KATAK 43
Kabuñ Ñan Jeova Wõt Kõn Aolepen Bũruom̦
“Kwõn kabuñ ñan Jeova am̦ Anij, im e wõt kwõn karejar ñane.”—MATU 4:10.
AL 51 Em̦õj Ad Ajel̦o̦k Kõj ñan Anij!
KÕMEL̦EL̦E EO ÑAN KATAK IN *
1. Etke Jeova wõt ej tõllo̦kũn bwe jen kabuñ ñane?
JEOVA wõt ej tõllo̦kũn bwe jen kabuñ ñane kõnke e eo ej ad ri-Kõm̦anm̦an im ri-Letok Mour. (Rev. 4:11) Ijoke, ewõr juon mãlejjoñ jej jelm̦aiki. Meñe jej yokwe Jeova im kautieje, bõtab jemaroñ po ilo men ko me remaroñ kõm̦m̦an ad jab kabuñ ñan E wõt. Jej aikuj mel̦el̦e kõn wãween an men in maroñ wal̦o̦k. M̦okta, jen etale jet wãween ko kõn ta mel̦el̦ein kabuñ ñan Jeova wõt.
2. Ekkar ñan Exodus 34:14, ta eo jenaaj kõm̦m̦ane ñe jej kabuñ ñan Jeova wõt kõn aolepen bũruod?
2 Ilo Baibõl̦ eo, ad yokwe Jeova kõn aolepen bũruod ej ekkejell̦o̦k ilo ad kabuñ ñan e wõt. Jeban kõtl̦o̦k bwe jabdewõt armej ak jabdewõt men en bõk jikin ilo bũruod.—Riit Exodus 34:14, UBS.
3. Etke jemaroñ ba bwe ewõr unin ad kabuñ ñan Jeova kõn aolepen bũruod?
3 Ewõr unin ad kabuñ ñan Jeova wõt kõn aolepen bũruod. Etke? Kõnke ej pedped ioon men ko rem̦ool me jaar katak kõn e. Jej m̦õn̦õn̦õ kõn kadkad ko rem̦m̦an kadkadin. Jejel̦ã im jej errã kõn ta ko rem̦m̦an ippãn im ta ko rejjab em̦m̦an ippãn. Jemel̦el̦e im jej rejetake karõk eo an ñan kõj. Jej watõk bwe ej juon jeraam̦m̦an bwe ej kõtl̦o̦k bwe jen ro jeran. (Sam 25:14) Aolep men ko jej katak kõn ri-Kõm̦anm̦an eo ad rej karuwaakl̦o̦k kõj ñane.—Jem. 4:8.
4. (1) Ta ko Setan ej kõjerbali ñan kõm̦m̦an bwe en dikl̦o̦k ad kabuñ ñan Jeova kõn aolepen bũruod? (2) Ta ko jenaaj etali ilo katak in?
Eps. 2:1-3; 1 Jon 5:19) Kõttõpar eo an ej ñan bõk jidikin yokwe eo ad bwe jen jab kabuñ ñan Jeova kõn aolepen bũruod. Jen etale ruo wãween ko ej kõjerbali bwe en maroñ lo tõprak. Kein kajuon, ej kapoik kõj bwe jen kõn̦aan m̦weiie, im kein karuo ej kajjioñ kapoik kõj bwe jen kããlõt kein kam̦õn̦õn̦õ ko rejjab em̦m̦an.
