1. Ta eo Marta ear lukkuun tõmak bwe enaaj wal̦o̦k ñan em̦m̦aan eo jatin? (Lale pija eo itulõñ.)

MARTA, kõrã eo ear epaake Jesus im ear juon iaan rũkal̦oor ro an, ear lukkuun bũrom̦õj. Unin ej kõnke em̦m̦aan eo jatin etan Lazerõs, ear mej. Ewõr ke jabdewõt men ear maroñ kaenõm̦m̦an bũruon? Aet. Jesus ear kallim̦ur ñane im ba: “Jatũm̦ enaaj bar mour.” Meñe men in emaroñ kar jab jol̦o̦k an Marta lukkuun bũrom̦õj, bõtab ear lõke naan ko an Jesus. Ear ba: “Aet, ijel̦ã bwe enaaj jerkakpeje im mour ilo raan eo ãliktata.” (Jon 11:20-24, UBS) Marta ear lukkuun tõmak bwe men in enaaj wal̦o̦k ilju im jekl̦aj. Bõtab ilo iien eo, Jesus ear kõm̦m̦ane juon menin bwilõñ. Ear kõmour Lazerõs ilo ejja raan eo wõt.

2. Etke kokõn̦aan bwe kwõn ãinwõt kar Marta ke ear kwal̦o̦k an lukkuun tõmak ilo jerkakpeje eo?

² Jejjab kõtmãne bwe Jesus im Jemãn renaaj kõm̦m̦ane juon menin kabwilõñlõñ ilo raan kein ñan kõmour ro rejitõnbõro ippãd im em̦õj aer jako. Ãinwõt kar Marta, kwõj ke lukkuun tõmak bwe eo ejitõnbõro ippam̦ enaaj jerkakpeje ilju im jekl̦aj? Bõlen em̦õj an jako eo pãleem̦, jinõm̦, jem̦am̦, ak rũtto ro jibũm̦ im jim̦m̦aam̦ me el̦ap am̦ yokwe er. Ak bõlen kwõj bũrom̦õj wõt kake jako eo an ajri  eo nejũm̦. El̦ap am̦ oñkake eo ejitõnbõro ippam̦ im kokõn̦aan atbo̦kwõje, kõnono ippãn, im bareinwõt ettõñ ippãn. Ak jab ebbeer, ãinwõt kar Marta ewõr unin am̦ maroñ ba: ‘Ijel̦ã bwe eo ejitõnbõro ippa enaaj bar jerkakpeje im mour.’ Meñe ãindein, ak enaaj em̦m̦an ñe kajjojo Kũrjin ej kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn un ko unin an lukkuun tõmak men in.

3, 4. (1) Ta bwebwenato ko kõn ro Jesus ear kõjerkakpejeik er? (2) Meñe Marta emaroñ kar jel̦ã kõn men kein, ta eo ear tõmak im kõjatdikdik bwe enaaj wal̦o̦k ñan Lazerõs?

³ Marta ear jokwe ilo juon bukwõn ettol̦o̦k jidik jãn Jerusalem. Kõn men in, emaroñ kar jab loe an kar Jesus kõjerkakpejeik likao eo nejin kõrã eo me emej l̦eo pãleen, iturin kar Nein ilo Galili. Bõtab, ejjel̦o̦k pere bwe ear roñ kõn men in. Im emaroñ kar bar roñ kõn bwebwenato eo kõn an kar Jesus kõmour ledik eo nejin Jairõs me ear mej. Armej ro ilo m̦weo im̦õn ledik in ‘rar jel̦ã bwe emej.’ Jekdo̦o̦n ak Jesus ear jibwe pein ledik in im ba: “Nejũ, kwõn jerkak!” Im ilo iien eo wõt, ledik eo ear jerkak. (Luk 7:11-17; 8:41, 42, 49-55, UBS) Marta im kõrã eo jatin, Meri, rar jel̦ã bwe Jesus emaroñ kõmour ro renañinmej. Kõn men in, erro ear ba bwe el̦aññe Jesus ear pãd ilo iien eo Lazerõs ear do̦o̦lol im nañinmej, Lazerõs eban kar mej. Ak kiiõ ke em̦õj an jako, ta eo Marta ear kõjatdikdik bwe enaaj wal̦o̦k? Marta ear wõr an kõjatdikdik bwe Lazerõs enaaj bar mour ilo ilju im jekl̦aj, kõnke ear ba bwe enaaj jerkakpeje im mour “ilo raan eo ãliktata.” Etke ear lukkuun tõmak men in? Im etke kwõmaroñ tõmak bwe enaaj wõr jerkakpeje ilju im jekl̦aj im bwe ro rejitõnbõro ippam̦ renaaj bar mour ilo iien in?

