1, 2. Ta jet iaan mel̦el̦e ko an armej kõn Pedetaij?

EKAR juon iien me aolep rebũrom̦õj kõn aer itõn jepell̦o̦k jãn doon. Ke ri-kweilo̦k ro jãn aelõñ ko ipel̦aakin lal̦ in rar diwõjl̦o̦k jãn jikin kweilo̦k el̦ap eo ilo Seoul, ilo Korea, ro jeid im jatid ilo Korea rar kobatok ippãn doon. Im elõñ iaaer rar kotak peier im bye-bye l̦o̦k ñan er im rar ikkũrl̦o̦k im ba, “Lo kom̦ ilo Pedetaij!” Kwõl̦ak lale pedetaij ta in rej kõnono kake?

² Eoktak wãween an armej mel̦el̦e jãn doon kõn Pedetaij. Jet armej rej ba bwe pedetaij ejjab lukkuun m̦oolin jikin. Ro jet rej ba bwe jabdewõt jikin eo ewõr lañlõñ im m̦õn̦õn̦õ ie ej juon pedetaij. Juon em̦m̦aan eo ekwõle im ej jijet ilo juon tebõl̦ eobrak kõn m̦õñã emaroñ l̦õmn̦ak bwe ej pãd ilo pedetaij. Ke juon kõrã ear jam̦bol̦o̦k ñan juon jikin ilo kar 1800 jim̦a ko im ear loe an obrak tõrerein tol̦ eo kõn wũt ko raiboojoj, ear ba: “Wow, jikin in ej juon pedetaij!” Ñan kiiõ rej n̦aetan jikin in Pedetaij, meñe aolep iiõ ej kalbubu kõn jin̦o ko (snow) me joñan aer utiej, eutiejl̦o̦k jãn 50 ne. Ak kwe, ta in Pedetaij? Kwõj ke reim̦aanl̦o̦k ñane?

3. Ñããt eo jinointata Baibõl̦ ej kwal̦o̦k kõn Pedetaij?

³ Baibõl̦ ej kwal̦o̦k kõn ruo pedetaij, pedetaij eo kar jinoin im pedetaij eo ej pojak in wal̦o̦k. Jinoin ad riit kõn Pedetaij ej ilo bok eo jinointata ilo Baibõl̦. Ilo juon ukokin Baibõl̦ an Katlik (Douay Version)  me rar ukote jãn kajin Latin, ear ukote Jenesis 2:8 im ba: “Irooj Anij ear kalibwin juon pedetaij ekam̦õn̦õn̦õ jãn jinoin: im ilo ijin ear likũt [Adam] eo ear kõm̦anm̦ane.” Ak ilo jeje ko ilo kajin Hibru, eoon in ej ba, ‘jikin kallib Iden.’ Mel̦el̦ein Iden ej “Kam̦õn̦õn̦õ,” im em̦ool bwe jikin kallib in ear juon jikin eaiboojoj im kam̦õn̦õn̦õ. Ear obrak kõn m̦õñã, jikin ko ie rar lukkuun aiboojoj, im ear lõñ menninmour ko jemaroñ iukkure ippãer.​—Jen. 1:29-31, UBS.

4. Etke jemaroñ ba bwe jikin kallib Iden ear juon pedetaij?

⁴ Naanin Hibru eo me ej mel̦el̦ein “jikin kallib” kar ukote ñan pa·raʹdei·sos ilo kajin Grik. Ekkar ñan bok eo (Cyclopaedia) me M’Clintock im Strong rar je, ej ba bwe pa·raʹdei·sos “ej juon jikin kallib kileplep im kar kõm̦m̦ane bwe en ejjel̦o̦k jorrããn en wal̦o̦k ie. Im elukkuun lõñ wõjke ko raiboojoj me ekajjo wãween men ko leer. Ebar wõr dãn rej to̦o̦rtok jãn reba ko, im bwijjin jiip im deer ko rej pãd iturin reba kein. Eñin pija eo ilo l̦õmn̦ak eo an juon ri-Grik me ekõn itoitak jãn jikin ñan jikin.”​—Keidi Jenesis 2:15, 16, UBS.

5, 6. Etke Adam im Iv rar luuji jeraam̦m̦an eo ñan mour ilo Pedetaij eo, im ta kajjitõk eo jet remaroñ kajjitõk kake?

