñ in kareel kõrã ro im jo̦dikdik ro ilo jikin ko me ejjab lõñ peejnej ko im armej ro ie rejjab lukkuun m̦weiie. Bareinwõt, ewõr juon bilien rũkõbaatat ro me rej añũr jikka. Kõn men in, rej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõbaatat im elõñ iaaer renaaj mej. Im ñe rejjab bõjrak jãn aer kõbaatat, enaaj lõñl̦o̦k wõt oran armej ro renãj mej lowaan wõt 40 iiõ jãn kiiõ.

Elõñ rũkõbaatat ro rekõn̦aan bõjrak jãn aer kõbaatat ak epen kõnke rej añũri men kein. Bareinwõt epen aer bõjrak kõnke peejnej ko rej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im karreelel kõn jikka ko. Eñin men eo juon kõrã etan Naoko ear iioone. Ear jino kõbaatat ke ear 10 jim̦a an iiõ. Ej ba bwe ke ear l̦oor wãween an ro ilo pija ko kõbaatat, ear l̦õmn̦ak bwe elukkuun kõl. Jekdo̦o̦n ñe jinen im jemãn rar mej kõnke ear kããnjõr ãrierro, im meñe ear wõr ruo nejin leddik, ak ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõbaatat. Ej ba, “Ilo m̦ool, iar inepata ñe ekããnjõr ãrũ im kõn ãjmour ko an leddik ro nejũ, ak ekar pen aõ bõjrak. Iar l̦õmn̦ak bwe eban kar jako aõ kõbaatat.”

Bõtab, ejako an Naoko kõbaatat. Ewõr juon men me ear jipañe ñan bõjrak. Men in ear bar jipañ elõñ milien armej ro ñan bõjrak jãn aer kõbaatat. Ta in? Eokwe, jouj im riiti katak in tok juon.

^ Jet iaan men kein ej kitibuj aer katakin armej ro kõn joñan an kauwõtata kõbaatat, im rej kamo an peejnej ko wiakake ñan ro reddik. Im rejjab kõtl̦o̦k aer karreelel kõn jikka ilo jet jikin. Rej bar kal̦apl̦o̦k on̦ãn tax ñan jikka ko, im kajutak jet bũrookraam̦ ko ñan jipañ armej ro bwe ren maroñ bõjrak jãn aer kõbaatat.