1, 2. (1) Etke elõñ rejel̦ã kõn naan ko ilo Duteronomi 6:4? (2) Etke Moses ear ba naan kein ilo eoon in?

 IUM̦WIN elõñ bukwi iiõ ko, ro ilo kabuñ eo an RiJu ro rej kõjerbal naan ko ilo Duteronomi 6:4 ilo juon aer jar ejejuwaan. Rej kwal̦o̦k jar in aer aolep raan, ilo jibboñ im ilo jota. Etan jar in aer ej Shema kõnke eñin ej naan eo jinointata ej wal̦o̦k ilo eoon in ilo kajin Hibru. Elõñ RiJu ro rej kwal̦o̦k jar in aer aolep raan ñan kwal̦o̦k bwe rej kabuñ ñan Anij wõt.

² Naan ko ilo eoon in rej m̦õttan naanin kõjjem̦l̦o̦k ko an Moses ñan RiIsrael ro ke rar kweilo̦k ippãn doon ilo Moab ilo iiõ eo 1473 m̦okta jãn Kũraij. Ilo iien in, RiIsrael ro rar pojak in kijoone reba Jordan im bõk Ãneen Kallim̦ur eo. (Duteronomi 6:1) Moses, eo ear tõl RiIsrael ro ium̦win 40 iiõ ko, ear kõn̦aan bwe rein ren peran ñe renaaj iioon mãlejjoñ ko im wãween ko reppen rej pãd im̦aaer. Rein rar aikuj lõke Jeova im tiljek wõt ñane ãinwõt Anij eo aer. Naanin kõjjem̦l̦o̦k ko an Moses ñan er rar lukkuun jipañ im kakajoor er. Ãlikin an kar Moses kwal̦o̦k kõn Kien ko Joñoul im naanin tõl ko jet Jeova ear lil̦o̦k, ear kwal̦o̦k ñan er jet naanin kakeememej  ko me jemaroñ loi ilo Duteronomi 6:4, 5. (Riit.)

3. Ta kajjitõk ko jenaaj etali ilo katak in?

³ Bõtab, RiIsrael ro rar jab ke jel̦ã kadede bwe Jeova aer Anij “E wõt Jeova”? Ealikkar bwe em̦õj aer jel̦ã kadede kõn men in. RiIsrael ro retiljek rar kabuñ ñan juon wõt Anij, Anij eo me ro jim̦m̦aer ãinwõt Ebream, Aisak, im Jekob, rar kabuñ ñane. Kõn men in, etke Moses ear aikuj kakeememej er bwe Jeova aer Anij “E wõt Jeova”? Ilo an ba bwe Jeova Anij “E wõt Jeova,” mel̦el̦ein ke bwe rej aikuj yokwe e kõn aolepen bũrueer, aolepen aer, im aolepen aer kajoor, ãinwõt an eoon 5 kaalikkare? Im ewi wãween an naan ko ilo Duteronomi 6:4, 5 jejjet ñan kõj ilo raan kein?

4, 5. (1) Ta mel̦el̦ein an Baibõl̦ ba bwe Jeova Anij “E wõt Jeova”? (2) Ewi wãween an Jeova oktak jãn anij ko an riaelõñ ko jet?

⁴ Ejjel̦o̦k juon ãinwõt e. Ilo an Baibõl̦ ba bwe Anij eo ad “E wõt Jeova,” men in ej kaalikkar bwe Jeova ej make wõt im ejjel̦o̦k juon ijello̦kun. Moses ear jab ba naan kein ñan kariab tõmak eo bwe ewõr jilu anij ilo juon. Jeova ear kõm̦anm̦an lañ im lal̦, im kõn men in e eo ej Irooj Bõtata ñan aolepen lañ im lal̦. Ejjel̦o̦k bar juon Anij em̦ool ijello̦kun wõt e, im ejjel̦o̦k bar juon anij ãinwõt e. (2 Samuel 7:22) Kõn men in, unin an Moses kar ba naan kein ej ñan kakeememej RiIsrael ro bwe rej aikuj kabuñ ñan Jeova wõt. Rar aikuj kõjparok bwe ren jab l̦oor armej ro ilo aelõñ ko ipel̦aakier me rar kabuñ ñan elõñ anij ko rewaan. Armej rein rar tõmak bwe jet iaan anij kein aer rar irooj ioon jet iaan menin kõm̦anm̦an ko.