⁵ Kar ãindein pedetaij eo Anij ear likũt Adam im Iv ie, bõtab ear jako aerro jokwe ie. Etke? Kõnke erro ar jab pokake Anij. Kõn men in, erro kab ajri ro nejier rar luuji jeraam̦m̦an eo ñan mour ilo pedetaij eo. (Jen. 3:23, 24) Im meñe ear ejjel̦o̦k armej rar jokwe ilo Pedetaij eo, ak ear pãdwõt ñan tõre eo ear itok Ibwijleplep eo ilo raan ko an Noa.

⁶ Jet remaroñ kajjitõk im ba, ‘Ewõr ke juon iien em̦m̦aan ro, kõrã ro, im ajri ro, renaaj maroñ jokwe ilo Pedetaij ijin ioon lal̦?’ Ta ko kein kam̦ool ko rej kwal̦o̦k? El̦aññe kwõj kõjatdikdik bwe juon iien kwõnaaj jokwe ippãn ro rejitõnbõro ippam̦ ilo Pedetaij, ewõr ke pedpedin kõjatdikdik in am̦? Kwõmaroñ ke kõmel̦el̦eik ro jet kõn etke kwõj tõmak bwe enaaj wõr juon Pedetaij ilju im jekl̦aj?

7, 8. (1) Ta kallim̦ur eo Anij ear kõm̦m̦ane ippãn Ebream? (2) Ta eo Ebream ear l̦õmn̦ak kake ke ear roñ kõn kallim̦ur in?

⁷ Jikin eo ejejjet tata ñan pukot uwaakin kajjitõk ko ad ej ilo Baibõl̦, kõnke bok in ear itok jãn Eo ear kõm̦anm̦an Pedetaij eo jinoin. L̦õmn̦ak m̦õk kõn ta eo Anij ear ba ñan eo jeran, Ebream. Anij ear ba bwe enaaj koorl̦o̦k bwijjin Ebream bwe en ‘ãinwõt bok ko iparijet.’ Im Jeova ear kõm̦m̦ane kallim̦ur in ippãn Ebream: “Ilo ineõm̦ ri-aelõñ otemjej ilal̦ renaaj jeraam̦m̦an, bwe kwaar pokake ainikiõ.” (Jen. 22:17, 18) Anij ear bar ãliji ejja kallim̦ur in wõt ñan l̦eo nejin Ebream im l̦eo jibwin.​—Riit Jenesis 26:4; 28:14.

⁸ Ejjel̦o̦k jikin ilo Baibõl̦ ej ba bwe Ebream ear l̦õmn̦ak bwe armej ro renaaj bõk juon jeraam̦m̦an ñan mour ilo juon pedetaij ilañ. Kõn men in, ke Anij ear ba bwe “ri-aelõñ otemjej ilal̦” renaaj jeraam̦m̦an, Ebream ear l̦õmn̦ak kõn aer naaj bõk jeraam̦m̦an ko ioon lal̦ in. Kallim̦ur in ear itok jãn Anij, innem men in ej kaalikkar bwe men ko rem̦m̦an renaaj wal̦o̦k ñan ‘ri-aelõñ ko otemjej ioon lal̦.’ Ebar wõr ke kein kam̦ool ko jet me rej kwal̦o̦k bwe enaaj wõr juon pedetaij ijin ioon lal̦?

9, 10. Ta kallim̦ur ko Anij ear kõm̦m̦ani tokãlik me rej kaalikkar bwe enaaj wõr juon pedetaij ilju im jekl̦aj?

