1, 2. Etke jet remaroñ itoklimo in jel̦ã kõn leen wõjke in fig ko?

 ELÕÑ armej enno̦ ippãer leen wõjke eo etan fig. Im enno̦ ippãer ñe rej kab kajjutok jãn raan wõjke ko ak ñe rej kõjeeki im rem̦õrã. Ilo iien ko etto ilo Baibõl̦, Ri Israel ro rekõn m̦õñã fig im ear lukkuun enno̦ ippãer. (Nahum 3:12, UBS; Luk 13:6-9) Rainin, wõjke jab in ej eddek elõñ jikin ko ipel̦aakin lal̦ in. Leen wõjke in em̦m̦an ñan ãjmour eo ad kõnke el̦ap õn ie. Jet armej rej ba bwe em̦m̦an ñan menono eo ad.

² Juon iien, Jeova ear keidi armej ro ñan leen wõjke in fig ko. Ear kõnono kõn ta eo ej pãd ilo bũruon armej ro. Men ko ear ba remaroñ bar jipañ kõj im baam̦le ko ad kab ro m̦õttad. Ilo ad naaj etale men ko ear ba, em̦m̦an jen kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn ta ko kõj Kũrjin ro jemaroñ katak jãn men kein.

3. Fig ko me kar kwal̦o̦k kaki ilo Jeremaia jebta 24 rej jitõñl̦o̦k ñan ta?

³ Ilo kar iiõ eo 617, m̦okta jãn Kũraij, armej ro ilo Juda rar kõm̦m̦ani men ko me Jeova ear diki. Jeova ear kõm̦m̦an bwe Jeremaia en lo juon visõn kõn ta ko renaaj wal̦o̦k ñan aelõñ in Juda. Ear kwal̦o̦k kõn ruo iep in fig ko im rej jitõñl̦o̦k ñan ruo kumi in armej ro. Fig ko ilo juon iep rar “kanooj em̦m̦an,” im fig ko jet ilo iep eo juon rar “lukkuun nana.” (Riit Jeremaia 24:1-3.) Fig ko renana rar jitõñl̦o̦k ñan Kiiñ Zedekaia im ro rar kõm̦m̦ani men ko renana ãinwõt e. Im tokãlik Kiiñ Nebukadnezar im jar in tarin̦ae eo an rar nitbwili er. Bõtab, ear wõr armej ro im rar ãinwõt fig ko rem̦m̦an. Jet iaan rein ej Ezekiel, Daniel im Ri Hibru ro jilu m̦õttan, im ro jet me tokãlik kar bõk er bwe ren ri kam̦akoko ilo Babilon. Jet iaan Ri Ju rein rar jepl̦aak ñan Jerusalem tokãlik im rar bar kalõk tampel̦ eo.​—Jeremaia 24:8-10; 25:11, 12; 29:10.

4. Etke naan ko Anij ear ba kõn armej ro rem̦m̦an ilo Juda rej lukkuun kakajoor kõj?

 ⁴ Jeova ear ba kõn armej ro rem̦m̦an: “Inaaj lel̦o̦k ñan er juon bõro ñan jel̦ã Eõ, bwe Ña Jeova, im renaaj armej ro doõ.” (Jeremaia 24:7) El̦ap an naan kein kakajoor kõj kõnke rej kaalikkar bwe Anij ekõn̦aan bwe en wõr ippãd “juon bõro ñan jel̦ã” kõn e. Ta mel̦el̦ein an eoon in ba “juon bõro ñan jel̦ã Eõ”? Ej mel̦el̦ein ñan erom armej rot eo me ekõn̦aan jel̦ã kajjien Jeova im ekõn̦aan bwe en m̦õttan armej ro an. Ewi wãween bwe jen maroñ erom armej rot in? Ej ilo ad katak Baibõl̦ im mour ekkar ñan men ko em̦õj ad katak kaki. Im jej ukel̦o̦k im bõjrak jãn wãween mour eo ad m̦okta. Tokãlik, jej ajel̦o̦k mour eo ad ñan Anij im jej peptaij ilo etan Jemãn, Nejin, im kõn kajoor eo an Anij. (Matu 28:19, 20; Jerbal 3:19) Bõlen em̦õj kadede am̦ kõm̦m̦ani men kein. Ak bõlen kwõj kiiõ itok wõt ñan kweilo̦k ko an Ri Kõnnaan ro an Jeova im kwõj jino kõm̦m̦ani men kein.

