“Wõn E Ar Jela Lolãtãt an Iroij” Jeova?

“Wõn e ar jela lolãtãt an Iroij, bwe en katakin E? A lolãtãt an Kraist ej iber.”​—1 KOR. 2:​16.

1, 2. (a) Ta wãwen eo ebin elõñ armij ro rej iione? (b) Ta eo jej aikwij kememej kake kin wãwen lemnok eo ar im eo an Jeova?

 EOR ke juõn ien kwar lo bwe ebin ñõn am melele kin wãwen lemnok eo an bar juõn armij? Bwelen ej kab mwij am mare im kwoj bõk iñjake eo bwe kwojjab lukkun melele kin wãwen lemnok eo an eo beleõm. Emol bwe eoktõk wãwen an man im kõra ro lemnok im konono jen dron. Ilo jet jikin ko, meñe man im kõra ro rej konono juõn wõt kajin, ak eoktõk nan ko rej kajerbali jen dron! Bareinwõt, oktõk ko ilo mõnit im kajin ko remaroñ kõmõn bwe en oktõk wãwen lemnok im kõmõn ko air. Bõtab, ilo am kalaplok am jela kajen ro jet, enaj laplok am maroñ melele kin wãwen lemnok ko air.

² Kin men in, jejjab aikwij bwilõñ bwe wãwen lemnok eo ar elap an oktõk jen eo an Jeova. Ikijen dri kanan Aiseia, Jeova ear jiroñ dri Israel ro: “Lemnok ko Aõ re jab lemnok ko ami, im ial ko ami re jab ial ko Aõ.” Inem, Jeova ear kwalok juõn wanjoñok kin joñõn an mol men in ke ear ba: “Bwe einwõt lõñ ko re utiej jen lõl, ein drein ial ko Aõ re utiej jen ial ko ami, im lemnok ko Aõ jen lemnok ko ami.”​—Ais. 55:​8, 9.

3. Ta wãwen ko ruo remaroñ jibõñ kij ñõn erom “jeran” Jeova?

³ Bõtab, men in ej ke melelen bwe jejjab aikwij kajeoñ ñõn melele kin wãwen lemnok eo an Jeova? Jaab. Meñe jejjab maroñ lukkun melele kin aolepen lemnok ko an Jeova, ak Baibel eo ej rejañ kij ñõn ar erom ro “jeran.” (Riit Sam 25:14; Jabõn Kennan Ko 3:​32.) Juõn wãwen jemaroñ druaklok ñõn Jeova ej ilo ar kwalok kamolol im kalomõnlokjen kin makõtkit ko an kar jei ilo Nan eo an, Baibel eo. (Sam 28:5) Bar juõn wãwen ej ilo ar jela “lolãtãt an Kraist,” eo “ej ilo nememen Anij eo je ban lo E.” (1 Kor. 2:​16; Kol. 1:​15) Ilo ar bõk ien ñõn katak kin bwebwenato ko ilo Baibel im kalomõnlokjen kaki, jemaroñ jino ar melele kin karkar ko karkarin Jeova im wãwen lemnok eo an.

Kejbãrok jen Mõnit eo Ebwir

4, 5. (a) Ta mõnit eo ebwir jej aikwij kejbãrok kij jene? Kemelele. (b) Ta wãwen lemnok eo ebwir dri Israel ro rar lorõk ie?

⁴ Ke jej kalomõnlokjen kin makõtkit ko an Jeova, jej aikwij kejbãrok kij jen mõnit eo ñõn ekajete Anij ekkar ñõn kien ko an armij. Kar kwalok kin mõnit in ilo nan ko an Jeova ilo Sam 50:21: “Kw’ar lemnok Ña kanuij einwõt yuk.” Men in ej einwõt men eo juõn dri meletlet an Baibel ear ba 175 yiõ ko remotlok: “Ekkã an armij ro ekajet Anij ekkar ñõn kien ko air mõke im rej lemnok bwe Anij ej aikwij bar lori kien ko air einwõt armij ro.”