⁵ Ñan waanjoñak, RiIjipt ro rar kabuñ ñan anij in al̦ eo etan Ra, anij in mejatoto eo etan Nut, anij in lal̦ etan Geb, anij in reba Nile etan Hapi, im elõñ menninmour ko me rej watõk bwe rekkwõjarjar. Bõtab, ke Jeova ear kõm̦m̦ane Menin Kaeñtaan ko Joñoul, ear kaalikkar bwe anij kein aer rejjab m̦oolin anij im ejjel̦o̦k aer kajoor im maroñ ãinwõt e. Anij eo el̦ap an RiKenan ro ej Beal. Rar tõmak bwe Beal ear anij in koorl̦o̦k, im rar bar tõmak bwe ear anij in mejatoto, anij in wõt, im anij in kõm̦m̦an l̦añ. Ilo elõñ jikin ko, armej ro rar bar kabuñ ñan Beal kõnke rar l̦õmn̦ak bwe enaaj kõjparok er. (Bõnbõn 25:3, UBS) RiIsrael ro rar aikuj keememej bwe Anij eo aer ej Anij eo em̦ool im bwe “E wõt Jeova.”​—Duteronomi 4:35, 39.

6, 7. (1) Bar ta mel̦el̦ein an Baibõl̦ ba bwe Jeova Anij “E wõt Jeova”? (2) Ewi wãween an kar Jeova kaalikkar bwe ej juon eo ejãmin oktak?

⁶ Etiljek im m̦ool. Ilo an Baibõl̦ ba bwe Jeova Anij “E wõt Jeova,” ej bar kaalikkar bwe l̦õmn̦ak im kõm̦m̦an ko an rej juon wõt ippãn karõk ko an. Ejjab okkõtaktak l̦õmn̦ak ko an Jeova Anij im ejjab juon eo ejidimkij an ukot l̦õmn̦ak ko an. Aolep iien Jeova etiljek, em̦ool, im karõk ko an rejjab oktak. Jeova ear kallim̦ur ñan Ebream bwe ro ineen renaaj jolõte Ãneen Kallim̦ur eo, im ear kõm̦m̦ane elõñ menin bwilõñ ko ñan kajejjete kallim̦ur in an. Meñe ekar mootl̦o̦k 430 iiõ jãn iien in, ak ear jab oktak kõn̦aan eo an Jeova ñan kajejjete kallim̦ur in an.​—Jenesis 12:1, 2, 7; Exodus 12:40, 41.

⁷ Elõñ bukwi iiõ tokãlik, ke Jeova ear kaalikkar ñan RiIsrael ro bwe rej ri kõnnaan ro an, ear ba: “Ña e; m̦okta jãn Ña, ekar ejjel̦o̦k Anij, im naaj ejjel̦o̦k ãlikũ.” Jeova ear lukkuun kaalikkar bwe karõk ko an reban oktak ke ear wõnm̦aanl̦o̦k im ba: “Aet, jãn ke ear jino raan, Ña eo.” (Aiseia 43:10, 13; 44:6; 48:12) Ejjab ke juon jeraam̦m̦an el̦ap ñan RiIsrael ro im kõj rainin bwe jemaroñ karejar ñan Jeova, Anij eo me ejãmin oktak im aolep iien etiljek im m̦ool?​—Malakai 3:6; Jemes 1:17, UBS.

8, 9. (1) Ta eo Jeova ekõn̦aan bwe ro rej kabuñ ñane ren kõm̦m̦ane? (2) Ewi wãween an kar Jijej kaalikkar bwe el̦ap an aorõk naan ko an Moses?

⁸ Moses ear kakeememej armej ro bwe  eban jako an Jeova yokwe er im lale er. Kõn men in, ear lukkuun aorõk bwe ren kabuñ ñan e wõt im kwal̦o̦k aer yokwe e kõn aolepen bũrueer, aolepen aer, im aolepen aer kajoor. Jemãn im jinen ajri ro rar aikuj bar katakin ro nejier bwe ren kõm̦m̦ane men in.​—Duteronomi 6:6-9.

⁹ Kõnke karõk ko an Jeova rejjab oktak, men in ej kaalikkar bwe men ko Jeova ear kõn̦aan bwe rũkarejar ro an ilo iien ko etto ren kõm̦m̦ani, ebar kõn̦aan bwe rũkarejar ro an rainin ren kõm̦m̦ani. Innem, bwe Jeova en maroñ buñbũruon ippãd ilo wãween ad kabuñ ñane, jej aikuj bareinwõt kabuñ ñan e wõt im yokwe e kõn aolepen bũruod, aolepen ad l̦õmn̦ak, im aolepen ad kajoor. Ilo m̦ool, eñin men eo Jijej Kũraij ear bar ba ke ear uwaake kajjitõk eo an juon armej. (Riit Mark 12:28-31.) Jen lale ewi wãween ad maroñ kaalikkar ilo kõm̦m̦an ko ad bwe jemel̦el̦e an Baibõl̦ ba bwe “Jeova ad Anij, E wõt Jeova.”