⁴ Ewõr un ko rem̦m̦an unin am̦ aikuj tõmak men in. Ilo ad naaj etale jet iaan un kein, bõlen kwõnaaj lo mel̦el̦e ko kõn kõjatdikdik eo kõn jerkakpeje, me kwaar jab l̦õmn̦ak kaki m̦okta. Men kein renaaj kõkajoor tõmak eo am̦ bwe juon iien kwõnaaj bar lo ro rejitõnbõro ippam̦ me em̦õj aer jako.

5. Ta eo ear jipañ Marta ñan lukkuun tõmak bwe juon iien Lazerõs enaaj jerkakpeje im mour?

⁵ Ãinwõt an kar wal̦o̦k ilo jinoin katak in, Marta ear jab ba: ‘Ij kõjatdikdik bwe eo jatũ enaaj jerkakpeje im mour.’ Bõtab ear ba: “Ijel̦ã bwe enaaj jerkakpeje im mour.” Marta ear lukkuun tõmak menin kabwilõñlõñ ko kõn ro rar jerkakpeje m̦oktal̦o̦k jãn an kar Jesus jino kõm̦m̦ane jerbalin kwal̦o̦k naan eo an. Ear katak kõn men kein ilo m̦weo im̦õn im ilo im̦õn kabuñ eo an RiJu ro ilo iien eo ke ear juon jo̦dikdik. Kõn men in, jen etale jilu bwebwenato ko ilo Baibõl̦ kõn ro rar jerkakpeje.

6. Ta menin kabwilõñlõñ eo Ilaija ear kõm̦m̦ane me Marta ear jel̦ã kake?

⁶ Bwebwenato eo jinointata kõn ro rar jerkakpeje, ear wal̦o̦k ilo iien eo Anij ear kõmaroñ rũkanaan Ilaija ñan kõm̦m̦an menin bwilõñ ko. Ilo juon bukwõn ilo Pinisia etan Zarepat, me ear pãd itueañin Israel, ear wõr juon kõrã ejeram̦õl me emej l̦eo pãleen im ear kwal̦o̦k jouj im karwainene ñan rũkanaan Ilaija. Innem ilo kabwilõñlõñ, Anij ear kõm̦m̦an bwe nien pilawã im oil eo an en jab maat kõnke erro l̦adik eo nejin ren maroñ mour. (1 Kñ. 17:8-16) Tokãlik, l̦adik eo nejin ear nañinmej im mej. Bõtab, Ilaija ear jipañe. Ear jibwe ãnbwinnin ajri eo ke ej jar im ba: “Anij, kwõn jouj in bar kõjepl̦aaktok mour eo an l̦adik in ñane!” Im men in ear wal̦o̦k! Anij ear eo̦roñ jar eo an Ilaija, im ajri eo ear bar mour. Eñin jerkakpeje eo kein kajuon ilo Baibõl̦. (Riit 1 Kiiñ 17:17-24, UBS.) Ejjel̦o̦k pere bwe Marta ear jel̦ã kõn bwebwenato in ekabwilõñlõñ ear wal̦o̦k.

7, 8. (1) Kwal̦o̦k ta eo Ilaisha ear kõm̦m̦ane ñan kaenõm̦m̦an bũruon kõrã eo ear lukkuun bũrom̦õj ke ear mej l̦adik eo nejin. (2) Menin kabwilõñlõñ eo Ilaisha ear kõm̦m̦ane ej kam̦ool ta kõn Jeova?