⁵ Jen jab kõtlok bwe lemnok eo ar kin Jeova en ekkar ñõn wãwen lemnok im kõnan ko ar mõke. Etke men in eaurõk? Ke jej katak Baibel eo, jemaroñ watõk bwe jet ian makõtkit ko an Jeova rejjab jime ekkar ñõn wãwen lemnok eo ar ejjab wãppen. Dri Israel ro etto rar lorõk ilo men in im rar bõk  juõn lemnok ebwir kin wãwen an kar Jeova jerbal ibeir. Lale ta eo Jeova ear ba ñõn ir: “Komij ba, ‘Men ko Iroij Anij ej kõmmõni rejjab jimwe.’ Kom ri Israel, komin roñjake iõ. Ta komij lemnak bwe men ko ij kõmmõni rejjab jimwe ke? Ilo mol, men ko komij kõmmõni rejjab jimwe.”​—Ezek. 18:25, UBS.

6. Ta men eo Job ear katak, im ewi wãwen jemaroñ bõk tokjen jen men eo ear iione?

⁶ Wãwen eo ñõn kejbãrok kij jen aujir eo ñõn ekajete Jeova ekkar ñõn kien ko ar ej ilo ar kile bwe eor joñõn melele ko ar im jet ien relukkun bwir. Job ear aikwij katak kin men in. Ilo ien eo ear iñtan, Job ear lukkun buromõj im jino an lemnok wõt kin e mõke. Ear likjõp in kile men ko raurõklok. Bõtab, ilo yokwe Jeova ear jibõñ e ñõn kalaplok an melele. Ilo an kajitõk iben Job elõñlok jen 70 kajitõk ko me Job ear jab maroñ uaki, Jeova ear kalikar ñõn e bwe edrik joñõn melele eo an. Ilo etã buru, Job ear kajime wãwen lemnok eo an.​—Riit Job 42:​1-6.

Wãwen eo ñõn Bõk “Lolãtãt an Kraist”

7. Etke ar etale makõtkit ko an Jisõs ej jibõñ kij ñõn melele kin lemnok eo an Jeova?

⁷ Ilo wãppen, Jisõs ear kajeoñwe Jemen ilo aolep men ko ear ba im kõmõni. (Jon 14:9) Kin men in, ar etale makõtkit ko an Jisõs enaj jibõñ kij ñõn melele kin wãwen lemnok eo an Jeova. (Rom 15:5; Pil. 2:5) Inem jen etale ruo bwebwenato ko ilo Gospel ko.

8, 9. Einwõt kar je ilo Jon 6:​1-5, ta wãwen eo ear walok im ear kamakõt Jisõs ñõn an kwalok juõn kajitõk ñõn Pilip, im etke ear kõmõne men in?

⁸ Lemnok mõk kin wãwen in ear walok. Mokta jen Kijone eo ilo yiõ eo 32, dri jilik ro an Jisõs rar jeblaktok jen jerbal in kwalok nan eo air ilujen Galili im rar lo elap tõbrõk ie. Kin air kar mõk jen air kwalok nan, Jisõs ear bõklok ir ñõn juõn jikin ejelok armij ie im ej ber itueañ iturear in Lomalo eo ilo Galili. Bõtab, elõñ tausan armij ro rar lore ir ñõn ijo. Elikin an kar Jisõs kejmour jarin armij rein im katakin ir kin elõñ men ko, juõn abañ ear walok. Ewi wãwen an naj aolep armij rein kabuk kijeir mõña ilo jikin in me etolok jen bukwon ko? Ilo an kile kin aikwij in, Jisõs ear kajitõk iben Pilip, eo ear jen jikin in: “Je naj wiaik bred jen ia, bwe rein ren mõña?”​—Jon 6:​1-5.

