“E JUON Aõ jãpe eo Ij kããlõte, bwe en bõkl̦o̦k Eta im̦aan mejãn riaelõñ ko, im kiiñ ro.” (Jerbal 9:15) Irooj Jijej ear ba men in kõn juon RiJu ear oktak im juon Kũrjin. Armej in ej rijjilõk Paul.

Juon iaan “kiiñ ro” ak rũtõl ro Paul ear jojomare tõmak eo an im̦aaer ej rũtõl eo eutiejtata an Rom etan Nero. Enaaj kar ewi wãween am̦ eñjake ñe kwaar aikuj jojomare tõmak eo am̦ im̦aan juon rũtõl ãinwõt in? Meñe ejjab pidodo, ak em̦m̦an joñak in an Paul ñan an Kũrjin ro l̦oore. (1 Korint 11:1) Juon wãween jemaroñ kõm̦m̦ane men in ej ilo ad etale men ko Paul ear iiooni im kõn kien eo ilo tõre ko an.

Kien Moses ear kien eo an aelõñin Israel, im eñin kar kien eo RiJu ro rar l̦oore jekdo̦o̦n ia eo rar pãd ie. Ãlikin Pentekost 33 eo, rũkarejar ro rem̦ool rar jab bar aikuj l̦oore Kien Moses. (Jerbal 15:28, 29; Galetia 4:9-11) Meñe ãindein, ak Paul im Kũrjin ro jet rar jab kananaik Kien Moses. Eñin unin rar maroñ kwal̦o̦k naan ñan elõñ iaan jikin ko ewõr RiJu ie im rar lo tõprak. (1 Korint 9:20, UBS) Ilo m̦ool, elõñ iien Paul ear etal ñan im̦õn kabuñ ko an RiJu ro bwe en kwal̦o̦k naan ñan armej ro rar jel̦ã kõn Anij eo an Ebream im ear maroñ kõmel̦el̦e ñan er jãn Jeje ko ilo kajin Hibru.​—Jerbal 9:19, 20; 13:5, 14-16; 14:1; 17:1, 2.

Rijjilõk ro rar kããlõt Jerusalem bwe en ijo m̦oktata me rej tõl jerbalin kwal̦o̦k naan jãne. Rar keini aer katakin ilo tampel̦ eo. (Jerbal 1:4, UBS; 2:46, UBS; 5:20) Ewõr iien Paul ekõn etal ñan Jerusalem, im tokãlik kar liaakel̦o̦k bwe en ekajet ilo jikin ekajet eo ijo. Innem rar jino kõm̦m̦an karõk bwe en etal im ekajet ilo Rom.

Kar ewi wãween an ruutiej ro ilo Rom l̦õmn̦ak kõn men ko Paul ear tõmaki im kwal̦o̦k naan kaki? Ñan uwaake men in, em̦m̦an ñan m̦okta lale wãween an RiRom ro kar l̦õmn̦ak kõn kabuñ. RiRom ro rar jab iuuni armej ro jãn aelõñ ko jet bwe ren bõjrak jãn kabuñ ko aer, m̦ae iien rej loe bwe kabuñ eo ekauwõtata ñan Aelõñ eo ak kakien ko aer.

Kien eo an Rom ear lel̦o̦k anemkwõj in jim̦we im maroñ ñan RiJu ro ilo jikin ko rar pãd ium̦win Rom.  Juon bok (Backgrounds of Early Christianity) ej ba: “Ear l̦ap maroñ ko an kabuñ eo an RiJu ro ium̦win kien eo an Rom. . . . RiJu ro rar anemkwõj in kõm̦m̦ani m̦antin kabuñ ko aer im rar jab aikuj kabuñ ñan anij ko an RiRom. Rar maroñ l̦oore m̦anit im kien ko aer make ilo jikin ko rar mour ie.” Ear bareinwõt wõr aer maroñ ñan jab bõk kun̦aaer ilo tarin̦ae. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Paul ear kortokjãn jim̦we im maroñ eo kien eo an Rom ear lel̦o̦k ñan RiJu ro. Ear kõjerbale ñan jojomare kabuñ eo an Kũrjin ro ke ear ekajet im̦aan rũtõl im ruutiej ro an Rom.