4 Tepil̦ eo ej kõjbwebweik jukjukun pãd in, im ej kõjerbale ñan kõm̦m̦an bwe men ko armej rekõn̦aan en l̦apl̦o̦k aer aorõk ilo mour ko aer, im ej kõm̦m̦an bwe en pen aer jum̦ae kõn̦aan ko rebõd. (KÕJPAROK JÃN ARÕK JÃÃN
5. Etke jej aikuj kõjparok bwe jen jab kaddek juon kõn̦aan ñan arõk jããn?
5 Ej piktokid ñan kõn̦aan bwe en wõr kijed m̦õñã, wõr ad nuknuk im wõr jikin ad jokwe. Ijoke, jej aikuj kõjparok bwe jen jab kaddek juon kõn̦aan ñan arõk jããn. Elõñ armej ro ilo lal̦ in an Setan, rej “arõk jããn,” im m̦weiuk ko me remaroñ wiaiki. (2 Tim. 3:2) Jesus ear jel̦ã bwe ri-kal̦oor ro an remaroñ jino po ñan kaddek kõn̦aan in ñan arõk jããn im m̦weiuk. Jesus ear ba: “Ejjel̦o̦k juon emaroñ karejar ñan ruo irooj kõnke enaaj yokwe juon im dike eo juon, im enaaj tiljek ñan juon im kõjdate eo juon. Kom̦ij jab maroñ karejar ñan Anij im ilo ejja iien eo wõt karejar ñan M̦weiuk.” (Matu 6:24) Juon eo ej kabuñ ñan Jeova im ilo ejja iien wõt ej jol̦o̦k el̦ap iien im maroñ ko an ñan kate bwe en m̦weiie ilo lal̦ in, ilo juon wãween armej in ej kajjioñ in karejar ñan ruo irooj. Armej in ejjab kabuñ ñan Jeova wõt kõn aolepen bũruon.
6. Ta eo jemaroñ katak jãn naan ko an Jesus ñan eklejia eo ilo Leodisia?
6 Ilo jem̦l̦o̦kinl̦o̦k iien ko an rijjilõk ro, ro uwaan eklejia eo jãn Leodisia rar kõmmejãje im ba: “Ña ri-m̦weiie im iar koorl̦o̦k Rev. 3:14-17) Ñe jej kile bwe ewõr juon kõn̦aan ej eddek ilo bũruod ñan jibadek bwe jen m̦weiie, jej aikuj m̦õkaj im kajim̦we l̦õmn̦ak ko ad. (1 Tim. 6:7, 8) El̦aññe jejjab, jenaaj jino yokwe men ko jet, im Jeova eban buñbũruon kõn wãween ad kabuñ ñane. Ippãn Jeova ej menin aikuj bwe jen kabuñ ñan e wõt. (Dut. 4:24, UBS) Innem, ewi wãween ad maroñ jino bõk juon l̦õmn̦ak ebõd kõn jããn?
elõñ m̦weiuk im ijjab aikuj jabdewõt men ñan jidik.” Bõtab ippãn Jeova im Jesus, rar “jerata, kabũrom̦õjm̦õj, jeram̦õl, pilo, im keelwaan.” Jesus ear kauwe er, ejjab kõn aer m̦weiie ak kõnke aer arõk m̦weiuk ear ko̦kkure jem̦jerã eo aer ippãn Jeova. (7-9. Ta eo kwõj katak jãn waanjoñak eo an juon em̦m̦aan ej lale eklejia etan David?
7 L̦õmn̦ak kõn waanjoñak eo an David, juon em̦m̦aan ej lale eklejia, eniknik ilo jerbal eo an im ej jokwe ilo Amedka. Ear ba bwe ej juon eo ej bar kate ilo jikin jerbal eo an. Peejnej eo ear jerbal ie ear kautiejl̦o̦k jerbal eo an im ear juon iaan ri-jerbal ro em̦m̦antata aer jerbal ilo Amedka. David ear ba, “Ilo kar tõre eo, ikar l̦õmn̦ak bwe jeraam̦m̦an kein rar kein kam̦ool bwe Jeova ej kõjeraam̦m̦an eõ.” Ak m̦ool ke?