⁹ Devid, eo me ej itok jãn bwijjin Ebream, ear jitõñl̦o̦k ñan juon iien me “ri-nana” ro im ‘ro rej kõm̦m̦ani men ko rebõd’ renaaj jako. Im ta eo enaaj wal̦o̦k? Enaaj ejjel̦o̦k bar nana. (Sam 37:1, 2, 10, UBS) Innem, “ro ettã bũrueer renaaj jolõt ãne eo, im renaaj m̦õn̦õn̦õ kõn aenõm̦m̦an el̦ap.” Anij ear bar kõm̦akũt Devid ñan kwal̦o̦k kõn ta eo enaaj wal̦o̦k ilju im jekl̦aj ke ear ba: “Ro rem̦m̦an renaaj jolõt ãne eo, im jokwe ilowaan ñan indeeo.” (Sam 37:11, 29; 2 Sa. 23:2) Ewi wãween an kar kallim̦ur kein jelõt armej ro me rar kõn̦aan kõm̦anm̦an ankilaan Anij? Eokwe, ear wõr unin aer kõjatdikdik bwe juon iien ro wõt rem̦m̦an renaaj mour ioon lal̦ in im bwe lal̦ in enaaj bar jepl̦aak im ãinwõt kar pedetaij eo ilo jikin kallib Iden.

 ¹⁰ Elõñ alen an kar ri-Israel ro me rar ba bwe rej kabuñ ñan Jeova, el̦l̦o̦k jãne im jãn kabuñ eo em̦ool. Kõn men in, Anij ear kõtl̦o̦k bwe ri-Babil̦on ro ren tarin̦aeik er, ko̦kkure ãneo ãneer, im bõk elõñ iaaer bwe ren ri-kõm̦akoko. (2 Kr. 36:15-21, UBS; Jer. 4:22-27, UBS) Ijoke, ri-kanaan ro an Anij rar kanaan bwe ãlikin 70 iiõ, armej ro an Anij renaaj bar jepl̦aak ñan ãneo ãneer. Im kanaan kein rar jejjet im m̦ool. Bõtab, ebar wõr mel̦el̦eir ñan kõj ilo raan kein. Ilo ad naaj etale jet iaan kanaan kein, l̦õmn̦ak kõn wãween aer letok un ko unin ad kõjatdikdik bwe enaaj wõr pedetaij ijin ioon lal̦ ilo ilju im jekl̦aj.

11. Ta kanaan ko ilo Aiseia 11:6-9 me rar jejjet kũtieer, ak ta kajjitõk eo jemaroñ kajjitõk kake?

¹¹ Riit Aiseia 11:6-9. Ikijjeen Aiseia, Anij ear kanaan bwe ñe armej ro An renaaj jepl̦aak ñan kapijukuneer renaaj lo aenõm̦m̦an. Ejjel̦o̦k juon enaaj bar mijak kõn an naaj menninmour ko rellãj ak armej ro renana ko̦kkure er. Jãn ajri ñan rũtto, reban uwõta ñan jidik. Men in ejjab ke kakeememej eok kõn wãween mour eo ekanooj in kar em̦m̦an ilo jikin kallib Iden? (Ais. 51:3, UBS) Aiseia ear bar kanaan bwe ejjab aelõñin Israel wõt ak aolepen lal̦ in “enaaj obrak kõn jel̦ã Jeova ãinwõt dãn ko rej koobrak lo̦jet.” Ñããt eo men in enaaj kar wal̦o̦k? Alikkar bwe men in ej jitõñl̦o̦k ñan ilju im jekl̦aj.

12. (1) Ta jeraam̦m̦an ko me ro rar jepl̦aak jãn aer kõm̦akoko ilo Babil̦on rar loi? (2) Ta eo ej kwal̦o̦k bwe kanaan eo ilo Aiseia 35:5-10 enaaj jejjet kũtien ilju im jekl̦aj?

¹² Riit Aiseia 35:5-10 (UBS). Ilo eoon kein, Aiseia ear bar kanaan bwe ñe ri-Israel ro renaaj jepl̦aak jãn Babil̦on reban bar mijak ñe menninmour ko ak armej ro rellãj renaaj ko̦kkure er. Ear ba bwe ãneo ãneer enaaj lutõkl̦o̦k kõn dãn, ãinwõt ilo kar jikin kallib Iden, im kõn men in ãneo enaaj kalle leen ko renno̦. (Jen. 2:10-14, UBS; Jer. 31:12, UBS) Kanaan in ear ke jejjet wõt kũtien ilo raan ko an ri-Israel ro? Eokwe ñe jenaaj bar lale kanaan in, ej kwal̦o̦k bwe ro repilo, ro ri-akã, im ro rejarroñroñ, renaaj mour jãn nañinmej ko aer. Bõtab, men in ear jab wal̦o̦k ñan ri-Israel ro me rar jepl̦aaktok jãn Babil̦on. Innem alikkar bwe Anij ej kõnono kõn ilju im jekl̦aj ñe enaaj kõmour aolep ro renañinmej.