⁹ Etke Jisõs ear kwalok kajitõk in ñõn Pilip? Ear ke inebata kin ta eo en kar kõmõne? Jaab. Ta lukkun melelen an kar kwalok kajitõk in? Dri jilik Jon, eo ear bareinwõt ber ijo, ej kemelele: “[Jisõs] E ba men in bwe En melejoñ e: bwe E mõke jela men eo E naj kõmõne.” (Jon 6:6) Jisõs ear melejoñwe ewi joñõn an kar kajurlok tõmak eo an dri jilik ro an. Ilo an kar kwalok kajitõk in, ear kamakõt ir ñõn air lemnok kin ewi wãwen remaroñ najirik jarin armij ro im ear lelok ñõn ir juõn ien emõn bwe ren kwalok air tõmak ilo men eo emaroñ kõmõne. Bõtab rar likjõp in kõmõne men in im rar kwalok bwe elukkun drik joñõn melele eo air. (Riit Jon 6:7-9.) Inem Jisõs ear kwalok bwe emaroñ kõmõn juõn men rar jab kõtõmene kake. Ilo kabwilõñlõñ, ear najirik elõñ tausan armij ro rekwõle.​—Jon 6:​10-​13.

10-12. (a) Etke Jisõs ear jab mõkõj im uake kajitõk eo an kõra in Grik eo? Kemelele. (b) Ta eo jenaj etale kiõ?

¹⁰ Bwebwenato in emaroñ jibõñ kij ñõn melele kin wãwen lemnok eo an Jisõs kin men eo ear iione ilo bar juõn ien tokelik. Ejjabto elikin an kar najirik jarin armij ro, Jisõs im dri jilik ro an rar jibareklok juõn jikin iturin Tair im Saidon, me eber itueañin Israel. Ke rar ber ijo, rar iion juõn kõra in Grik im ear akwelap ñõn Jisõs bwe en kejmour ledrik eo nejin. Ilo jinoin, Jisõs ear jab ellok ñõn kõra in. Bõtab, kin an jab bwijrõk jen an kajitõk, Jisõs ear ba ñõn e: “Ajiri ro ren  mãt mokta; bwe e jab emõn bõk kijen ajiri bred, im jolok e ñõn kiru rorror ko redrik.”​—Mark 7:​24-​27.

¹¹ Etke ilo jinoin Jisõs ear makoko in jibõñ kõra in? Ear ke melejoñwe e, einwõt an kar kõmõne ñõn Pilip, im lale elañe kõra eo enaj kar kwalok an tõmak ilo e? Meñe ejjab ba ilo eon ko, ak ealikar bwe wãwen ainiken ear jab kabwer e. An kajerbal nan ko “kiru rorror ko redrik” ear kõmõn bwe en jab erro wanjoñok eo ear kajerbale. Inem emaroñ bwe Jisõs ear emakõt einwõt juõn jemen eo ej bebe in kajejit kõnan eo an nejin, ak ejjab mõkõj im kwaloke ñõn an maroñ melejoñwe ewi joñõn kõnan eo an ajiri eo nejin. Jekron kar ta un eo, ak ke kõra eo ear kwalok kin tõmak eo an, Jisõs ear mõnõnõ in uake kajitõk eo an.​—Riit Mark 7:​28-​30.

¹² Bwebwenato kein ruo rej letok melele ko relaplok kin “lolãtãt an Kraist.” Jen lale kiõ ewi wãwen bwebwenato kein remaroñ jibõñ kij bwe en laplok ar melele kin wãwen lemnok eo an Jeova.

Wãwen an Kar Jeova Jerbal Iben Moses

13. Ilo an laplok ar jela kin wãwen lemnok eo an Jisõs, ewi wãwen men in ej jibõñ kij?

¹³ An laplok ar jela kin wãwen lemnok eo an Jisõs enaj jibõñ kij ñõn melele kin eon ko ilo Baibel me emaroñ bin ñõn ar melele. Ñõn wanjoñok, jen lemnok kin nan ko an Jeova ñõn Moses elikin an kar dri Israel ro kõmõn juõn kon in kau ñõn air kabuñ ñõn e. Anij ear ba: “I ar lo ro dri ailiñ in, im lo, rej armij e kijñiñi kenwair: inem, kiõ, kwon jab iltok, bwe Aõ illu en bwil nae ir, im bwe In kokkure ir: im I naj kõmõn jen kwe juõn bwij elap.”​—Ex. 32:​9, 10.