8 Jidik kõn jidik David ear jino kile bwe jerbal eo an ear jino ko̦kkure jem̦jerã eo an ippãn Jeova. David ear ba: “Ilo iien kweilo̦k ko im bar ilo iien kwal̦o̦k naan, ikar l̦õmn̦ak kõn apañ ko ilo jikin jerbal eo aõ. Ekar l̦ap on̦ãeõ, ak ear l̦apl̦o̦k aõ inepata im mourin m̦are eo aõ ear jorrããn.”
9 David ear kile bwe ear aikuj etale ta ko raorõkl̦o̦k ippãn. Ear ba, “Iar kõm̦m̦ane juon pepe epen ñan kajim̦we mour eo aõ.” David ear kõn̦aan ukot jikejuul̦in jerbal eo an, im ear kwal̦o̦kl̦o̦k men in ñan bo̦o̦j eo an. Ta eo ear wal̦o̦k ãlikin? Ear jako an David jerbal! Ta Matu 6:31-33.
eo ear kõm̦m̦ane? Ear ba, “Ilo raan eo tok juon, ikar kanne ñan akjel̦õri bainier ñan allõñ eo im m̦aanl̦o̦k.” David im kõrã eo ippãn rar jerbalin karreo ñan kabwe aikuj ko aerro make. Ejjabto, ear jino rekũl̦ar bainier im tokãlik kõrã eo pãleen ear bar rekũl̦ar bainier ippãn. Rippãlele rein rar kõm̦m̦ane jerbal eo me ekkã an elõñ reilal̦l̦o̦k ñane, bõtab jerbal in erro ej kõm̦m̦ane ejjab men eo eaorõktata ippãerro. Meñe elukkuun dik joñan jããn eo erro ej kõm̦m̦ani jãn m̦okta, bõtab kajjojo allõñ ewõr ippãerro joñan eo erro aikuji ñan kabwe wõt aikuj ko aerro. Erro kõn̦aan likũt Jeova m̦oktata, im rej kile bwe ej kõjparok ro rej likũt Aelõñ eo an m̦oktata.—10. Ewi wãween ad maroñ kõjparok bũruod?
10 Jekdo̦o̦n ñe edik ak el̦ap men ko ippãd, ak jej aikuj kõjparok bũruod. Ewi wãween? Jab kaddek kõn̦aan eo ñan arõk m̦weiuk. Jab kõtl̦o̦k bwe jerbal eo am̦ en aorõkl̦o̦k ippam̦ jãn jerbal eo kwõj kõm̦m̦ane ñan Jeova. ‘Ewi wãween am̦ maroñ jel̦ã ñe men in ej wal̦o̦k ñan kwe? Kwõmaroñ kajjitõk ippam̦ make: El̦ap wõt ke aõ l̦õmn̦ak kõn jerbal eo aõ ñe ij pãd ilo iien kweilo̦k ak ilo kwal̦o̦k naan? Ij ke inepata aolep iien ñe enaaj bwe jããn ko ippa ilo raan ko rej pãd im̦aan? Jããn im men ko m̦weiõ rej ke kõm̦m̦an apañ ikõtaamro eo pãleõ? Inaaj ke m̦õn̦õn̦õ in bõk juon jerbal meñe ro jet rej reilal̦l̦o̦k ñane me enaaj kõtl̦o̦k bwe en l̦apl̦o̦k aõ iien ñan jerbal ñan Jeova?’ (1 Tim. 6:9-12) El̦aññe jej l̦õmn̦ak kõn kajjitõk kein, jen keememej bwe Jeova ej yokwe kõj im ear kõm̦m̦ane kallim̦ur in ñan ro rej kabuñ ñan e kõn aolepen bũrueer: “Ijjãmin el̦l̦o̦k jãn eok im ijjãmin kõjekdo̦o̦n eok.” Eñin unin Paul ear je: “Kom̦win jab arõk jããn ñan jidik ilo wãween ami mour.”—Hib. 13:5, 6.