13, 14. Ewi wãween an kar jejjet kũtien Aiseia 65:21-23 ke ri-Israel ro rar jepl̦aak jãn Babil̦on, im ta kanaan eo ilo eoon kein ejjañin de jejjet kũtien? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.)

¹³ Riit Aiseia 65:21-23. Ke ri-Ju ro rar jepl̦aak ñan ãneo ãneer, rar jab kajju jokwe ilo m̦õko rem̦m̦an im wõr aer atake im jikin kallib kũreep. Bõtab kõnke Anij ear kõjeraam̦m̦an er, ejjabto tokãlik rar lo jeraam̦m̦an kein. L̦õmn̦ake m̦õk an kar armej ro m̦õn̦õn̦õ ke rar kalõk m̦õko im̦weer im jokwe ie! Im bar l̦õmn̦ak m̦õk kõn joñan aer m̦õn̦õn̦õ ke rar m̦õñã leen ko renno̦ jãn jikin kallib ko aer!

¹⁴ Ekkar ñan kanaan in, ej ba bwe raan ko ad renaaj ãinwõt “raan ko an juon wõjke.” Jet wõjke rej mour l̦o̦k im tõpar elõñ to̦ujin iiõ. Bwe en maroñ aetok an armej ro mour ñan joñan in, rej aikuj lukkuun ãjmour. Im el̦aññe renaaj kar mour ilo wãween in ekanooj em̦m̦an me Aiseia ear kanaan kake, enaaj ãinwõt ñe rej pãd ilo pedetaij! Im ejjel̦o̦k pere bwe kanaan in enaaj jejjet kũtien.

15. Ta jet iaan jeraam̦m̦an ko kar kanaan kaki ilo bokin Aiseia?

¹⁵ Kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ m̦õk kõn wãween an kallim̦ur ko ej kab m̦õj ad etali kaalikkar bwe enaaj wõr juon pedetaij ilju im jekl̦aj. Aolepen lal̦ in enaaj obrak kõn armej ro Anij enaaj kõjeraam̦m̦an er. Ejjel̦o̦k juon enaaj aikuj bar inepata el̦aññe menninmour ko ak armej ro rellãj renaaj ko̦kkure. Ro repilo, ro rejarroñroñ, im ro ri-eakã, renaaj bar ãjmour. Armej ro renaaj ekkal im̦weer make im renaaj m̦õn̦õn̦õ ilo aer kallib im ekkat kijeer make m̦õñã. Im enaaj aetokl̦o̦k aer mour jãn wõjke ko. Kõn men in, Baibõl̦ ej kam̦ool bwe ewõr juon pedetaij ej pojak in wal̦o̦k. Ijoke, jet remaroñ jiroñtok kõj im ba bwe kanaan kein rejjab lukkuun kõnnaan kõn an naaj wõr juon pedetaij ijin ioon lal̦. Ewi wãween am̦ naaj uwaake er? Ta un eo unin ad lukkuun tõmak bwe enaaj wõr juon pedetaij ijin ioon lal̦? Armej eo el̦aptata ear mour  ioon lal̦ in, Jesus, ear letok juon un ñan ad tõmak men in.

16, 17. Ñããt eo Jesus ear kõnnaan kõn Pedetaij eo?

¹⁶ Meñe ear ejjel̦o̦k ruõn Jesus, ak rar liaakel̦o̦k e im rar totoiki ioon juon al̦al̦ in eñtaan iturin ruo ri-nana, juon ituanmiiñ im eo juon ituanmoon̦. Juon iaan l̦õm̦arein ear kile bwe Jesus ej juon kiiñ im ear ba: “Jesus, Kwõn keememej eõ ñe Kwõj itok ilo Am̦ aelõñ.” (Luk 23:39-42) Kallim̦ur eo an Jesus ñan ri-nana eo ej bar kitibuj kwe im ilju im jel̦ak eo am̦. Jej loe men in ilo naan ko an Jesus ilo Luk 23:43. Jet ro retijem̦l̦o̦k kõn kobban Baibõl̦, rej ba bwe comma eo (,) ej aikuj pãd m̦okta jãn naan eo “rainin” im rej aikuj ukote eoon in ilo wãween in: “Em̦ool Ij ba ñan eok, rainin kwõnaaj pãd ippa ilo pedetaij.” Elukkuun lõñ l̦õmn̦ak ko an armej kõn ia eo comma eo ej aikuj pãd ie ilo jãntõj in. Ak ta mel̦el̦e eo an Jesus ke ear ba “rainin”?

