1-3. Ta eo rũkanaan eo jãn Juda ear jab kõm̦m̦ane, im ta eo ear wal̦o̦k? (Lale pija eo itulõñ.)

 JEROBOAM, kiiñ eo an Israel, ear kajutak juon lokatok ilo Betel̦ bwe armej ro ren kõjerbale ilo aer kabuñ ñan ekjab. Kõn men in, Jeova ear jilkinl̦o̦k juon rũkanaan jãn Juda bwe en kwal̦o̦k naanin ekajet ko an ñane. Rũkanaan in me ear ettã bũruon, ear pokake Jeova im kwal̦o̦k naanin ekajet ko an ñan Jeroboam. Im ke Jeroboam ear lukkuun illu im itõn m̦ane rũkanaan in, Jeova ear kõjparoke.​—1 Kiiñ 13:1-10.

² Ke rũkanaan eo ej ro̦o̦l ilo ial̦ eo an l̦o̦k, ear iioon juon l̦al̦l̦ap me ear itok jãn Betel̦. L̦al̦l̦ap in ear riabe ilo an ba bwe Jeova ear kwal̦o̦k juon ennaan bwe en itõn ba ñane. Ear m̦on̦e rũkanaan in bwe en jab pokake naanin jiroñ eo an Jeova ñan ‘jab m̦õñã pilawã ak idaak dãn ilo Israel’ im bwe en ‘jab ro̦o̦ll̦o̦k ilo ial̦ eo ear itok ie tok.’ Kõn an kar rũkanaan in roñjake l̦al̦l̦ap eo, Jeova ear jab buñbũruon ippãn. Tokãlik, ke ear ro̦o̦l ñan kapijukunen, juon l̦aiõn ear iioone ilo ial̦ eo im m̦ane.​—1 Kiiñ 13:11-24.

³ Etke rũkanaan in ear roñjake l̦al̦l̦ap eo ijello̦kun Jeova? Eokwe Baibõl̦ ejjab ba. Bõtab jejel̦ã bwe rũkanaan in ear jab wõnm̦aanl̦o̦k wõt im  ‘etetal ippãn Anij kõn juon bõro ettã.’ (Riit Maika 6:8.) Ekkar ñan Baibõl̦, juon eo ej etetal ippãn Jeova ej mel̦el̦ein bwe ej lõke Jeova, ej pokake e, im ej reilo̦k ñane bwe en tõl e. Juon eo ettã bũruon ejel̦ã bwe aolep iien ej aikuj jar ñan Jemãn ilañ bwe en tõl e. El̦aññe ekar ettã bũruon rũkanaan eo, enaaj kar m̦okta kajjitõk ippãn Jeova im lale ñe em̦õj an ukote naanin jiroñ eo an ñane. Bõtab Baibõl̦ ejjab ba bwe ear kõm̦m̦ane men in. Jet iien kõj bareinwõt ewõr pepe ko reppen jej aikuj kõm̦m̦ani, im emaroñ jab lukkuun alikkar ta eo Jeova ekõn̦aan bwe jen kõm̦m̦ane. Bõtab el̦aññe ettã bũruod im jej kõtl̦o̦k bwe Jeova en tõl kõj, men in enaaj kõjparok kõj jãn ad kõm̦m̦ani bõd ko rel̦l̦ap.

4. Ta ko jenaaj etali ilo katak in?

⁴ Ilo katak eo l̦o̦k, jaar katak kõn unin an aorõk bwe en ettã wõt bũruon rũkarejar ro an Jeova ilo raan kein. Jaar bar katak kõn wãween ko juon ej kwal̦o̦k ettã bõro. Bõtab ta wãween ko remaroñ wal̦o̦k me renaaj kaalikkar el̦aññe ettã bũruod ak jaab? Im ta ko remaroñ jipañ kõj ñan kal̦apl̦o̦k wõt ad kwal̦o̦k ettã bõro bwe jen maroñ bar kwal̦o̦ke meñe ilo iien ko rejjab pidodo? Ñan uwaake kajjitõk kein, jenaaj etale jilu wãween ko me remaroñ kõm̦m̦an bwe en jab pidodo ñan kwal̦o̦k ettã bõro, im jenaaj lale men ko rejim̦we jemaroñ kõm̦m̦ani ñe jej iiooni wãween kein.​—Jabõn Kõnnaan 11:2, UBS.