5. Wõn ro el̦aptata an kar Jeremaia jeje kõn er?

⁵ Meñe em̦õj kadede ad kõm̦m̦ani aolep men ko jaar etali ilo pãrokõrããp eo l̦o̦k, ak jej aikuj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõjparok l̦õmn̦ak ko ad im kõm̦m̦an ko ad. Etke? Eokwe, jenaaj lo uwaak eo ñan kajjitõk in ñe jej katak kõn men ko Jeremaia ear jeje kaki kõn bõro eo ilo kõkkar. Jet iaan jebta ko ilo bok in Jeremaia rej kõnono kõn aelõñ ko me rar pãd ipel̦aakin aelõñ in Juda. Ak enañin aolepen bok in Jeremaia ej kwal̦o̦k kõn iien eo l̦alem kiiñ ro an aelõñ in Juda rar irooj. (Jeremaia 1:15, 16) Jeremaia ear je im kwal̦o̦k kõn armej ro me em̦õj kadede aer ajel̦o̦k mour ko aer ñan Jeova. Ilo raan ko an Moses, Ri Israel ro rar errã im ba bwe rej armej ro an Jeova. (Exodus 19:3-8) Im ilo bar raan ko an Jeremaia, armej rein rar ba: “Lo, kõmij iwõj bwe Kwe Jeova am Anij.” (Jeremaia 3:22) Ak ear ke em̦m̦an bũruon rein?

6. Etke jej aikuj kõn̦aan jel̦ã ta ko Anij ej ba kõn bũruon armej?

⁶ Taktõ ro remaroñ kõjerbal kein jerbal ko rekapeel ñan lo lowaan ãnbwinnid im ñan lale el̦aññe em̦m̦an menono eo ad. Ak Jeova emaroñ reitok im lo bũruod ak lukkuun kain armej rot kõj. Ej ba: “Bwe bõro e jel̦ã m̦on̦ jãn men otemjej, im ewõr an nañinmej reban kõmoure; wõn emaroñ in mel̦el̦e kõn e? ‘Ña, Jeova, Ij kallimjek bõro, . . . im Ij lel̦o̦k ñan juon armej ekkar ñan ial̦ ko an im ekkar ñan leen kõm̦m̦an ko an.’” (Jeremaia 17:9, 10) Anij emaroñ lo kõn̦aan ko ad, l̦õmn̦ak ko ad, eñjake ko ad, kõm̦m̦an ko ad, im kõttõpar ko ad. Anij enaaj etale bũruom̦. Bõtab, kwe bareinwõt kwõmaroñ etale kwe make im ta ko rej pãd ilo bũruom̦.

7. Ta eo Jeremaia ear ba kõn bũruon enañin aolep Ri Ju ro ilo raan ko an?

⁷ Jej aikuj etale bũruod make. Kar ewi l̦õmn̦ak eo an Jeova kõn bũruon Ri Ju ro ilo raan ko an Jeremaia? Jeremaia ear ba: “Aolepen m̦õn Israel ejjab m̦wijm̦wij bũrueer.” Jeremaia ear jab kõnono kõn an em̦m̦aan in Israel ro m̦wijm̦wij ekkar ñan Kien Moses. Etke jejel̦ã men in? Kõnke meñe em̦õj an em̦m̦aan in Israel ro kar m̦wijm̦wij, ak Jeova ear ba bwe “rejjañin m̦wijm̦wij.” Kõn men in, ear kõnono kõn aer jab m̦wijm̦wij ilo bõro. (Jeremaia 9:25, 26, NW) Ta mel̦el̦ein men in?

8, 9. Ta eo enañin aolep Ri Ju ro ilo raan ko an Jeremaia rar aikuj kõm̦m̦ane?

⁸ Anij ear kwal̦o̦k ñan Ri Ju ro ta ko rej aikuj kõm̦m̦ani. Men in ej jipañ kõj ñan jel̦ã ta mel̦el̦ein an Baibõl̦ ba naan kein “ejjab m̦wijm̦wij bũrueer.” Unin Anij ear ba naan kein ñan Ri Israel ro ej bwe ren jol̦o̦k men ko renana jãn bũrueer. Etke?  Ear ba: “Ñe eab aõ illu en wal̦o̦k . . . kõn an nana kõm̦m̦an ko ami.” Ri Israel rein rar jab pokake Jeova kõnke bũrueer ear obrak kõn men ko renana. (Riit Mark 7:20-23.) Rar jum̦ae im rar m̦akoko in oktak jãn kõm̦m̦an ko aer. Jeova ear loe bwe enana bũrueer ekoba l̦õmn̦ak ko aer im kõttõpar ko aer. (Riit Jeremaia 5:23, 24; 7:24-26.) Anij ear lel̦o̦k naan in kakapilõk ñan er ke ear ba: ‘Kom̦win make m̦wijiti kom̦ ñan Jeova, im jol̦o̦k kilin m̦aan bũruomi.’​—Jeremaia 4:4; 18:11, 12.