Ro rar kõjdate Paul rar kajjioñe elõñ wãween ko ñan kõm̦akũt armej ro im ruutiej ro bwe ren jum̦aik rijjilõk Paul. (Jerbal 13:50; 14:2, 19; 18:12, 13) Ñan waanjoñak, juon iien, em̦m̦aan ro rar lale eklejia eo ilo Jerusalem rar roñ juon ennaan kar kajeeded ñan RiJu ro bwe Paul ear kwal̦o̦k naan im jiroñ armej ro bwe ren “kõjekdo̦o̦n Kien Moses.” Men ko armej ro rar ba emaroñ kar kõm̦m̦an bwe jet iaan RiJu ro me rej kab erom Kũrjin ren l̦õmn̦ak bwe Paul ear jab kautiej karõk ko an Anij. Bareinwõt, ro uwaan Im̦õn Ekajet eo El̦ap remaroñ kar ba bwe kabuñ eo an Kũrjin ro ej jum̦aik kabuñ eo an RiJu ro. Ñe men in en kar wal̦o̦k, RiJu ro im rej kiiõ m̦õttan kabuñ eo an Kũrjin ro im ro rej kobal̦o̦k ippãer renaaj kar bõk kaje. Renaaj kar watõk er ãinwõt ruwamãejet im renaaj kar bõbraik aer kwal̦o̦k naan ilo tampel̦ eo ak ilo im̦õn kabuñ ko an RiJu ro. Kõn men in, em̦m̦aan ro rar lale eklejia eo rar jiroñ Paul bwe en kam̦ool bwe ejjab m̦ool naan ko an armej ro. Rar jiroñe bwe en etal ñan tampel̦ eo im kõm̦m̦ane juon men me ear jab menin aikuj ñan an kar kõm̦m̦ane bõtab ejjab n̦ae kien ko an Anij.​—Jerbal 21:18-27, UBS.

Paul ear kõm̦m̦ane men eo kar jiroñe bwe en kõm̦m̦ane, im men in ear kõpel̦l̦o̦k juon iien em̦m̦an ñan an ‘jojomare’ ennaan eo em̦m̦an ñan ruutiej ro. (Pilippai 1:7, UBS) Ilo kar tampel̦ eo, RiJu ro rar kuktok ippãn doon bwe ren itõn m̦an Paul. Bõtab, kapen eo an jarin tarin̦ae eo an RiRom ro ear bõk Paul im kalbuuji. Ke rar itõn deñõt Paul kõn kein deñdeñ ko aer, Paul ear kwal̦o̦k bwe ej juon RiRom. Kõn men in, rar bõke ñan Seseria, ijo RiRom ro rej tõl Judia jãne. Ilo ijin, ear pel̦l̦o̦k iien ñan an kwal̦o̦k naan ilo peran ñan ruutiej ro. Men in emaroñ kar kõm̦m̦an bwe armej ro ren jel̦ã kõn kabuñ eo an Kũrjin ro.

Jerbal jebta 24 ej kõmel̦el̦e kõn iien eo Paul ear ekajet im̦aan Felix, kabna eo an Rom ilo Judia, eo im em̦õj kadede an kar roñ kõn tõmak ko an Kũrjin ro. RiJu ro rar n̦aruon Paul im ba bwe ear rupe kakien ko an Rom ilo jilu wãween ko. Rar ba bwe ear kõm̦m̦an poktak ibwiljin RiJu ro ilo jikin ko rej pãd ium̦win Rom bwe ren jum̦ae kien eo, ej rũtõl eo an juon kumi ekauwõtata, im bwe ear kajjioñ kattoon tampel̦ eo, eo im ear pãd ium̦win kõjparok eo an kien eo an Rom. (Jerbal 24:5, 6, UBS) Men kein rar n̦aruon kaki remaroñ kar kõm̦m̦an bwe ren liaakel̦o̦k ñan mej.

Kõj ilo raan kein jemaroñ l̦õmn̦ak kõn men ko Paul ear kõm̦m̦ani ilo iien in. Ear ineem̦m̦an wõt im kwal̦o̦k kautiej. Paul ear kõnnaan kõn Kien Moses im kõn Rũkanaan ro, im ear kaalikkar bwe ewõr an jim̦we im maroñ ñan kabuñ ñan ‘Anij eo an ro jim̦m̦aan.’ Jim̦we im maroñ in ear bar pãd ippãn RiJu ro jet rej pãd ium̦win kien eo an Rom. (Jerbal 24:14, UBS) Tokãlik, Paul ear kwal̦o̦k kõn tõmak eo an im jojomare im̦aan kabna eo tokãlik etan Porsiõs Festõs im Kiiñ Herod Agrippa.