14. Ewi wãwen an kar Moses emakõt ñõn nan ko an Jeova?

¹⁴ Bwebwenato eo ej wõnmanlok im ba: “Moses e ar akwelap ñõn Jeova, an Anij, im ba, O Jeova, etke Am illu ej bwil nae ro dri ailiñ Am, ro Kwar ãñintok ir jen enen Ijipt, kin maroñ elap, im kin peõm ekajur? Etke ro dri Ijipt ren konono, im ba, E ar kadrioijlok ir kin nana, bwe En mõn ir ilo tol ko, im bwe En kokkure ir jen mejen lõl? Kwon oktõk jen Am illu e bwil, im ukwelok kin nana in nae dri ailiñ ro Am. Kwon kememej Ebream, Aisak, im Israel, ro dri korijerõm, im Kwar kanõjnij ñõn ir kin Kwe mõke, im ba ñõn ir, I naj korlok ineõmi einwõt iju ko ilõñ, im aolepen eneo I ar konono kake, I naj lelok ñõn ineõmi, im re naj bõk e air jolit ñõn in drio. Im Jeova e ar ukwelok kin nana eo E ar ba E naj kõmõne ñõn ro An dri ailiñ.”​—Ex. 32:11-​14. *

15, 16. (a) Men eo Jeova ear ba ñõn Moses ear kebellok ta ñõn e? (b) Ilo wãwen it eo Jeova ear “ukwelok”?

 ¹⁵ Moses ear ke aikwij kajime lemnok eo an Jeova? Jab ñõn jidrik! Meñe Jeova ear kwalok kin ta eo ear lemnok in kõmõne, ak ejjab eñin kar jemlokõn bebe eo an. Ilo mol, Jeova ear melejoñwe Moses einwõt an kar Jisõs kõmõne ñõn Pilip im kõra in Grik eo. Kar lelok ñõn Moses juõn ien emõn bwe en kwalok kin lemnok eo an. * Jeova ear jitõñ Moses einwõt juõn dri kilajrõk ikõtan dri Israel ro im E, im Jeova ear koutieje karõk eo An kin Moses ñõn jerbal in. Moses enaj ke kõtlok bwe an illu en jelet jerbal ko an? Enaj ke kajerbal ien in ebellok ñõn an rejañ Jeova bwe en ilok jen dri Israel ro im kajutõk juõn ailiñ jen ro nejin?

¹⁶ Wãwen an kar Moses emakõt ear kwalok an tõmak im liki bwe Jeova ej juõn Anij in ekajet jime. Bareinwõt, men in ear kwalok bwe Moses ear lemnok jab kin emõke, ak kin etan Jeova kinke ear jab kõnan bwe en nana etan. Ilo wãwen in, Moses ear kwalok bwe ear melele kin “lolãtãt an [Jeova]” ikijen wãwen eo ear walok. (1 Kor. 2:​16) Ta eo ear walok? Kinke Jeova ear baj kwalok wõt kin ta eo ear lemnok in kõmõne, Baibel eo ej ba bwe “e ar ukwelok.” Ilo kajin Hibru, nan kein emaroñ melelen bwe Jeova ear jab bõktok jorran eo ear lemnok in bõktoke ion ailiñ in Israel.

Wãwen an Kar Jeova Jerbal Iben Ebream

17. Ewi wãwen an kar Jeova kwalok meanwõr ikijen kajitõk ko an Ebream?

¹⁷ Bar juõn wanjoñok kin wãwen an Jeova kõtlok bwe dri korijer ro an ren kwalok kin tõmak im liki eo air ej ikijen kajitõk ko an Ebream kin Sodom. Ilo bwebwenato in, ear lap an Jeova meanwõr iben Ebream ilo an kar kõtlok bwe en kwalok drualitõk kajitõk ko. Ilo juõn ien, Ebream ear akwelap: “En etolok jen Kwe bwe Kwon kõmõn ein drein, im mõn ro dru wãnik iben ro dri jerawiwi, im bwe dru wãnik ren einwõt dri jerawiwi; en etolok jen Kwe: Eo ej Iroij in ekajet ñõn aolepen lõl E jamin kõmõn wãnik ke?”​—Jen. 18:22-​33.