5, 6. Ewi wãween an kar Barzillai kwal̦o̦k an ettã bũruon?

⁵ Ñe ej oktak eddo ak jerbal ko ad ak ej wal̦o̦k oktak ko jet ñan kõj, men ko jej l̦õmn̦aki im kõm̦m̦ani ilo iien kein remaroñ kaalikkar el̦aññe ettã bũruod ak jaab. Juon iien Devid ear kajjitõk ippãn Barzillai, eo im 80 an iiõ bwe en jokwe ippãn ilo m̦weo im̦õn kiiñ. Ejjel̦o̦k pere bwe Barzillai emaroñ kar watõk men in ãinwõt juon jeraam̦m̦an el̦ap. Enaaj kar m̦õn̦õn̦õ kõnke enaaj pãd iturin Kiiñ Devid. Meñe ãindein, ak Barzillai ear ba bwe ejjab maroñ. Etke? Kõn an kar lukkuun l̦al̦l̦ap, ear ba ñan Devid bwe ejjab kõn̦aan kapañe. Innem ear ba bwe em̦m̦anl̦o̦k ñe Kimham, eo im emaroñ kar juon iaan l̦adik ro nejin, en bõk jikin.​—2 Samuel 19:31-37, UBS.

⁶ Kõnke ear ettã bũruon Barzillai, men in ear jipañe ñan kõm̦m̦ane juon pepe me ejejjet ekkar ñan joñan maroñ eo an. Unin an kar jab maroñ jokwe ippãn Devid ejjab kõnke ear pere e make, im ejjab kõnke ear kõn̦aan kakkije jãn an jerbal. Bõtab unin an kar jab maroñ ej kõnke ear kile bwe joñan maroñ eo an ejjab ãinwõt kar m̦okta. Kõn men in, ear jab kõn̦aan kõm̦m̦ane juon men me ejjel̦o̦k an maroñ ñan kõm̦m̦ane. (Riit Galetia 6:4, 5, UBS.) Ãinwõt Barzillai, jej aikuj bar kwal̦o̦k ettã bõro im jel̦ã joñan maroñ ko ad. Ijello̦kun ad l̦õmn̦ak wõt kõn kõn̦aan ko ad, ak keidi kõj make ñan ro jet, jen l̦õmn̦ak wõt kõn ad kate kõj joñan wõt ad maroñ ilo ad karejar ñan Jeova. El̦apl̦o̦k an aorõk men in jãn ad bõk juon jerbal ejejuwaan ak bõk nõbar jãn ro jet. (Galetia 5:26, UBS) El̦aññe ettã bũruod, jenaaj kate kõj im jerbal ippãn rũttõmak ro m̦õttad ñan bõktok nõbar ñan Anij im ñan jipañ ro jet.​—1 Korint 10:31.

7, 8. Ñe ettã bũruod, ewi wãween an men in jipañ kõj bwe jen jab atartar iood make?

⁷ El̦ak lõñl̦o̦k eddo ko ippãd, ekkã an l̦apl̦o̦k maroñ eo ad. Wãween ad kõjerbal maroñ in ad emaroñ kaalikkar el̦aññe ettã bũruod ak jaab. Ke Nihimaia ear roñ kõn apañ ko rej wal̦o̦k ñan armej ro ilo Jerusalem, ear jar ñan Jeova im akwel̦ap ñane bwe en jipañ er. (Nihimaia 1:4, 11) Jeova ear uwaake jar in an. Kiiñ Artaxerxes ear jitõñ Nihimaia bwe en kom̦ja in Juda. Meñe Nihimaia ear juon eo eutiej im em̦weiie, ak ear jab atartar ioon make. Ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im etetal ippãn Anij ilo an kar reilo̦k wõt ñan e bwe en tõl e im ilo an kar keini an riiti kien ko an. (Nihimaia 8:1, 8, 9) Meñe ear l̦ap maroñ eo an Nihimaia, ak ear jab kõjerbal maroñ in an ñan katõprak kõn̦aan ko an im ear jab kõjerbale ñan ko̦kkure ro jet.​—Nihimaia 5:14-19, UBS.