⁷ Bwebwenato eo kein karuo ilo Baibõl̦ kõn ro rar jerkakpeje, ear wal̦o̦k ilo iien eo Ilaisha ear juon rũkanaan im pinej jenkwan Ilaija. Ewõr juon kõrã in Israel me ebwe an utiej ilo jikin kweilo̦k eo etan Shunem. Kõrã in ear lukkuun  kwal̦o̦k jouj im karwainene ñan Ilaisha. Ikijjeen rũkanaan in, Anij ear kõjeraam̦m̦an kõrã in ear jab maroñ wõr nejin im l̦al̦l̦ap eo pãleen kõn juon nejierro l̦addik. Ak jet iiõ tokãlik, l̦adik eo ear mej. L̦õmn̦ak m̦õk kõn joñan an kar jinen lukkuun bũrom̦õj im kãlo̦k kõn ajri in nejin! Joñan, l̦eo pãleen ear kõtl̦o̦k an etetal ium̦win 19 m̦ail̦ bwe en pukotl̦o̦k Ilaisha ilo Tol̦ Karmel. Rũkanaan in ear jilkinl̦o̦k rijjipañ eo an etan Gihezai, bwe en etal im̦aan im kõjerkakpejeik l̦adik eo. Ak Gihezai ear jab maroñ kõmouri. Kiiõ Ilaisha im jinen ajri eo rej tõpartok m̦weo.​—2 Kñ. 4:8-31.

⁸ Ilaisha ear del̦o̦ñl̦o̦k ilowaan m̦weo ijo ãnbwinnin l̦adik eo ej babu ie, innem ear jar. Ilo kabwilõñlõñ, l̦adik eo emej ear bar mour. Ke kõrã eo ear loe bwe emour l̦adik eo nejin, ear kanooj in lañlõñ im m̦õn̦õn̦õ! (Riit 2 Kiiñ 4:32-37.) Bõlen ear keememejtok jar eo an Hanna, eo ear jab bar maroñ wõr nejin m̦oktal̦o̦k ak Jeova ear kõjeraam̦m̦ane kõn juon nejin l̦addik. Ilo iien eo ke Hanna ear bõkl̦o̦k Samuel bwe en jerbal ilo im̦õn kõppãd eo, ear jar ñan Jeova im ba: “Irooj . . . ej jilkinl̦o̦k armej ñan lal̦ eo an rimej [Lõb, NW], im bar kõjepl̦aaktok er.” (1 Sa. 2:6, UBS) Innem ilo an kar Anij kõjepl̦aaktok mour eo an l̦adik eo ear mej ilo Shunem, men in ear kam̦ool bwe ewõr An maroñ ñan kõjerkakpejeik ro remej.

9. Kwal̦o̦k bwebwenato eo kein kajilu ilo Baibõl̦ kõn ro rar jerkakpeje.

⁹ Bareinwõt ewõr juon men ekabwilõñlõñ ear wal̦o̦k ãlikin an kar Ilaisha mej. Ilaisha ear juon rũkanaan ium̦win elõñl̦o̦k jãn 50 iiõ. Tokãlik, ear “nañinmej im kanooj do̦o̦lol” innem ear mej. Emootl̦o̦k de elõñ iiõ kiiõ im ãnbwinnin em̦õj an oktak im di wõt. Juon raan, jet RiIsrael rar itõn kalibwin juon em̦m̦aan emej. Bõtab, rũkõjdat ro aer rar itok ñan ãneo ilo aer kar jab kõtmãne kake. Kõn aer ekkaiuriur im ko jãn rũkõjdat ro, rar jol̦o̦k ãnbwinnin rimej eo ilowaan lõb eo libõn Ilaisha. Innem Baibõl̦ ej ba: “Iien eo wõt ãnbwinnin rimej eo ear uñũr diin Ilaisha, ear bar mour im jutak.” (2 Kñ. 13:14, 20, 21, UBS) L̦õmn̦ak m̦õk kõn joñan an bwebwenato kein kõn ro rar jerkakpeje kar lukkuun jipañ Marta! Rar kam̦ool ñane bwe ewõr an Anij maroñ ioon mej. Enaaj bar ãindein ñe kwõj kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn bwebwenato kein ilo Baibõl̦. Ejjel̦o̦k pere, renaaj kõm̦m̦an bwe kwõn lukkuun tõmak bwe el̦ap an Anij kajoor im ejjel̦o̦k joñan kajoor eo an.