Ãliktata, kõnke Paul ear jab kõn̦aan bwe en bõd aer ekajete, ear kajjitõk bwe en ekajet im̦aan Sizar, rũtõl eo eutiejtata ilo tõre eo aer.​—Jerbal 25:11.

Juon enjel̦ ear jiroñ Paul im ba: “Kwõnaaj jutak im̦aan mejãn Sizar.” (Jerbal 27:24) Ke rũtõl eo an Rom etan Nero ear jino tõl, ear ba bwe ejjab aolep armej ro rej liaakel̦o̦k er enaaj ekajete er. Ilo iiõ ko 8 jinoin an kar tõl, ear kõtl̦o̦k bwe ro jet ren kõm̦m̦ane jerbal in ñan ekajet. Juon bok (The Life and Epistles of Saint Paul) ej ba bwe ñe Nero ej errã in ekajete juon eo rar liaakel̦o̦k, ej ekajete ilo m̦weo im̦õn, im ewõr juon kumi in rũkõm̦m̦an pepe me el̦ap aer mãlõtlõt im tijem̦l̦o̦k rej jipañe.

 Baibõl̦ ejjab kaalikkar el̦aññe Nero make ear roñjake an Paul jojomare e make im ekajete ak el̦aññe ear kõtl̦o̦k bwe juon en roñjake Paul im tokãlik ba l̦o̦k ñane men ko rar wal̦o̦k. Meñe ãindein, ak ejjel̦o̦k pere bwe Paul ear kõmel̦el̦e kõn an kabuñ ñan Anij eo RiJu ro rej kabuñ ñane im an rõjañ aolep armej bwe ren kautiej maroñ eo an kien. (Rom 13:1-7, UBS; Taitõs 3:1, 2, UBS) Paul ear lo tõprak jãn an kar jojomare ennaan eo em̦m̦an im̦aan rũtõl im ruutiej ro kõnke rar karõl̦o̦ke ãlikin an kar ekajet ippãn Sizar.​—Pilippai 2:24; Pailimõn 22, UBS.

Jijej ear jiroñ rũkal̦oor ro an im ba: “Naaj bõk kom̦ ñan ekajet im̦aan ruutiej ro an kien im irooj ro ilo eta, bwe kom̦win kwal̦o̦k kõn Naan eo Em̦m̦an ñan er im ñan riaelõñ ko.” (Matu 10:18, UBS) Ej juon jeraam̦m̦an bwe jej jutak kõn etan Jijej ilo wãween in. Jemaroñ lo tõprak ñe jej kate kõj ilo ad jojomare ennaan eo em̦m̦an. Jekdo̦o̦n ta pepe ko renaaj kõm̦m̦ani ilo jikin ekajet ko, jejel̦ã bwe maroñ eo ad ñan kwal̦o̦k naan ej itok jãn Jeova. Aelõñ eo wõt an Anij enaaj jol̦o̦k aolep men ko renana im jerbal ko rejjab jim̦we ñan indeeo.​—Ekklisiastis 8:9; Jeremaia 10:23.

Rainin, Kũrjin ro rej bar kaiboojoj etan Jeova ñe rej jojomare tõmak eo aer. Ãinwõt Paul, jej aikuj kate kõj bwe jen ineem̦m̦an, m̦ool, im jel̦ã kilen jojomare kõj make. Jijej ear jiroñ rũkal̦oor ro an bwe reban aikuj inepata kõn wãween aer naaj uwaak im jojomare er make kõnke enaaj jipañ er kõnnaan im lel̦o̦k mãlõtlõt ñan er bwe ro rej kõjdate er ren jab maroñ jum̦aik men ko rej ba.​—Luk 21:14, 15, UBS; 2 Timote 3:12; 1 Piter 3:15.

Ñe Kũrjin ro rej jojomare tõmak eo aer im̦aan kiiñ ro, rũtõl ro, ak ruutiej ro, epel̦l̦o̦k iien ñan aer kwal̦o̦k kõn ennaan eo em̦m̦an ñan armej ro emaroñ kar pen tõpar er. Ãlikin an kar jet iaan im̦õn ekajet ko errã ippãd, kar kõm̦m̦an oktak ilo jet iaan kakien ko aer im men in ear kõm̦m̦an bwe en mãlim ad kwal̦o̦k naan im kabuñ. Bõtab, jekdo̦o̦n ta ko pepe ko kien ko rej kõm̦m̦ani, ak ilo an armej ro an Anij kwal̦o̦k wõt peran ilo wãween ko reppen rej iiooni, men in ej lukkuun kabuñbũruon Anij.