⁸ Joñak eo an Nihimaia ej katakin kõj bwe ñe ettã bũruod, men in enaaj jipañ kõj bwe jen jab  atartar iood make ñe elõñl̦o̦k eddo ko ad ak ñe ewõr juon ad jerbal kããl. Ñan waanjoñak, juon em̦m̦aan ej lale eklejia me el̦ap imminene ippãn emaroñ kõm̦m̦ani eddo ko an ilo an jab m̦okta kepaake Jeova ilo jar. Ak ro jet remaroñ m̦okta kõm̦m̦ani pepe ko aer innem tokãlik jar ñan Jeova bwe en kajeraam̦m̦an er. Bõtab men in ej ke kaalikkar an ettã bũrueer? Juon eo ettã bũruon enaaj aolep iien keememej bwe kõj armej jettãl̦o̦k jãn Anij im enaaj jokwane kõn jerbal eo Jeova ej lel̦o̦k ñane. Ejjab aorõk ewi joñan ad jel̦a ak kapeel. Eaorõk bwe jen lukkuun kõjparok jãn ad atartar iood make, el̦aptata ñe elõñ alen ad kar iioone ejja men eo wõt jej itõn pepe kake ak kõm̦m̦ane. (Riit Jabõn Kõnnaan 3:5, 6.) Ilo jukjukun pãd in, elõñ rej l̦õmn̦ak wõt kõn er make im rej kajjioñ kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k tõprak im jeraam̦m̦an ko rej loi jãn ro jet. Bõtab ejjab ãindein rũkarejar ro an Jeova. Ro rej karejar ñan Jeova rej kate er ñan kajejjet eddo ak jerbal ko aer ñan jipañ ro ilo baam̦le ko aer im ro ilo eklejia eo. Rejjab l̦õmn̦ak bwe eddo ak jerbal ko aer rej kõm̦m̦an aer utiejl̦o̦k ak em̦m̦anl̦o̦k jãn ro jet.​—1 Timote 3:15, UBS.

9, 10. Ñe ettã bũruod, ewi wãween an men in naaj jipañ kõj ñe ro jet rej kananaik kõj ak ejjab jim̦we aer kõm̦m̦an ñan kõj?

⁹ Emaroñ pen ñan dãpij ad illu ñe ro jet rej kananaik ak ba men ko rejjab em̦m̦an kõn kõj. Men in ear wal̦o̦k ñan Hanna. Meñe l̦eo pãleen ear yokwe, ak ear jab m̦õn̦õn̦õ kõnke aolep iien Penina ear kajjirere kake e im kõm̦m̦an bwe en nana an mour. Hanna ear kõn̦aan bwe en wõr nejin ak ear jab maroñ neji. Juon raan ke ear jar ilo im̦õn kõppãd eo, Bũrij L̦apl̦ap eo etan Ilai ear loe im l̦õmn̦ak bwe ekadek. Hanna emaroñ kar lukkuun illu im inepata ippãn, bõtab ear jab. Ear kwal̦o̦k wõt jouj im kautiej ilo an kar kõnnaan ippãn Ilai. Tokãlik kar je im likũt jar eo an Hanna ilo Baibõl̦. Jar in an ej kaalikkar an kar l̦ap an tõmak im yokwe Jeova.​—1 Samuel 1:5-7, 12-16; 2:1-10.

¹⁰ Ñe ettã bũruod, men in enaaj bar jipañ kõj ñan “anjo̦ jãn nana kõn em̦m̦an.” (Rom 12:21) Ekkã an wal̦o̦k jerbal ko renana im rejjab jim̦we ilo jukjukun pãd in an Setan. Kõn men in, jej aikuj kate kõj ñan dãpij ad illu ñe enana an ro jet kõm̦m̦an ñan kõj. (Sam 37:1) Ñe ej wal̦o̦k apañ ko ikõtaad  im rũttõmak ro jeid im jatid, men in emaroñ l̦apl̦o̦k an kainepataik kõj. Bõtab juon eo ettã bũruon enaaj anõke joñak eo an Jijej. Baibõl̦ ej ba: “Ke rar ko̦o̦le ear jab uwaake er kõn bar naanin ekko̦o̦l . . . , ak ear likũt an kõjatdikdik ioon Anij, Ri Ekajet eo ejim̦we.” (1 Piter 2:23, UBS) Jijej ear jel̦ã bwe ej kun̦aan wõt Jeova ñan kajim̦wi men ko renana rej wal̦o̦k. (Rom 12:19) Ro rej karejar ñan Jeova rej aikuj bar kwal̦o̦k ettã bõro im “jab ukot nana kõn nana.”​—1 Piter 3:8, 9, UBS.