10, 11. (1) Ewi wãween ad maroñ kaalikkar bwe jej kabuñ ñan Jeova wõt? (2) Ewi wãween an kar likao in Hibru ro ilo Babil̦on kwal̦o̦k bwe rar kabuñ ñan Jeova wõt?

¹⁰ Bwe Jeova wõt en Anij eo ad, jej aikuj kabuñ ñan e wõt. Im kõnke jej kabuñ ñan e wõt, jejjab kabuñ ñan bar jabdewõt anij ak l̦oor jabdewõt tõmak im m̦anit ko me rej itok jãn kabuñ ko rewaan. Jej aikuj keememej bwe meñe emaroñ lõñ anij ko armej ro rej kabuñ ñani, ak ejjel̦o̦k bar juon anij ijello̦kun wõt Jeova im ejjel̦o̦k juon iaaer eutiej ak ewõr an kajoor im maroñ ijello̦kun wõt E. Jeova wõt ej Anij eo em̦ool. Kõn men in, jej aikuj kabuñ ñan e wõt.​—Riit Revelesõn 4:11.

¹¹ Ilo bokin Daniel, ej kwal̦o̦k kõn likao in Hibru ro etaer Daniel, Hananaia, Mishael, im Azaraia. Rar kaalikkar bwe rar kabuñ ñan Jeova wõt ke rar jab kañi m̦õñã ko rettoon. Ejjab men in wõt, ak rar bar m̦akoko in buñpedo ñan ekjab kool̦ eo Nebukadnezar ear kajutake. Ealikkar ta eo ear lukkuun aorõk ippãer. Rar jab kõn̦aan kõm̦m̦ane jabdewõt men me enaaj kaalikkar aer jab tiljek ñan Jeova.​—Daniel 1:1–3:30.

12. Bwe jen maroñ kabuñ ñan Jeova wõt, ta eo jej aikuj kõjparok kõj jãne?

¹² Bwe jen maroñ kabuñ ñan Jeova wõt, jej aikuj likũt e m̦oktata ilo mour ko ad im jab kõtl̦o̦k bwe jabdewõt men en bõk jikin. Ta juon iaan men ko jejjab aikuj kõtl̦o̦k bwe en bõk jikin Jeova? Ilo Kien ko Joñoul, Jeova ear jiroñ armej ro an bwe ren jab kabuñ ñan anij ko jet ijello̦kun wõt e im bwe ren jab kabuñ ñan jabdewõt ekjab. (Duteronomi 5:6-10) Jej aikuj kõjparok kõj kõnke elõñ kain wãween kabuñ ñan ekjab ilo raan kein, im emaroñ pen ñan kile jet iaaer. Jej aikuj keememej bwe kien ko Jeova ear lil̦o̦k ñan armej ro ilo iien ko etto rejjab oktak jãn kien ko an ñan kõj ilo raan kein kõnke Jeova ejãmin oktak. Jen lale ewi wãween ad maroñ kaalikkar bwe jejjab kabuñ ñan ekjab ko.

13. Ta ko emaroñ l̦apl̦o̦k ad kaorõki jãn Jeova?

¹³ Bokin Kolosse 3:5 (riit) ej kwal̦o̦k ta ko juon Kũrjin emaroñ jino kaorõki ilo mour eo an me remaroñ bõk jikin Jeova. Ilo eoon in, ej kwal̦o̦k bwe arõk m̦weiuk ej ekkejell̦o̦k ippãn kabuñ ñan ekjab. Etke ej ba men in? Kõnke ñe elukkuun l̦ap an juon armej kõn̦aan juon men, ãinwõt m̦weiuk ak jããn, emaroñ kõm̦m̦an bwe kõn̦aan in an en irooj ioon mour eo an. Emaroñ ãinwõt juon anij ekajoor me ewõr an maroñ ioon. Bareinwõt, ñe jej l̦õmn̦ak kõn aolep jerawiwi ko me Kolosse 3:5 ej kõllaajraki, jemaroñ kile ewi wãween an men kein bar ekkejell̦o̦k ippãn kabuñ ñan ekjab kõnke remaroñ bar irooj iood. Ñe elukkuun l̦ap ad kõn̦aan kõm̦m̦ane jabdewõt iaan men kein, emaroñ jino l̦apl̦o̦k ad kaorõki jãn Anij. Jen jab kõtl̦o̦k bwe jabdewõt iaan men kein ren irooj iood kõnke remaroñ kõm̦m̦an  bwe en jako ad kabuñ ñan Jeova wõt. Jejjab kõn̦aan bwe men in en wal̦o̦k.