¹⁷ Ilo elõñ kajin ko ilo raan kein, rej kõjerbal comma eo ñan jipañ kaalikkar mel̦el̦e eo an juon jãntõj. Bõtab, ilo kar jeje ko etto ilo kajin Grik, ejjab aolep iien rej kõjerbal comma im period ko. Kõn men in, jemaroñ l̦õmn̦ak ippãd make im ba: Ta eo Jesus ej kajjioñ ba? Ej ke ba, “Ij ba ñan eok, rainin kwõnaaj pãd ippa ilo pedetaij?” Ak ej ba, “Ij ba ñan eok rainin, kwõnaaj pãd ippa ilo pedetaij?” Ri-ukok ro rej likũt comma eo m̦okta ak ãlikin “rainin” ekkar ñan l̦õmn̦ak eo aer kõn mel̦el̦ein naan ko an Jesus. Jemaroñ lo wãween kein ruo ilo ukokin Baibõl̦ ko ilo raan kein.

18, 19. Ta eo ej jipañ kõj ñan mel̦el̦e kõn mel̦el̦ein naan ko an Jesus?

¹⁸ Bõtab, keememej ta eo Jesus ear ba m̦oktal̦o̦k ñan ri-kal̦oor ro an kõn iien eo enaaj mej. Ear ba: “Nejin Armej enaaj pãd ijo em̦wilal̦ ibul̦õn bwidej jilu raan im jilu boñ.” Ear bar ba: “Naaj ketak Nejin armej ilo pein armej ran̦; Im renaaj m̦an E, im ilo raan eo kein kajilu Enaaj jerkakpeje.” (Matu 12:40, UBS; 16:21; 17:22, 23; Mark 10:34) Rijjilõk Piter ear kwal̦o̦k bwe men in ear wal̦o̦k. (Jrb. 10:39, 40, UBS) Kõn men in, Jesus ear jab etal ñan Pedetaij ilo raan eo erro ar ri-nana eo mej. Baibõl̦ ej ba bwe Jesus ear pãd “ilo Lõb [ak Hedis]” ium̦win jilu raan, m̦ae iien eo Anij ear kõjerkakpejeik e.​—Jrb. 2:31, 32, NW. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.)

¹⁹ Kõn men in, kallim̦ur eo an Jesus ñan ri-nana eo ear ijjino ilo wãween in: “Em̦ool Ij ba ñan eok rainin.” Rekõn bar kõnono ilo wãween in ilo raan ko an Moses. Juon iien Moses ear ba: “Im naan kein, ij jiroñ eok rainin, ren ilo bũruom̦.”​—Dt. 6:6; 7:11; 8:1, 19; 30:15.

20. Ta eo ej rejetake mel̦el̦e eo ad kõn mel̦el̦ein naan ko an Jesus?

²⁰ Juon ri-ukokin Baibõl̦ jãn jikin eo Jesus ear mour ie ear ba kõn naan kein an Jesus: “Naan eo eaorõk ilo eoon in ej ‘rainin’ im jen kar aikuj riiti ilo wãween in, ‘Em̦ool Ij ba ñan eok rainin, kwõnaaj pãd ippa ilo pedetaij.’ Kar kõm̦m̦ane kallim̦ur in ilo raan eo im bwe enãj kar jejjet kũtien tokãlik, ejjab ilo raan eo wõt. Ri-ukok in ear bar ba bwe kar wãween dein an armej ro ilo jikin in kõnono. Innem ke rar roñ naan kein, rar mel̦el̦e bwe “kar kõm̦m̦ane kallim̦ur eo ilo raan eo im tokãlik naaj kajejjete.” Eñin unin ukok eo ilo kajin Syriac me kar je enañin 1,600 iiõ ko remootl̦o̦k, ej ba: “Amen, ij ba rainin bwe kwõnaaj pãd ippa ilo Jikin Kallib Iden.” Kallim̦ur in el̦ap an kõkajoor kõj aolep.