11, 12. (1) Ñe ettã bũruod, ewi wãween an men in naaj jipañ kõj ñe el̦e jãn joñan an ro jet nõbar ak kautiej kõj? (2) Ñe ettã bũruod, ewi wãween an men in jelõt wãween ad nuknuk im tõreejab im bareinwõt wãween ad kõnnaan im kõm̦m̦an?

¹¹ Ñe el̦e jãn joñan an ro jet nõbar kõj ak kautiej kõj, men in emaroñ bar kaalikkar ñe ettã bũruod ak jaab. L̦õmn̦ak m̦õk kõn joñak eo em̦m̦an an Ester. El̦ap an kar ro jet nõbare im kautieje. Ear juon iaan jiroñ ro me redeo̦tata ilo Põrsia, im ium̦win juon iiõ e im jiroñ ro jet redeo̦ rar ekkapit kõn kein ekkapit ko reñaj im kõm̦m̦ani men ko jet ñan kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k wõt aer deo̦. Kajjojo raan ear pãd ibwiljin jiroñ rein jãn ipel̦aakin Põrsia me rar jiãiik doon ñan lale wõn iaaer kiiñ eo enaaj kar kããlõte bwe en lerooj. Meñe men kein rar wal̦o̦k ñan Ester, ak ear jab oktak im utiej bũruon. Ear kwal̦o̦k wõt an jouj im ettã bũruon, meñe ãlikin an kar kiiñ eo kããlõte bwe e eo en lerooj.​—Ester 2:9, 12, 15, 17.

¹² Ñe ettã bũruod, aolep iien kõm̦m̦an ko ad im nuknuk ko jej kõn̦aki kab wãween ad tõreejab renaaj kaalikkar ad kautiej ro jet. Jeban kõmjãje ak kajjioñ kõm̦m̦an bwe ro jet ren nõbar kõj, bõtab jenaaj kwal̦o̦k wõt ‘ineem̦m̦an im jouj.’ (Riit 1 Piter 3:3, 4; Jeremaia 9:23, 24) Wãween ad l̦õmn̦ak kõn kõj make enaaj alikkar ilo men ko jej kõnnaan kaki im kõm̦m̦ani. Ñan waanjoñak, bõlen jej kajjioñ kõm̦m̦an bwe ro jet ren l̦õmn̦ak bwe el̦ap ad aorõk kõnke ewõr eddo ak jerbal ko raorõk jej kõm̦m̦ani, ewõr mel̦el̦e ko jejel̦ã kaki me rejaje, ak bwe jejel̦ã kajjien ro me elõñ aer eddo ko raorõk. Ak bõlen jej kajjioñ kõm̦m̦an an ro jet l̦õmn̦ak bwe jaar kõm̦m̦ane juon men eaorõk, bõtab ilo m̦ool ewõr rar jipañ kõj ñan katõprake men in. Bõtab bar l̦õmn̦ak m̦õk kõn joñak eo an Jijej. Emaroñ kar kõm̦m̦an bwe ro jet ren nõbare im kautieje kõn an mãlõtlõt, ak ear jab. Men ko ear ba ekkã aer itok jãn Naanin Anij. Ear jab kõn̦aan bwe armej ro ren nõbare, ak aolep iien ear kõn̦aan bwe ren nõbar im kaiboojoj Jeova.​—Jon 8:28.

13, 14. Ñe ettã bũruod, ewi wãween an men in naaj jipañ kõj ñan kõm̦m̦ani pepe ko rem̦m̦an?

¹³ Pepe ko jej kõm̦m̦ani remaroñ bar kaalikkar el̦aññe ettã bũruod ak jaab. Ke rijjilõk Paul ear pãd ilo Seseria, rũkanaan eo etan Agebõs ear jiroñe im ba bwe el̦aññe enaaj wõnm̦aanl̦o̦k im etal ñan Jerusalem, renaaj kalbuuji. Joñan, remaroñ m̦ane ñan mej. Kõnke rũttõmak ro rar inepata kõn Paul, rar akwel̦ap ñane bwe en jab etal. Bõtab Paul ear pepe wõt in etal. Men in ej ke kaalikkar bwe Paul ear lõke e make? Ejjab. Meñe emaroñ kar mijak ak ear jab kõtl̦o̦k bwe men in en bõbraiki jãn an etal. Ear lukkuun lõke Jeova im ear peek bwe enaaj kar kajejjet jerbal eo an ilo an etal ñan jabdewõt jikin Jeova ej ba bwe en etal ñane. Ke rũttõmak ro rar jel̦ã men in, rar kõttãik bũrueer im kõtl̦o̦k bwe en wõnm̦aanl̦o̦k ilo pepe eo an ñan etal ñan Jerusalem.​—Jerbal 21:10-14.