10. Ta eo ear wal̦o̦k ñan kõrã eo etan Tabita, im ta eo Piter ear kõm̦m̦ane?

¹⁰ Jeje ko ilo kajin Grik rej bar kwal̦o̦k bwebwenato ko kõn armej ro me rũkarejar ro retiljek an Anij rar kõjerkakpejeik er. Em̦õj ad kar kõnono l̦o̦k im̦aan kõn likao eo Jesus ear kõjerkakpejeiki iturin bukwõn in Nein im kõn ledik eo ear kõmouri ilo im̦õn Jairõs. Tokãlik, rijjilõk Piter ear kõjerkakpejeik juon kõrã me ej Kũrjin etan Dorkas, ãt eo juon etan ej Tabita. M̦okta jãn aer kar itõn kalibwin kõrã in, Piter ear etal ñan ruum̦ eo ãnbwinnin ej babu ie. Ke ear pãd iturin ãnbwin eo, ear jar im ba: “Tabita, kwõn jerkak!” Ilo iien eo wõt, kõrã eo ear jerkak im Piter ear kwal̦o̦k e ñan Kũrjin ro jet “bwe ebar mour.” Joñan an kar kabwilõñlõñ im m̦ool men in, “elõñ rar tõmak ilo Irooj.” Im rũkal̦oor rein rekããl, rar jiroñ ro jet kõn nuuj eo em̦m̦an kõn Jesus im bareinwõt kwal̦o̦k ñan aolep bwe ewõr an Jeova maroñ ñan kõjerkakpeje ro remej.​—Jrb. 9:36-42, UBS.

11. Ta eo taktõ Luk ear loe im kõjjel̦ãik ro jet bwe ewal̦o̦k ñan likao eo, im ewi wãween an kar men in jelõt ro jet?

¹¹ Ewõr ro jet me rar bar lo an juon armej jerkakpeje. Juon iien, rijjilõk Paul ear pãd ilo juon kweilo̦k ilo juon ruum̦ ilo m̦weo eutiej ilo Troas, ilo raan kein etan jikin in ej Turkey. Paul ear kõnono l̦o̦k im elukwõn boñ. Juon likao etan Eutikõs ear jijet itõrerein wũntõ eo im roñjake. Bõtab, ear kiki im wõtlo̦k jãn teek eo kein kajilu. Bõlen taktõ Luk eo m̦oktata ear pãd ijo Eutikõs ear wõtlo̦k ie ñan jããke el̦aññe el̦ap jorrããn eo ewal̦o̦k ñane. Ear lo bwe ejjab  baj jorrããn im ñak m̦akũtkũt wõt, ak emej! Paul ear wanlal̦tak jãn ruum̦ eo ilõñ im jiburlepetok ãnbwin eo, innem kabwilõñ armej ro ijo ilo an ba bwe likao eo ‘emour.’ Menin kabwilõñlõñ in ear lukkuun jelõt bũruon aolep armej ro rar loe kõn mejãer! Aer jel̦ã bwe likao eo ear mej im bar jerkakpeje, ear kõm̦m̦an bwe en “l̦ap aer m̦õn̦õn̦õ im jokwane.”​—Jrb. 20:7-12, UBS.

12, 13. Kõn ad kar etale bwebwenato ko ilo Baibõl̦ kõn ro rar jerkakpeje, ta kajjitõk ko jenaaj aikuj etali kiiõ?

¹² Bwebwenato ko jaar etali remaroñ jipañ eok bwe kwõn lukkuun tõmak ãinwõt kar Marta. Ewi wãween? Ilo am̦ lõke bwe Anij eo ad, Eo ear letok mour ñan kõj, ewõr an maroñ ñan kõmour ro remej. Ekãitoktoklimo bwe rũkarejar ro retiljek an Anij ãinwõt Ilaija, Jesus, im Piter, rar pãd ilo kajjojo iaan iien ko Jeova ear kõm̦m̦ani menin bwilõñ ko. Bõtab, ta kõn ro rar mej ilo iien ko jet ke Anij ejjañin kar kõm̦m̦ani menin bwilõñ ko ñan kõjerkakpejeik ro remej? Em̦m̦aan im kõrã ro rar tiljek ñan Anij ilo iien kein rar ke kõjatdikdik bwe Anij enaaj kõjerkakpejeik ro remej ilju im jekl̦aj? Remaroñ ke kar bar bõk ejja l̦õmn̦ak eo wõt an Marta ke ear ba: “Ijel̦ã bwe [jatũ] enaaj jerkakpeje im mour ilo raan eo ãliktata”? Etke Marta ear lukkuun tõmak bwe men in enaaj wal̦o̦k, im etke kwõmaroñ bar tõmak men in?