KÕJPAROK WÃWEEN AM̦ KÃÃLÕT MENIN KAM̦ÕN̦ÕN̦Õ KO
11. Ta eo menin kam̦õn̦õn̦õ ko remaroñ kõm̦m̦ane ñan armej ro?
11 Jeova ekõn̦aan bwe jen m̦õn̦õn̦õ ilo mour ko ad, im menin kam̦õn̦õn̦õ ko remaroñ jipañ kõj ñan lo m̦õn̦õn̦õ. Ilo m̦ool, Naanin Anij ej ba bwe “eñin men eo em̦m̦antata bwe juon armej en kõm̦m̦ane, m̦õñã im idaak, im m̦õn̦õn̦õ kõn leen jerbal ko an.” (Ekl. 2:24, UBS) Bõtab elõñ menin kam̦õn̦õn̦õ ko ilo lal̦ in remaroñ ko̦kkure kõj. Rej ukot l̦õmn̦ak ko an armej kõn ta ko rem̦m̦an im ta ko renana im rõjañ er bwe ren jab l̦õmn̦ak bwe enana jabdewõt men ak ejjab nana ñan yokwe men ko me Naanin Anij ej ba renana.
12. Ekkar ñan 1 Korint 10:21, 22, etke jej aikuj kõjparok wãween ad kããlõt menin kam̦õn̦õn̦õ ko?
1 Korint 10:21, 22.) An armej m̦õñã ippãn doon ej kwal̦o̦k bwe rej m̦õttãik doon. Ñe jej kããlõt menin kam̦õn̦õn̦õ ko me rej kowõnm̦aanl̦o̦k lãj, kajjetõbtõb, mourin l̦õñ, ak kõn̦aan im l̦õmn̦ak ko an kanniõk, ej ãinwõt ñe jej m̦õñã ippãn ri-kõjdat ro an Anij, m̦õñã ko me em̦õj aer kõpooji. Ilo ad kõm̦m̦ane men in, jejjab ko̦kkure wõt kõj ak ebar jelõt jem̦jerã eo ad ippãn Jeova.
12 Jekõn̦aan kabuñ ñan Jeova wõt kõn aolepen bũruod. Kõn men in, jejjab maroñ m̦õñã jãn “tebõl̦ eo an Jeova” im “jãn tebõl̦ eo an jetõb ko rettoon.” (Riit13-14. Ekkar ñan Jemes 1:14, 15, etke jej aikuj kõjparok bwe jen jab kõm̦m̦an jabdewõt men me enaaj kõkajoorl̦o̦k kõn̦aan ko renana ippãd? Kwal̦o̦k juon waanjoñak.
13 L̦õmn̦ak kõn jet wãween ko me menin kam̦õn̦õn̦õ ko rej ãinl̦o̦kwõt lukkuun m̦õñã. Ñe jej m̦õñã, jej kããlõt m̦õñã ta ko jej kañi. Bõtab ñe jej orañl̦o̦k m̦õñã ko, jejjab maroñ kããlõt wãween an m̦õñã eo jerbal ilo ãnbwinnid. M̦õñã ko reuõne remaroñ kõm̦m̦an bwe jen ãjmourl̦o̦k, m̦õñã ko rejjab ũne renaaj kõm̦m̦an ad nañinmej. Emaroñ jab kajju wal̦o̦k ilo iien eo, bõtab enaaj wal̦o̦k ilo raan ko rej pãd im̦aan.