¹⁴ Ñe ettã bũruod, men in enaaj jipañ kõj ñan kõm̦m̦ani pepe ko rem̦m̦an meñe jejjab jel̦ã ta ko remaroñ wal̦o̦k tokãlik me emaroñ ejjel̦o̦k ad maroñ ioer. Ñan waanjoñak, el̦aññe jej kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aad ilo jerbal eo an Jeova, ta eo enaaj wal̦o̦k ñan kõj ñe ewõr ad nañinmej? Ta el̦aññe rũtto ro jined im jemãd renañinmej im rej aikuji kõj ñan jipañ er? Bareinwõt enaaj ewi wãween ad kabwe aikuj ko ad ñe jenaaj lukkuun rũtto? Jejjab maroñ jel̦ã uwaakin aolep kajjitõk kein kiiõ meñe emaroñ l̦ap ad jar kaki ak kappok mel̦el̦e ko kaki. (Ekklisiastis 8:16, 17, UBS) Bõtab el̦aññe jej lukkuun lõke Jeova, jenaaj kile bwe ewõr jet men ejjel̦o̦k ad maroñ ioer im jeban inepata meñe jejjab jel̦ã ta ko remaroñ wal̦o̦k ilo raan ko repãd im̦aan. Kõn  men in, ãlikin ad kappok mel̦el̦e ko, kõnnaan ippãn ro jet, im jar ñan Jeova bwe en tõl kõj, jej aikuj kõm̦m̦ani pepe ko me rej kaalikkar ad l̦oor tõl eo an Jeova ikijjeen jetõb kwõjarjar eo an. (Riit Ekklisiastis 11:4-6.) Innem Jeova enaaj kajeraam̦m̦an pepe ko ad, ak emaroñ jipañ kõj ñan kõm̦m̦an oktak ilo mejãnkajjik ko ad.​—Jabõn Kõnnaan 16:3, 9, UBS.

15. Ñe jej kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn Jeova, ewi wãween an men in jipañ kõj ñan kwal̦o̦k wõt ettã bõro?

¹⁵ Elõñ tokjãn ko jej loi ñe jej kwal̦o̦k wõt ettã bõro. Kõn men in, ta ko remaroñ jipañ kõj ñan kal̦apl̦o̦k wõt ad kwal̦o̦k ettã bõro? Ewõr emãn wãween ko remaroñ jipañ kõj. Kein kajuon, enaaj l̦apl̦o̦k ad kautiej Jeova im kwal̦o̦k ettã bõro ñe jej kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn wãween ko rem̦m̦an ej kwal̦o̦ki im kõn joñan an utiej im kajoor. (Aiseia 8:13, UBS) Jej aikuj keememej bwe jej “etetal” ippãn Anij eo Ekajoor Bõtata, im bwe jejjab etetal ippãn juon enjel̦ ak juon armej. Ad kile men in enaaj kõm̦akũt kõj ñan ‘kõttãik kõj ium̦win pein Anij ekajoor.’—1 Piter 5:6.

16. Ñe jej kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn an Jeova yokwe kõj, ewi wãween an men in kõm̦akũt kõj ñan kwal̦o̦k ettã bõro?

¹⁶ Wãween eo kein karuo emaroñ jipañ kõj ñan kal̦apl̦o̦k ad kwal̦o̦k ettã bõro ej ñe jej kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn an Jeova yokwe kõj. Rijjilõk Paul ear keidi eklejia eo ñan juon ãnbwin im ear ba bwe Jeova ear kõm̦m̦an bwe en wõr tokjãn aolep m̦õttan ko ilo ãnbwin eo. (1 Korint 12:23, 24) Ãindeinl̦o̦k wõt, Jeova ej kaorõk kõj kajjojo. Ejjab keidi kõj ippãn ro jet im ejjab bõjrak an kwal̦o̦k an yokwe kõj ñe jej likjab im kõm̦m̦an bõd. Kõnke jejel̦ã bwe Jeova ej yokwe kõj, men in ej kõm̦m̦an bwe jen m̦õn̦õn̦õ im aenõm̦m̦an jekdo̦o̦n ta jerbal ak eddo ko jej kõm̦m̦ani ilo ad jerbal ñane.