14. Ta naanin kakkõl eo rijjilõk Jon ear lel̦o̦k ñan Kũrjin ro?

¹⁴ Rijjilõk Jon ear bar kaalikkare men in ke ear kakkõl Kũrjin ro im ba bwe el̦aññe jabdewõt enaaj yokwe men ko an lal̦, ãinwõt “m̦õm̦ an kanniõk, m̦õm̦ an mej ko im wuj waan an mour in,” innem “yokwe Jemãd ejjab ilo e.” (1 Jon 2:15, 16) Kõn men in, jej aikuj etale kõj make jãn iien ñan iien im lale el̦aññe el̦ap ad yokwe men ko an lal̦, ãinwõt menin kam̦õn̦õn̦õ ko, jitael̦ in nuknuk ko im wãween aer tõreejab, ak ad kobal̦o̦k im m̦õttãik armej ro rejjab karejar ñan Jeova. Ad yokwe lal̦ in ebar kitibuj ad kate kõj ñan kõttõpar “men ko rel̦l̦ap.” Men kein rekitibuj ad jibadek jel̦ãl̦o̦kjen̦ ko rel̦l̦apl̦o̦k. (Jeremaia 45:4, 5) Jelukkuun epaake jukjukun pãd eo ekããl. Kõn men in, elukkuun aorõk bwe jen keememej wõt naan ko an Moses! El̦aññe jemel̦el̦e im jej lukkuun tõmak bwe “Jeova ad Anij, E wõt Jeova,” jenaaj kate kõj joñan wõt ad maroñ ñan kabuñ ñan e wõt im karejar ñane ilo wãween eo ej buñbũruon kake.​—Hibru 12:28, 29, UBS.

15. Etke Paul ear kakeememej Kũrjin ro bwe juon wõt Anij rej kabuñ ñane?

¹⁵ Ilo an Baibõl̦ ba bwe Jeova ad Anij “E wõt Jeova,” men in ej bar kaalikkar bwe Jeova ekõn̦aan bwe rũkarejar ro an ren bõrokuk ilo aer kabuñ ñane im bwe en juon wõt aer kõttõpar. Ilo tõre ko an rijjilõk ro, ro uwaan eklejia eo ear kitibuj RiJu ro, RiGrik ro, RiRom ro, im armej ro jãn aelõñ ko jet. Ear oktak m̦anit ko aer jãn doon, men ko rar itoklimo kaki, im kabuñ ko aer kar m̦okta. Eñin unin, ear pen ñan an jet iaaer l̦oore wãween ko rekããl ilo aer kabuñ ñan Jeova im julo̦k m̦anit ko rar imminene kaki. Kõn men in, rijjilõk Paul ear aikuj kakeememej er bwe  juon wõt Anij rej kabuñ ñane.​—Riit 1 Korint 8:5, 6, UBS.

16, 17. (1) Ta kanaan eo jej loe an jejjet kũtien ilo raan kein ad, im ewi wãween an jejjet kũtien? (2) Ta eo emaroñ ko̦kkure ad bõrokuk?

¹⁶ Ak ta kõn ro uwaan eklejia ko rainin? Rũkanaan Aiseia ear ba bwe “ilo raan ko ãliktata,” armej ro jãn aolep aelõñ ko renaaj koba ippãn doon im kabuñ ñan Jeova. Renaaj ba: “[Jeova] enaaj katakin kõj kõn ial̦ ko An, im jenaaj etetal ilo ial̦ ko An.” (Aiseia 2:2, 3) Elukkuun l̦ap ad m̦õn̦õn̦õ bwe jej loe an jejjet kũtien kanaan in! Ilo eklejia ko ad ilo raan kein, elõñ ro jeid im jatid me eoktak aelõñ ko aer, m̦anit ko aer, im kajin ko aer. Meñe ãindein, ak kõj aolep jej nõbar im kaiboojoj Jeova ilo ad kabuñ ñane. Bõtab, kõn ad aolep oktak jãn doon, jet iien emaroñ wal̦o̦k apañ ko me remaroñ ko̦kkure ad bõrokuk.