14 Ejjel̦o̦k oktak, ñe jej kããlõt menin kam̦õn̦õn̦õ ko, jej kããlõt ta ko jej likũti ilo l̦õmn̦ak ko ad. Tokãlik rej oktak im jelõt l̦õmn̦ak ko ad im bũruod. Menin kam̦õn̦õn̦õ ko rem̦m̦an remaroñ kõkajoor kõj, menin kam̦õn̦õn̦õ ko rejjab em̦m̦an renaaj kõjorrããn kõj. (Riit Jemes 1:14, 15.) Jorrããn ko jãn menin kam̦õn̦õn̦õ ko renana remaroñ jab kajju wal̦o̦k, bõtab renaaj wal̦o̦k ilo raan ko rej pãd im̦aan. Eñin unin Baibõl̦ eo ej kakkõl kõj im ba: “Kom̦win jab m̦on̦e kom̦ make: Anij ejjab juon eo jemaroñ kabwebweiki. Jabdewõt men eo juon armej ej jeore, enaaj bareinwõt m̦adm̦õde. Bwe eo ej jeor ekkar ñan kanniõk, enaaj m̦adm̦õd jorrããn kõn wõt kõn̦aan ko an kanniõk.” (Gal. 6:7, 8) Elukkuun aorõk ñan kõj bwe jen jol̦o̦k aolep menin kam̦õn̦õn̦õ ko rej kowõnm̦aanl̦o̦k men ko Jeova ej diki!—Sam 97:10.
15. Ta menin letok eo Jeova ear letok ñan kõj bwe jen m̦õn̦õn̦õ kake?
15 Elõñ iaan armej ro an Jeova rej m̦õn̦õn̦õ ilo aer alwõje JW Broadcasting®, ilo weepjait eo ad. Juon jeid im jatid kõrã etan Marilyn ear ba: “JW Broadcasting ear jipañ ña bwe en l̦apl̦o̦k aõ l̦õmn̦ak kõn men ko rem̦m̦an, im imaroñ alwõje jabdewõt men kõnke ejjel̦o̦k nana ie. Ñe ij eñjake aõ makel̦o̦k iaaõ ak bũrom̦õj, ij pukot juon katak im alwõje. Men in ej kõm̦m̦an aõ epaakel̦o̦k Jeova im doulul in an. JW Broadcasting eo ear lukkuun ukot mour eo aõ.” Kwõj ke bõk tokjãn jãn menin letok in jãn Jeova? Ijello̦kun bũrookraam̦ ko rekããl rej wal̦o̦k kajjojo allõñ, ewõr bar pija, al, im men ko kwõmaroñ roñjaki im alwõji jabdewõt iien.
16-17. Etke jej aikuj kõjparok joñan iien ko jej julo̦ki ñan menin kam̦õn̦õn̦õ ko, im ewi wãween ad maroñ kõm̦m̦ane men in?
16 Jejjab aikuj kõjparok wõt kõj jãn kain menin kam̦õn̦õn̦õ rot ko jej m̦õn̦õn̦õ kaki, ak jej aikuj bar kõjparok kõn joñan iien eo jej jol̦o̦k ñani. Im ñe jejjab, jemaroñ jol̦o̦k el̦apl̦o̦k iien ñan kam̦õn̦õn̦õik kõj make jen ad jerbal ñan Jeova. Elõñ epen aer kõm̦m̦an joñan iien ñan menin kam̦õn̦õn̦õ ko. Juon jeid im jatid jiroñ etan Abigail me 18 an iiõ ej ba: “Ñe ij alwõj tipi ejipañ ña ñan kakkije ãlikin aõ jerbal ilo raan eo. Bõtab ñe ijjab kõjparok, imaroñ jol̦o̦k elõñ awa ko ñan alwõj pija.” Juon jeid im jatid likao etan Samuel ej ba: “Iar kile ippa make bwe jet iien ij alwõje elõñ pija ko rekadu. Ikar jino alwõje wõt juon im iar jab lukkuun