¹³ Eokwe, ebar wõr bwebwenato ko jet ilo Naanin Anij me rej kwal̦o̦k bwe rũkarejar ro retiljek an Jeova rar jel̦ã bwe enaaj wõr jerkakpeje ilju im jekl̦aj. Jen lale jet iaaer.

14. Ikijjeen bwebwenato eo kõn Ebream, ta eo jej katak kake kõn jerkakpeje?

¹⁴ L̦õmn̦ak kõn men eo Anij ear jiroñ Ebream bwe en kõm̦m̦ane ñan Aisak, l̦adik eo nejin me eto an kar kõttare. Jeova ear ba ñane: “Kwõn bõk l̦adik eo nejũm̦, eo ej make wõt nejũm̦, Aisak, eo kwõj yokwe . . . im kwõn katok kõn e ilo katok kijeek.” (Jen. 22:2) L̦õmn̦ak m̦õk kõn eñjake eo an Ebream ke ej roñ men in. Jeova ear kallim̦ur bwe kõn bwijjin Ebream, aelõñ otemjej renaaj jeraam̦m̦an. (Jen. 13:14-16; 18:18; Rom 4:17, 18, UBS) Bareinwõt, Jeova ear ba bwe jeraam̦m̦an eo enaaj kar “wal̦o̦k jãn Aisak.” (Jen. 21:12, UBS) Ak enaaj kar ewi wãween an men in wal̦o̦k el̦aññe Ebream enaaj m̦an Aisak im katok kake? Anij ear kõm̦akũt Paul ñan kwal̦o̦k bwe Ebream ear tõmak bwe ewõr an Anij maroñ ñan kõjerkak Aisak jãn mej. (Riit Hibru 11:17-19.) Ijoke, Baibõl̦ ejjab ba bwe Ebream ear l̦õmn̦ak bwe ñe enaaj pokake, bõlen jejjo awa jãn iien eo, ak l̦o̦kun juon raan, ak juon wiik, Aisak enaaj bar mour. Meñe Ebream ear jab jel̦ã ñããt eo likao in nejin enaaj jerkakpeje, ak ear lõke bwe juon iien Jeova enaaj kõjerkakpejeik Aisak.

15. Ta kõjatdikdik eo Job ear reim̦aanl̦o̦k ñane?

¹⁵ Armej eo etiljek, Job, ear bar wõr an kõjatdikdik  bwe enaaj wõr jerkakpeje ilju im jekl̦aj. Ear jel̦ã bwe el̦aññe rej jek juon wõjke, enaaj bar jul̦ im eddek im bar erom juon wõjke. Bõtab, ejjab ãindein armej. (Job 14:7-12; 19:25-27) El̦aññe juon armej emej, ejjab maroñ kõjerkak e make jãn lõb eo libõn im bar mour. (2 Sa. 12:23, UBS; Sam 89:48, UBS) Ejjab mel̦el̦ein men in bwe Anij ejjab maroñ kõjerkakpeje juon armej. Ilo m̦ool, Job ear tõmak bwe Jeova enaaj keememeje im kõjerkake. (Riit Job 14: 13-15.) Job ear jel̦ã bwe men in enaaj wal̦o̦k ilju im jekl̦aj ak ear jaje ñããt. Ear lõke wõt bwe Eo ear kõm̦anm̦an mour ko an armej emaroñ im enaaj keememeje im kõjerkakpejeik e.

16. Ta naanin rõjañ eo enjel̦ eo ear kwal̦o̦ke ñan rũkanaan Daniel?

¹⁶ Daniel ej bar juon iaan armej ro retiljek me jejel̦ã kake er ilo Jeje ko ilo kajin Hibru. Ear tiljek im karejar ñan Anij ium̦win elõñ iiõ ko, im Jeova ear rejetake. Ñan waanjoñak, juon iien enjel̦ eo an Anij ear ba ñan Daniel bwe ‘Anij ej yokwe e,’ im ear rõjañe ilo an ba, “Aenõm̦m̦an ñan eok. Kwõn kajoor.”​—Dan. 9:22, 23, UBS; 10:11, 18, 19.