17. Ñe jej kalimjek wõt em̦m̦an ko an ro jet, ewi wãween an naaj men in jipañ kõj?

¹⁷ Wãween eo kein kajilu enaaj jipañ kõj ñan kal̦apl̦o̦k ad kwal̦o̦k ettã bõro ej ñe jej anõke joñak eo an Anij ilo ad kalimjek wõt em̦m̦an ko an ro jet. Ñe jej kõm̦m̦ane men in, jeban kappok nõbar im kõm̦m̦an bwe aolep ren reitok wõt ñan kõj, im jeban jiroñ ro jet ta ko ren kõm̦m̦ani aolep iien. Bõtab, jenaaj kappok naanin kakapilõklõk ko jãn er im jenaaj m̦õn̦õn̦õ in kõttãik kõj ñan l̦õmn̦ak ko aer. (Jabõn Kõnnaan 13:10, UBS) Jenaaj m̦õn̦õn̦õ kõn er ñe ewõr eddo ak jerbal ko rekããl rej bũki. Im jenaaj lukkuun kam̦m̦oolol Jeova kõn ad loe wãween an kajeraam̦m̦an kõj im “rũttõmak ro [m̦õttad] ilo pel̦aakin lal̦ in.”—1 Piter 5:9, UBS.

18. Ñe jej kammineneik bõklõkõt eo ad, ewi wãween an men in jipañ kõj ñan kal̦apl̦o̦k wõt ad kwal̦o̦k ettã bõro?

¹⁸ Wãween eo kein kãmen enaaj jipañ kõj ñan kal̦apl̦o̦k wõt ad kwal̦o̦k ettã bõro ej ñe jej kammineneik bõklõkõt eo ad ñan l̦oore naanin kakapilõklõk ko ilo Baibõl̦. Naanin kakapilõklõk kein rej jipañ kõj ñan jel̦ã kõn l̦õmn̦ak im eñjake ko an Jeova. Ñe jej katak im jel̦ã kõn l̦õmn̦ak im eñjake ko an, men in enaaj jipañ kõj ñan kõm̦m̦ani pepe ko rej kabuñbũruon. Ilo ad keini ad katak, jar, im l̦oore men ko jej katak kaki, jidik kõn jidik enaaj em̦m̦anl̦o̦k an jerbal bõklõkõt eo ad. (1 Timote 1:5) Jenaaj bar jel̦ã l̦õmn̦ak kõn ro jet m̦okta jãn kõj make. El̦aññe jej kõm̦m̦ani aolep men kein, Jeova ej kallim̦ur bwe enaaj “kõkajoor [kõj],” mel̦el̦ein bwe enaaj jipañ kõj ñan kal̦apl̦o̦k ad kwal̦o̦k ettã bõro im wãween ko jet rem̦m̦an me ej kwal̦o̦ki.​—1 Piter 5:10.

19. Ta eo enaaj jipañ kõj ñan kwal̦o̦k wõt ettã bõro?

¹⁹ Kwõj ke keememej rũkanaan eo jãn Juda me kar kwal̦o̦k kake ilo jinoin katak in? Rũkanaan in ear mej im ear jako an Anij buñbũruon ippãn kõnke ear jab kwal̦o̦k wõt ettã bõro. Bõtab jemaroñ kwal̦o̦k wõt ettã bõro meñe ilo iien ko rejjab pidodo. Elõñ rũkarejar ro retiljek an Jeova rar kam̦oole men in. El̦ak to l̦o̦k ad etetal ippãn Jeova, ej aikuj l̦apl̦o̦k wõt ad kwal̦o̦k ettã bõro. (Jabõn Kõnnaan 8:13, UBS) Jekdo̦o̦n ta wãween ko jej iiooni, ak epãd ippãd jeraam̦m̦an eo ñan etetal wõt ippãn Anij. Ejjel̦o̦k bar juon jeraam̦m̦an em̦m̦anl̦o̦k jãn jeraam̦m̦an in. Jen kaorõk jeraam̦m̦an in ewõr ippãd, im kate wõt kõj joñan wõt ad maroñ ñan etetal ippãn Jeova kõn juon bõro ettã ñan indeeo.