⁹ Men in ear ãinwõt ñe ear wõr jorrããn ilo menono ko an Ri Ju ro im rar aikuj m̦wijm̦wij. Ejja apañ in wõt ear wal̦o̦k ñan Ri Israel ro ilo raan ko an Moses. (Duteronomi 10:16; 30:6) Ewi wãween an Ri Ju ro maroñ ‘jol̦o̦k kilin m̦aan bũrueer’? Rar aikuj jol̦o̦k jabdewõt l̦õmn̦ak, kõn̦aan, ak kõttõpar me rar kõm̦m̦an menin aer kajekdo̦o̦n kien ko an Jeova.​—Jerbal 7:51.

10. Ewi wãween jemaroñ kajjioñe joñak eo an Devid?

¹⁰ Jej kam̦m̦oolol bwe Anij ej jipañ kõj ñan mel̦el̦e kõn bõro eo ilo kõkkar. Ak mel̦el̦ein ke bwe kõnke jej ri karejar ro an Jeova, jejjab aikuj etale bũruod? Elõñ ro ilo eklejia ko rej tiljek ilo aer karejar ñan Jeova im em̦m̦an m̦wilier im kõm̦m̦an ko aer. Rejjab oktak im erom fig ko ‘relukkuun nana.’ Ak keememej bwe armej eo ewãnõk Devid, ear ba ñan Jeova: “O Anij, kwõn etale eõ im jel̦ã bũruõ; Kwõn mãlejjoñe eõ im kile l̦õmn̦ak ko aõ. Kwõn lale el̦aññe ewõr m̦on̦ ilo ña.”​—Sam 17:3; 139:23, 24, UBS.

11, 12. (1) Etke jej aikuj etale bũruod make? (2) Ta eo Jeova eban kõm̦m̦ane?

¹¹ Jeova ekõn̦aan bwe kajjojo iaad en jel̦ã kajjien. Mel̦el̦ein men in bwe jen kabuñbũruon im wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo ad kõm̦m̦ane men in. Jeremaia ear ba bwe Jeova ej etale ro rewãnõk im Ej lo “l̦õmn̦ak ko im bõro.” (Jeremaia 20:12) Kõnke Jeova ej bar etale bũruon ro rewãnõk, alikkar bwe kõj aolep jej aikuj etale ta ko rej lukkuun pãd ilo bũruod. (Riit Sam 11:5.) Ñe jej kõm̦m̦ane men in, jemaroñ kile bwe ewõr l̦õmn̦ak, eñjake ak kõttõpar ko rebõd im rej kõm̦m̦an bwe en pen bũruod. Bõlen men kein rej kõm̦m̦an bwe jen jab m̦õkaj in pokake Jeova. Bõlen bũruod eaikuj m̦wijm̦wij ilo kõkkar ñan jol̦o̦k men ko renana jãn bũruod. Ta jet iaan l̦õmn̦ak ak kõn̦aan ko rebõd im remaroñ pãd ilo bũruod? Ta oktak ko jej aikuj kõm̦m̦ani?​—Jeremaia 4:4.

¹² Jeova ejjab iuuni kõj ñan kõm̦m̦an oktak. Ej ba kõn fig ko “rekanooj em̦m̦an” ak armej ro rem̦m̦an bwe enaaj ‘lel̦o̦k ñan er juon bõro ñan jel̦ã e.’ Meñe ej ãindein ak eban iuuni rein bwe ren ukot bũrueer. Er make rej aikuj kõn̦aan jel̦ã kajjien Anij, im jej aikuj bar kõm̦m̦ane ejja men in.

13, 14. Ewi wãween an men ko rej pãd ilo bũruon juon armej maroñ kajorrããn e?