18. Ta eo jej katak jen wãwen an kar Jeova jerbal iben Ebream?

¹⁸ Ta eo jej katak kin wãwen lemnok eo an Jeova jen bwebwenato in? Jeova ear ke aikwiji an Ebream kwalok kajitõk ko bwe en maroñ kõmõne bebe eo ejime? Jaab. Ilo mol, Jeova emaroñ kar kwalok kin unin bebe eo an jen jinoin. Bõtab Jeova ear lelok ien ñõn an Ebream kwalok kajitõk kein me ear tellok e ñõn an errã iben ilo bebe eo An im ñõn an Ebream melele kin wãwen lemnok eo An. Men in ear bareinwõt kõmõn bwe Ebream en melele kin joñõn lapen tiriamo im ekajet jime eo an Jeova. Aet, Jeova ear jerbal iben Ebream einwõt juõn jeran.​—Ais. 41:8; Jem. 2:​23.

Men ko Jemaroñ Katak

19. Ewi wãwen ar maroñ kajeoñwe Job?

¹⁹ Ta eo jar katak kin “lolãtãt an Iroij” Jeova? Jej aikwij kõtlok bwe Nan eo an Anij en  letok melele eo ejime kin lemnok eo an Jeova. Jen kar jab watõk bwe lemnok eo an Jeova en einwõt kij ak ekajete e ekkar ñõn kien im wãwen lemnok ko ar. Job ear ba: “Bwe [Anij] E jab juõn eman, einwõt ña, bwe in uak E, bwe jen wõnmae dron kin ekajet.” (Job 9:​32) Ñe jej jino melele kin wãwen lemnok eo an Jeova einwõt kar Job, buruer enaj kamakõt kij ñõn ar ba: “Lo, men kein jijidrik in ial ko An, im e nañin drik unojrikrik eo An jej roñjake! A jorur in kajur eo An wõn e maroñ im melele?”​—Job 26:14.

20. Ta eo jej aikwij kõmõne elañe jej riiti eon ko ebin ar melele kaki ilo Baibel eo?

²⁰ Ñe jej riiti Baibel eo im eor jet eon ko ebin ñõn ar melele kaki, elaptata elañe ej ikijen wãwen lemnok eo an Jeova, ta eo jej aikwij kõmõne? Elañe jejañin lo uak eo ealikar elikin ar kõmõn etale ko, inem jemaroñ watõk men in einwõt juõn wãwen ñõn melejoñwe liki eo ar ilo Jeova. Kememej bwe jet ien emaroñ or jet eon ko im rej kebellok juõn ien emõn ñõn ar kwalok ar tõmak ilo Jeova ikijen karkar ko karkarin. Ilo etã buru, jen kalikar ar kile bwe jejjab melele kin aolep men ko Jeova ej kõmõni. (Ekk. 11:5) Men in enaj kamakõt kij ñõn ar errã ilo nan kein an dri jilik Paul: “O imlõl in mweien meletlet im jela an Anij! Ekajet ko An re nañin lãlok jen bukot! Im ial ko An je jab maroñ anõkilok! Bwe wõn e ar jela lemnok an Iroij? Ak wõn e ar dri bebe iben? Ak wõn e ar lelok ñõn E mokta, im bar bõk wõnan jen E? Bwe jen E, im kin E, im ñõn E, men otemjelok. Ñõn E aibujuij in drio. Amen.”​—Rom 11:33-​36.

[Kamelele ko Itulal]

Kwoj Ke Kememej?

• Ta eo enaj jibõñ kij ñõn bõprae ar ekajete Jeova ekkar ñõn kien ko ar?

• Ewi wãwen ar melele kin kõmõn ko an Jisõs ej jibõñ kij ñõn erom “jeran” Jeova?

• Ta men ko kwar katak kaki jen an kar Jeova konono iben Moses im Ebream?

[Kajitõk ko ñan katak]

[Pija ko ilo peij 5]

Ta eo jej katak kin lemnok eo an Jeova jen wãwen an kar jerbal iben Moses im Ebream?