21. Ta eo ear jab wal̦o̦k ñan ri-nana eo, im etke?

²¹ Ke Jesus ear kõnono kõn Pedetaij ñan ri-nana eo ear ettoto iturin, ear jab kõnono kõn juon pedetaij ilañ. Etke jejel̦ã men in? Juon un ej kõnke ri-nana eo ear jab jel̦ã bwe Jesus ear kõm̦m̦ane juon bujen ippãn rijjilõk ro an retiljek bwe renaaj irooj ippãn ilañ. (Luk 22:29) Bareinwõt, ri-nana  eo ejjañin kar peptaij, ak ekkapit kõn jetõb kwõjarjar. (Jon 3:3-6, 12) Kõn men in, ke Jesus ear kõm̦m̦ane kallim̦ur in ñan ri-nana eo, ear kõnono kõn juon pedetaij ijin ioon lal̦. Jet iiõ tokãlik, rijjilõk Paul ear kwal̦o̦k kõn juon pijen kõn juon em̦m̦aan me kar “kotaklõñl̦o̦k e ñan lowaan Pedetaij.” (2 Ko. 12:1-4) Meñe kar kããlõt Paul im rijjilõk ro jet ñan etal ñan lañ im irooj ippãn Jesus ilo Aelõñ eo, ak Paul ear kõnono kõn juon pedetaij me enaaj wal̦o̦k ilju im jekl̦aj. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Pedetaij in Paul ear kõnono kake enaaj ke pãd ioon lal̦ in? Kwõmaroñ ke pãd ie?

22, 23. Ta kõjatdikdik eo kwõmaroñ reim̦aanl̦o̦k ñane?

²² Keememej bwe Devid ear kõnono kõn juon iien ñe “ro rem̦m̦an renaaj jolõt ãne eo.” (Sam 37:29; 2 Pi. 3:13, UBS) Devid ear jitõñl̦o̦k ñan juon iien ñe aolep armej ro ioon lal̦ in renaaj pokake kien ko rewãnõk an Anij. Im kanaan eo ilo Aiseia 65:22 ej ba: “Bwe ãinwõt raan ko an juon wõjke, ej raan ko an ro doõ.” Men in ej kwal̦o̦k bwe ri-karejar ro an Jeova ilo lal̦ eo ekããl renaaj mour ium̦win elõñ to̦ujin iiõ. Men in enaaj ke wal̦o̦k? Aet, kõnke ekkar ñan Revelesõn 21:1-4, Anij enaaj kõjeraam̦m̦an armej otemjej, im juon iaan men ko ej kallim̦uri kõj kaki ej bwe enaaj “ejjel̦o̦k bar mej.”

²³ Men eo Baibõl̦ ej katakin kõj kake kõn Pedetaij elukkuun alikkar. Adam im Iv rar luuji jeraam̦m̦an eo ñan mour indeeo ilo Pedetaij eo ilo kar jikin kallib Iden, bõtab juon iien lal̦ in enaaj bar erom juon pedetaij. Anij ej kallim̦ur bwe enaaj kõjeraam̦m̦an armej ro ioon lal̦ in. Anij ear kõm̦akũt Devid ñan ba bwe ro rettã bũrueer im ro rem̦m̦an renaaj jolõt lal̦ in im mour ioon ñan indeeo. Im kanaan ko ilo bokin Aiseia rej jipañ kõj ñan reim̦aanl̦o̦k ñan juon iien jenaaj mour ilo aenõm̦m̦an im m̦õn̦õn̦õ ilo pedetaij ijin ioon lal̦. Ñããt eo men in enaaj wal̦o̦k? Enaaj wal̦o̦k ñe ejejjet kũtien kallim̦ur eo an Jesus ñan kar ri-nana eo. Kõn men in, kwõmaroñ mour ilo Pedetaij eo. Ilo naaj iien en̦, enaaj jejjet im m̦ool naan ko an ro jeid im jatid ilo Korea ke rar ba ñan ri-kweilo̦k ro jãn pel̦aakin lal̦ in: “Lo kom̦ ilo Pedetaij!”