¹⁷ Ñan waanjoñak, ta l̦õmn̦ak eo am̦ kõn rũttõmak ro jeim̦ im jatũm̦ me eoktak aelõñ ko aer jãn kwe? Bõlen kajin ko aer, m̦anit ko aer, jitael̦ in nuknuk ko aer, im m̦õñã ko kijeer remaroñ oktak jãn men ko kwõj imminene kaki. Kwõj ke kõjenolo̦k eok jãn er im kobal̦o̦k wõt ippãn ro rejjab oktak jãn kwe? Ta el̦aññe em̦m̦aan ro me kar jitõñ er bwe ren lale eklejia eo kwõj pãd ie redikl̦o̦k jãn kwe ak bõlen eoktak aelõñ im m̦anit ko aer jãn kwe? Ak ta el̦aññe ãindein ippãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia ko jet? Kõnke reoktak jãn kwe, kwõnaaj ke kõtl̦o̦k bwe men in en ko̦kkure bõrokuk eo me ej aikuj wal̦o̦k ibwiljin armej ro an Jeova?

18, 19. (1) Ta naanin rõjañ eo ej wal̦o̦k ilo bokin Epesõs 4:1-3? (2) Ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani bwe jen bõrokuk wõt ippãn doon ilo eklejia eo?

¹⁸ Ta eo emaroñ jipañ kõj bwe jen jab kõtl̦o̦k an men in wal̦o̦k? Paul ear lel̦o̦k jet naanin rõjañ ñan Kũrjin ro rar jokwe ilo Epesõs. Armej ro ijin rar m̦weiie im ear lõñ armej ro eoktak aelõñ im m̦anit ko aer jãn doon. (Riit Epesõs 4:1-3.) Paul ear rõjañ er bwe ren kwal̦o̦k ettã bõro, ineem̦m̦an, meanwõd, im yokwe. Men kein rej ãinwõt joor ko ilo juon em̦ me rej kõm̦m̦an bwe en pen im jutak wõt. Bõtab, ebar menin aikuj bwe armej eo m̦õn m̦weo en kõjparoke ilo an keini an karreoiki im kõkããle jabdewõt men ko rejorrããn. Etke? Kõnke ñe ejjab kate ñan kõjparoke, emaroñ jino jorrããn m̦weo. Innem, eñin unin Paul ear rõjañ Kũrjin ro ilo Epesõs bwe ren kate er ñan “kõjparok [aer] bõro wõt juon.”

¹⁹ Ewõr kun̦aad kajjojo ñan kõm̦m̦an bwe en bõrokuk wõt eklejia eo. Ewi wãween ad kõm̦m̦ane men in? M̦oktata, jej aikuj kate kõj ñan kwal̦o̦k men ko me Paul ear rõjañ Kũrjin ro ñan kwal̦o̦ki ãinwõt ettã bõro, ineem̦m̦an, meanwõd, im yokwe. Im kein karuo, jej aikuj kate kõj ñan kõm̦m̦an bwe en wõr wõt “aenõm̦m̦an” ibwiljid. Ñe ej wal̦o̦k apañ ko reddik ikõtaad, jen kate kõj ñan kõm̦adm̦õdi. Ilo ad kõm̦m̦ane men in, jej jipañ kõm̦m̦an bwe eklejia eo en aenõm̦m̦an im bõrokuk wõt.

20. Ewi wãween ad maroñ kaalikkar bwe jemel̦el̦e an Baibõl̦ ba bwe “Jeova ad Anij, E wõt Jeova”?

²⁰ “Jeova ad Anij, E wõt Jeova.” Elukkuun l̦ap mel̦el̦ein naan kein! Naan kein rar jipañ RiIsrael ro ñan peran im kijenmej wõt ñe renaaj kar iioon mãlejjoñ ko ilo aer del̦o̦ñe Ãneen Kallim̦ur eo im jolõte. Naan kein remaroñ bar kakajoor kõj bwe jen peran ilo eñtaan eo el̦ap im bwe jen aenõm̦m̦an im bõrokuk wõt ñe jenaaj mour ilo Pedetaij. Jen wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kabuñ ñan Jeova wõt ilo ad yokwe im karejar ñane kõn aolepen bũruod im kate kõj ñan kõm̦m̦an bwe eklejia eo en aenõm̦m̦an im bõrokuk wõt. El̦aññe jej wõnm̦aanl̦o̦k im kõm̦m̦ane men in, jemaroñ tõmak bwe jenaaj loe an jejjet kũtien naan ko Jijej ear ba kõn ro me enaaj watõk er ãinwõt jiip. Ear ba: “Kom̦win itok, kom̦ ro Jema ej kajeraam̦m̦an er! Itok im amn̦ak ilo aelõñ eo ear pojak ñan kom̦ jãn jinoin kõm̦anm̦an lal̦ in.”​—Matu 25:34, UBS.