¹³ Jijej ear ba bwe men ko rej pãd ilo bũruon juon armej remaroñ kõm̦m̦an bwe en wõr ippãn “l̦õmn̦ak ko renana,”  en l̦õñ ak lejãn, ak en kõm̦m̦ani men ko jet renana. (Matu 15:19) Ñan waanjoñak, el̦aññe ewõr kõn̦aan ko renana ilo bũruon juon armej, emaroñ ellolo jãn eo pãleen ak l̦õñ. El̦aññe armej in ejjab ukel̦o̦k, enaaj jako an Anij buñbũruon kake. Im meñe emaroñ jab kõm̦m̦ane juon bõd el̦ap, ak ejjabto emaroñ kõtl̦o̦k bwe kõn̦aan ko renana ilo bũruon ren kajoorl̦o̦k. (Riit Matu 5:27, 28.) Ekanooj aorõk bwe jen kõjparok bwe en ejjel̦o̦k kõn̦aan ko renana ilo bũruod. El̦aññe kwe em̦m̦aan, kwõj ke l̦õmn̦ak kõn juon kõrã ilo wãween eo ejekkar im ejjab kabuñbũruon Jeova? Im el̦aññe kwe kõrã, ãindein ke am̦ bar l̦õmn̦ak kõn em̦m̦aan ro? Kwõj ke aikuj jol̦o̦k men in jãn bũruom̦?

¹⁴ Bareinwõt, juon Kũrjin emaroñ kõtl̦o̦k bwe an illu ippãn juon ilo eklejia eo en l̦apl̦o̦k im kiiõ ej dike armej in ilo bũruon. (Livitikõs 19:17) Kũrjin in ej aikuj kate e joñan wõt an maroñ ñan jol̦o̦k eñjake kein jãn ippãn.​—Matu 5:21, 22.

15, 16. (1) Ilo wãween et eo juon Kũrjin ‘ejjab m̦wijm̦wij bũruon’ ilo kõkkar? (2) Ilo am̦ baj l̦õmn̦ak, etke Jeova ejjab m̦õn̦õn̦õ ñe bũruod “ejjab m̦wijm̦wij”?

¹⁵ Enañin aolep Kũrjin ro rejjab kõtl̦o̦k bwe eñjake ak kõn̦aan rot kein rebõd ren pãd ilo bũrueer. Bõtab, Jijej ear bar kõnono kõn “l̦õmn̦ak ko renana.” Ñan waanjoñak, jemaroñ l̦õmn̦ak bwe eaorõkl̦o̦k ad tiljek ñan baam̦le ko ad jãn jabdewõt men ak armej. Em̦ool bwe Kũrjin ro rekõn̦aan yokwe ro nukwier, im jab ãinwõt armej ro ilo lal̦ in rainin me rejjab kwal̦o̦k aer yokwe baam̦le ko aer. (2 Timote 3:1, 3) Meñe ãindein, emaroñ tarjen joñan ad tiljek ñan baam̦le ko ad. Elõñ rej ba bwe baam̦le ej itok m̦oktata. Eñin unin ñe juon armej ej kõm̦m̦ane juon men enana ñan ro ilo baam̦le eo aer, rej kwi im illu kake er. L̦õm̦aro jein Daina rar lukkuun kwi kõn e ãlikin aer kar roñ kõn men eo enana ear wal̦o̦k ñan e. Joñan an l̦ap aer kar illu kõn liin jatier rar m̦an elõñ em̦m̦aan ro im rar mej. (Jenesis 34:13, 25-30) Bareinwõt, an kar Absalom l̦õmn̦ak wõt kõn men eo enana Amnon ear kõm̦m̦ane, men in ear tõll̦o̦k bwe en uror. (2 Samuel 13:1-30) Innem, ealikkar bwe “l̦õmn̦ak ko renana” remaroñ lukkuun kauwõtata.

¹⁶ Kũrjin ro rem̦ool rejjab m̦anm̦an armej. Bõtab, jet rej illu ñe ejjab em̦m̦an an juon ilo eklejia eo kõm̦m̦an ñan juon ilo baam̦le eo aer. Ak bõlen kõnke rej l̦õmn̦ak bwe ejjab em̦m̦an an armej in kõm̦m̦an ñan eo nukwier. Innem, ta eo rej kõm̦m̦ane ñan armej in? Remaroñ m̦akoko in kobal̦o̦k ippãn armej in ak jab  kũr e ñan m̦weo im̦weer. (Hibru 13:1, 2) Bõtab, juon Kũrjin me ej yokwe ro jein im jatin ilo tõmak eban kõm̦m̦an ãindein. Jeova ejel̦ã kobban bũruod. El̦aññe ej lo bwe ewõr eñjake rot in ilo bũruod, enaaj ba bwe ‘ejjab m̦wijm̦wij bũruod.’ (Jeremaia 9:25, 26) Jeova ej ba: ‘Jol̦o̦k kilin m̦aan bũruomi.’​—Jeremaia 4:4.

