Jitõb Kwojarjar Kajur eo Kwoj Aikwiji ilo Mour eo Am
Jitõb Kwojarjar Kajur eo Kwoj Aikwiji ilo Mour eo Am
“KWON jab jolok iõ jen iman mejõm; im Kwon jab bõk jen ña Am Jitõb Kwojarjar.” (Sam 51:11) Eñin kar jar eo an Kiñ Devid jen buruen elikin an kar kõmõn juõn bwir elap.
Ekkã an kar Devid lo bwe kajur eo an jitõb kwojarjar ear jerbal ilo mour eo an. Ke ear juõn jodrikdrik wõt, jitõb kwojarjar ear kamaroñ e ñõn anjo ion Golaiat, juõn dri tõrinae ekamijõk. (1 Samuel 17:45-50) Ear bareinwõt kamaroñ e ñõn je jet ian al ko remõntata ear kini. Devid ear ba: “Jitõb õn Jeova e ar konono ilo ña, im An in nan e ar ber ion loõ.”—2 Samuel 23:2.
Jisõs ear mõke kamol bwe jitõb kwojarjar eo ear jerbal ilo mour eo an Devid. Ilo juõn ien, Jisõs ear ba ñõn ro rar roñjake e: “Bwe Devid e mõke ba ilo Jitõb Kwojarjar, Iroij e ba ñõn aõ Iroij, Kwon jijõt i anbijmaroñiõ, ñõn tereo Ij likit Am dri kijirãt bwe ren eran neõm.” (Mark 12:36; Sam 110:1) Jisõs ear jela bwe ke Devid ear je al ko an, jitõb kwojarjar eo ear tel e. Eñin ke ejja jitõb kwojarjar eo wõt me ej jibõñ kij?
“Kajitõk, im Naj Lewoj ñõn Kom”
Bwelen kwojañin kar je juõn al. Ak kwomaroñ jelmae melejoñ ko me joñõn air lap im kamijõk rej einwõt dri inea eo Golaiat. Ñõn wanjoñok, lemnok kin Isabel. * Leo belen ear jolok e im bõk juõn jiroñ. Ear etal jen e im kõmõn bwe en kõllãik aolep muri ko air relap, im ear jab lelok jããn ñõn jibõñ lio kabwe aikwij ko an ledrik ro ruo nejiiro. Lio ear ba: “Men in ear kõmetak buruõ im kõmõn aõ iñjake bwe ejelok tokjeõ. Mekarta, jen ien eo leo ear ilok jen iõ, iar kile bwe jitõb kwojarjar eo an Anij ear jibõñ iõ.”
Isabel ear ke kõtõmene bwe enaj kajju im bõk jibõñ jen jitõb kwojarjar eo? Jaab, ear akwelap ñõn Anij aolep ran bwe en lelok jitõb kwojarjar eo an. Ear jela bwe ear aikwiji kajur eo an Anij ñõn jibõñ e bwe en beran ilo an jelmae men ko renaj walok ilo ilju im jeklaj, lale ajiri ro nejin ilo wãwen eo ejime, im ñõn jolok iñjake eo bwe ejelok tokjen. Ear bõk ñõn buruen nan ko an Jisõs: “Kajitõk im naj lewoj ñõn kom; kabukot im kom naj lo; kalõllõl, im naj kebellok ñõn kom:”—Matu 7:7.
Roberto ear bareinwõt kile bwe ear aikwiji jitõb kwojarjar eo an Anij, bõtab kin bar juõn un eoktõk. Ear añũr jikka im marijuana, me ekkeini an kõbatat. Ear kajeoñ jolok an añũr iomin ruõ yiõ, bõtab elõñ alen ear bar jino jeblak im kõbatat. Roberto ear ba: “Elap am iñtan ñe kwoj bwijrõk jen am bõk uno ko rekajur. Enbwinõm ej añũri uno ko rekajur jen ran ñõn ran.”
Roberto ej wõnmanlok im ba: “Ak iar beek ilo buruõ ñõn ukot mour eo aõ bwe in maroñ korijer ñõn Anij ilo wãwen eo ej kabuñburuen. Iar kajeoñ kobrõk lemnok eo aõ kin men ko remõn jen Baibel eo. Aolep ran iar jar jen buruõ im kajitõk iben Anij ñõn kakajur iõ bwe in mour ekkar ñõn Baibel eo. Iar jela bwe iar jab maroñ lo tõbrõk kin kajur eo aõ mõke. Iar kile wãwen Jeova ear uaki jar ko aõ, elaptata ñe ij buromõj im ebwer elikin aõ kar jeblak im bar bõk uno ko rekajur. Ij tõmak bwe jitõb kwojarjar eo an Anij ear kakajur iõ. Elañe ear jab kin jibõñ eo jen jitõb kwojarjar, iban kar anjo jen aõ kar añũr.”—Dri Pilippai 4:6-8.