17, 18. Ta kallim̦ur eo an Jeova ñan kar Daniel?

¹⁷ Daniel ear epaakel̦o̦k an 100 iiõ dettan im epaaktok iien an jako. Kõn men in, emaroñ kar l̦õmn̦ak kõn ta eo enaaj wal̦o̦k ñane ilo ilju im jekl̦aj. Daniel enaaj ke bar mour? Aet! Ilo jem̦l̦o̦kin bokin Daniel, jej riiti kallim̦ur in an Anij: “Im kõn kwe, kwõn ilo̦k m̦ae iien jem̦l̦o̦kin. Kwõnaaj kakkije.” (Dan. 12:13) Ilo iien eo ke Daniel elukkuun rũtto, ear jel̦ã bwe ro remej rej kakkije im bwe “ejjel̦o̦k jerbal, ak menin l̦õmn̦ak, ak jel̦ã, ak mãlõtlõt, ilo Sheol [ak Lõb, NW].” Ejjabto, Daniel enaaj kar ilo̦k ñan ijin. (Ekl. 9:10) Bõtab, ejjab eñin kar jem̦l̦o̦k eo an. Jeova ear kallim̦ur ñane kõn juon ilju im jekl̦aj ekanooj in em̦m̦an.

¹⁸ Enjel̦ eo ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im ba ñan rũkanaan Daniel: “[Kwõnaaj] jerkak ñan kõj eo am̦ ilo jem̦l̦o̦kin raan ko.” Ear jab lel̦o̦k juon raan ak ewi aetokan an naaj kõttar. Daniel ear jel̦ã bwe enaaj mej im kakkije. Bõtab, ke ear roñ bwe enaaj ‘jerkak ñan kõj eo an,’ ear mel̦el̦e bwe enaaj jerkakpeje ilju im jekl̦aj, juon iien ekanooj in aetok ãlikin an naaj mej. Men in enaaj kar wal̦o̦k ilo “jem̦l̦o̦kin raan ko.” Ekkar ñan ukokin Baibõl̦ eo juon ilo kajin M̦ajel̦, United Bible Societies, ej ba: “Kwõnaaj bar jerkak im bõk jinõkjeej eo am̦ ilo iien eo ãliktata.”

19, 20. (1) Ewi wãween an bwebwenato ko jaar katak kaki ekkejell̦o̦k ñan naan ko an Marta ñan Jesus? (2) Ta ko jenaaj etali ilo katak eo tok juon?

¹⁹ Ealikkar bwe ewõr un ko unin an kar Marta lukkuun tõmak bwe Lazerõs, em̦m̦aan eo jatin etiljek, enaaj “jerkakpeje im mour ilo raan eo ãliktata.” Kallim̦ur eo an Anij ñan Daniel im bareinwõt naan ko an Marta ñan Jesus, rej lukkuun kõkajoor tõmak eo ad bwe enaaj wõr jerkakpeje ilju im jekl̦aj.

²⁰ Jaar katak kõn wãween ko rar lukkuun wal̦o̦k ilo iien ko etto me rej kam̦ool bwe enaaj wõr jerkakpeje. Aet, Anij enaaj bar kõmour ro remej. Bareinwõt, jaar katak kõn em̦m̦aan im kõrã ro me rar reim̦aanl̦o̦k ñan iien eo ro remej renaaj bar mour ilju im jekl̦aj. Bõtab, ewõr ke kein kam̦ool ej kaalikkar bwe ear wõr juon jerkakpeje ear wal̦o̦k elõñ bukwi iiõ ãlikin kar kanaan kake? El̦aññe aet, men in ej bar letok juon un ñan ad reim̦aanl̦o̦k ñan iien eo ro remej renaaj jerkakpeje, ãinwõt kar Marta. Ijoke, ñããt eo men in enaaj wal̦o̦k? Eokwe, jenaaj etale kajjitõk kein ilo katak eo tok juon.