17. Etke enaaj pidodol̦o̦k ad kõm̦m̦an oktak ilo bũruod el̦aññe jej mijak Jeova?

¹⁷ El̦aññe kwõj etale bũruom̦ make, kwõmaroñ kile bwe kwõjjab m̦õkaj im pokake naan in tõl ko an Jeova. Ñe ej ãindein, ilo kõkkar ej ãinwõt ñe “ejjab m̦wijm̦wij” bũruom̦. Bõlen kwõj mijak armej im ta eo rej ba kõn kwe. Ak bõlen kokõn̦aan bwe kwõn buñbuñ im en lõñ am̦ jããn. Im bõlen jet iien kwõj utiej bõro ak kõn̦aan wõt kõm̦m̦ani men ko kokõn̦aan. Ewõr jet im rar bõk ejja eñjake in wõt. (Jeremaia 7:24; 11:8) Jeremaia ear ba bwe Ri Ju ro im rar jab tiljek ilo raan ko an rar ‘pen bũrueer im kipiliia.’ Rar jab “mijak Jeova,” meñe ear yokwe er im kabwe aolep aikuj ko aer. (Jeremaia 5:23, 24) El̦aññe jej mijak Jeova ak kautiej e, jenaaj jol̦o̦k men ko renana jãn bũruod. Kõn men in, enaaj pidodol̦o̦k ad kõm̦m̦an oktak ko ilo bũruod im kõm̦m̦ani aolep men ko Jeova ej jiroñ kõj bwe jen kõm̦m̦ani.

18. Ta kallim̦ur eo an Jeova ñan ro rej m̦õttan bujen eo ekããl?

¹⁸ El̦aññe jej wõnm̦aanl̦o̦k im kate kõj ñan kõm̦m̦an oktak, Jeova enaaj jipañ ilo an letok “juon bõro ñan jel̦ã” e. Eñin men eo ear kallim̦ur kake ñan ri kapit ro. Ilo kar bujen eo ekããl ear kõm̦m̦ane ñan er, ear kallim̦ur im ba: “Inaaj likũt kien eo Aõ ilo er, im Inaaj je e ioon bũrueer, im Inaaj Anij eo aer, im renaaj armej ro doõ.” Ear wõnm̦aanl̦o̦k im ba: Reban bar katakin ro rũturier im jemjein jemjatier im ba, ‘Kom̦win jel̦ã Jeova,’ bwe er otemjej, jãn eo ediktata ñan eo el̦aptata, renaaj jel̦ã Eõ . . . Bwe Iar jol̦o̦k nana ko aer, im Iban bar keememej jerawiwi ko aer.”​—Jeremaia 31:31-34. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.)

19. Ta eo jemaroñ reim̦aanl̦o̦k ñane ilo raan ko rej pãd im̦aan?

¹⁹ Jej reim̦aanl̦o̦k ñan men ko Anij ear kallim̦ur kaki. Kõj aolep jej aikuj kõn̦aan jel̦ã kajjien Jeova im erom armej ro doon. Bõtab, wãween eo wõt im jemaroñ jel̦ã kajjien Jeova ñan indeeo ej ñe em̦õj jol̦o̦k jerawiwi ko ad ikijjeen katok in mour eo an Kũraij. Kõnke Anij emaroñ jol̦o̦k ad bõd, innem jej aikuj kõn̦aan jol̦o̦k an ro jet bõd meñe emaroñ juon men epen. Jej aikuj kate kõj ñan mel̦o̦kl̦o̦k jabdewõt men rej kaillu kõj ak kõm̦m̦an ad kõjdate ro jet. Men in enaaj jipañ kõj ñan kwal̦o̦k bwe jekõn̦aan karejar ñan Jeova im kal̦apl̦o̦k ad jel̦ã kajjien. Jenaaj ãinwõt ro me Jeova ear ba naan kein ñan er: “Kom̦ naaj pukot Eõ im lo Eõ ñe kom̦ naaj pukot eõ kõn aolepen bũruomi. Im kom̦ naaj lo Eõ.”​—Jeremaia 29:13, 14.