‘Jeblãliñlok kin Pein Igõl’
Einwõt Isabel im Roberto, elõñ million Dri Kennan ro an Jeova rar lo an kajur eo an jitõb kwojarjar eo jibõñ ir ilo mour ko air. Kajur eo an Jeova me ear kajerbale ñõn kõmõnmõn men ko otemjej ilõñ im ilõl, emaroñ jibõñ yuk elañe kwoj kõnan. Anij ej mõnõnõ im kijorur in lewoj jitõb eo an elañe kwoj lukkun mol am kajitõk kake. Bõtab ñõn bõk jitõb in, kwoj aikwij katak kin mol eo kin e im kõmõnmõn ankilan.—Aiseia 55:6; Dri Hibru 11:6.
Kwomaroñ bõk kajur jen jitõb kwojarjar bwe kwon lo tõbrõk ilo am korijer ñõn Anij im ñe kwoj jelmae jabrewõt melejoñ ko rej walok ilo mour eo am. Eñin men eo Baibel ej kalimuri kij: “[Jeova] ej lelok kajur ñõn eo ej barõk; im ñõn eo ejelok an maroñ, Ej korlok kajur. . . . A ro rej kõtare Jeova re naj kõkal air kajur; re naj jeblãliñlok kin peir einwõt igõl ko; re naj etõr im jab mõk; re naj etetal im jab barõk.”—Aiseia 40:28-31.
[Kamelele eo itulal]
^ Kar ukot jet ãt ko etan armij ro.
[Kamelele in juõn pija ilo peij 24]
‘Aolep ran iar jar jen buruõ im kajitõk iben Anij ñõn kakajur iõ. Iar jela bwe iar jab maroñ lo tõbrõk kin kajur eo aõ mõke. Iar kile wãwen ear uaki jar ko aõ’
[Kamelele in juõn pija ilo peij 23]
WÃWEN JITÕB KWOJARJAR EJ JERBAL
Anij ear kajerbal jitõb kwojarjar ñõn kõmõnmõn men ko otemjej ilõñ im ilõl. Dri jeje Sam ear kalaj ainiken im ba: “O Jeova, e nañin lõñ jerbal ko Am: ilo meletlet Kw’ar kõmõnmõn aolepeir; lõl e obrõk kin mweiuk ko mweiõm. Kwoj jilkinlok jitõb eo Am, inem emwij kõmõnmõn ir.”—Sam Ko 104:24, 30; Jenesis 1:2; Job 33:4.
Jitõb kwojarjar ear kakõrmol man ro rej mijõk Anij ñõn je Baibel eo. Dri jilik Paul ear je: “Jeje ko otemjej emwij letok kin kakõrmol an Anij, ej bareinwõt or tokjeir.” (2 Timote 3:16) Nan in Grik eo me kar ukote “kakõrmol an Anij” ej lukkun melelen “Kitoõn Anij.” Kitoõn Jeova, ak jitõbõn, ear tel lemnok ko an dri jeje Baibel ro bwe ren je “nan in Anij.”—1 Dri Tessalonika 2:13.
Jitõb kwojarjar ear kamaroñ dri korijer ro an Anij ñõn kanan kin ilju im jeklaj ilo jejit im jime. Dri jilik Piter ear kemelele: “Ejelok nan in drikanij an Jeje ko an dri kanan ro kemeleleiklok iair. Bwe ejelok nan in drikanij e ar itok kin ankil an armij: a armij r’ar konono jen Anij, kin an Jitõb Kwojarjar kokononoik ir.”—2 Piter 1:20, 21; Joel 2:28, UBS.
Jitõb kwojarjar ear jibõñ Jisõs im man ro jet retiljek ñõn kwalok nan kin nuuj eo emõn kin Ailiñ eo an Anij im ñõn kõmõn menin bwilõñ ko. Jisõs ear ba: “Jitõb õn Iroij ej Ioõ, bwe E ar kabit Iõ bwe In kwalok gospel ñõn ro dri jeramel; E ar jilkintok Iõ bwe In kwalok kõtlok ñõn matõn iri, im lolokjen ñõn ro rebilo.”—Luk 4:18; Matu 12:28.
[Kamelele in juõn pija ilo peij 25]
WÃWEN KO ME JITÕB KWOJARJAR EMAROÑ JIBÕÑ KIJ
Jitõb kwojarjar emaroñ kakajur yuk ñõn jumae menin kabo ko im anjo ion mõnit ko renana. Dri jilik Paul ear ba: “Anij e tiljek, im E jamin likit bwe ren kabo kom elap jen ami maroñ; a ilo men in kabo E naj kõmõn ial in ko, bwe komin maroñwe.” —1 Dri Korint 10:13.
Jitõb kwojarjar emaroñ jibõñ yuk ñõn kadrek karkar ko me rej kabuñburuen Anij. “A leen Jitõb, yokwe, lõñliñ, ainemõn, meanwõr, joij, lejokmen, tiljek, inemõn, jadõr: ejelok kien nae men rõt kein.” —Dri Galetia 5:22, 23.
Jitõb kwojarjar emaroñ kakajur yuk ñõn kijenmij iomin melejoñ ko. “I maroñ in kõmõn men otemjej ilo Eo ej kakajur iõ.” —Dri Pilippai 4:13.