kile ak il̦ak lale emootl̦o̦k de jilu ak emãn awa.”17 Ewi wãween am̦ maroñ kõm̦m̦an joñan iien eo kwõj jol̦o̦ke ñan menin kam̦õn̦õn̦õ ko? M̦okta kwõn lale ewi joñan iien eo kwõj jol̦o̦ke. Etke kwõjjab je joñan awa ko kwõj julo̦ki ilo juon wiik? Je ilo juon kõl̦õn̦ta kõn joñan awa ko kwõj julo̦ki ilo am̦ alwõj tipi, am̦ pãd ilo online, iukkure keem ko ilo tablet eo nejũm̦. Ñe kwõj kile bwe el̦ap am̦ jol̦o̦k elõñ awa ko, kajjioñ kõm̦m̦an juon am̦ jikejuul̦. Je juon am̦ laajrakin men ko raorõkl̦o̦k m̦okta, innem ãlikin kwõmaroñ kõjjenolo̦k joñan iien eo kwõnaaj julo̦ki ñan menin kam̦õn̦õn̦õ ko. Tokãlik, jar ñan Jeova bwe en jipañ eok eddãp wõt ñan jikejuul̦ eo am̦. Ilo wãween in, enaaj wõr am̦ iien im maroñ ñan katak ippam̦ make, kõm̦m̦ane kabuñ an baam̦le, pãd ilo kweilo̦k ko, im jerbal ñan Jeova ilo kwal̦o̦k naan im katakin armej ro. Bareinwõt, emaroñ jipañ bwe en jab nana am̦ mour kõn iien ko kwaar julo̦ki ñan menin kam̦õn̦õn̦õ ko.
WÕNM̦AANL̦O̦K IM KABUÑ ÑAN JEOVA WÕT KÕN AOLEPEN BŨRUOM̦
18-19. Ewi wãween ad maroñ kam̦ool bwe jej kabuñ ñan Jeova wõt kõn aolepen bũruod?
18 Ãlikin an kar rijjilõk Piter kwal̦o̦k kõn jem̦l̦o̦kin lal̦ in an Setan im kõn lal̦ eo ekããl me enaaj itok, ear ba: “Ro rejitõnbõro, kõnke kom̦ij kõttaretok men kein, kom̦win kanooj kate kom̦ bwe ilo jem̦l̦o̦kin en maroñ lo ami aenõm̦m̦an im an ejjel̦o̦k mããr im lippijinjin ippemi.” (2 Pit. 3:14) Ñe jej pokake naanin kakapilõk in im kate kõj joñan wõt ad maroñ ñan dãpij wõt ad erreo ilo wãween ad mour im ilo wãween ad kabuñ, jej kaalikkar bwe jej kabuñ ñan Jeova wõt kõn aolepen bũruod.
19 Setan im jukjukun pãd in an renaaj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kapoik kõj ñan ukote ta ko raorõkl̦o̦k ippãd. (Luk 4:13) Bõtab jekdo̦o̦n ta mãlejjoñ ko jej iiooni, jeban kõtl̦o̦k bwe jabdewõt eo ej jum̦aik kõj ak jabdewõt men en bõk jikin Jeova ilo bũruod. Jej jek ilo bũruod bwe jenaaj lel̦o̦k ñan Jeova men eo me e wõt ej tõllo̦kũn ñan bõke—ad kabuñ ñan e wõt kõn aolepen bũruod!
AL 30 Jema, Aõ Anij im M̦õtta
^ par. 5 Jej m̦õn̦õn̦õ in karejar ñan Jeova. Ak jej ke kabuñ ñane wõt kõn aolepen bũruod? Uwaak eo ej alikkar ilo pepe ko jej kõm̦m̦ani. Ñan jipañ kõj lale el̦aññe jej kabuñ ñan Jeova wõt kõn aolepen bũruod, jenaaj etale pepe ko jej kõm̦m̦ani ikijjeen men kein ruo, jããn im menin kam̦õn̦õn̦õ ko.
^ par. 53 KÕMEL̦EL̦E EO KÕN PIJA EO: Jeban kõn̦aan kañi m̦õñã ko me rej itok jãn juon jikin kõm̦m̦an m̦õñã me ettoon. Innem etke jejaam̦ nãj kõn̦aan tõn alwõji pija ko me ewõr lãj, kajjetõbtõb, ak mour ettoon ie?