1. Ekkar ñan 1 Tessalonika 5:11, jerbal ta eo me jej aolep bõk kun̦aad ie?

 EM̦ÕJ ke an eklejia eo am̦ kalõk ak kõkããle juon Im̦õn Kweilo̦k? El̦aññe aet, ejjel̦o̦k pere bwe kwõj keememej iien eo jinointata kwaar kweilo̦k ie. Kwaar lukkuun kam̦m̦oolol Jeova. Ilo m̦ool, joñan am̦ kar lukkuun m̦õn̦õn̦õ, emaroñ kar pen am̦ al ilo alin kõppel̦l̦o̦k eo kõnke kwõj itõn jañ. Im̦õn Kweilo̦k ko ad me em̦m̦an aer kalõki rej bõktok nõbar ñan Jeova. Bõtab jej bõktok el̦apl̦o̦k nõbar ñane ñe jej bõk kun̦aad ilo bar juon kain jerbalin ekkal. Jerbal in ekitibuj juon men eaorõkl̦o̦k jãn m̦õko rej kalõki. Ej kitibuj ad kalõk ak kõketak armej ro me rej itok ñan Im̦õn Kweilo̦k kein. Rijjilõk Paul ear l̦õmn̦ak kõn kain ekkal ak kalõk rot in ke ear je naan ko ilo 1 Tessalonika 5:11 (WGM), me ej unin tõl eo an katak in.​—Riit.

2. Ta ko jenaaj etali ilo katak in?

² Rijjilõk Paul ej juon joñak elukkuun em̦m̦an kõn juon eo me ear jel̦ã kilen kalõk ak kõketak rũttõmak ro jein im jatin. Ear tũriam̦okake er. Ilo katak in, jenaaj etale wãween an kar jipañ rũttõmak ro jein im jatin ñan (1) kijenmej ium̦win apañ ko, (2) aenõm̦m̦an wõt ippãn doon, im (3) kõkajoor tõmak eo aer ilo Jeova. Jen lale ewi wãween jemaroñ anõke e im kalõk ro jeid im jatid ilo raan kein.​—1 Kor. 11:1.

3. Ta l̦õmn̦ak eo ejim̦we Paul ear bõke?

³ Paul ear lukkuun yokwe ro jein im jatin. E bareinwõt ear iioon wãween ko reppen; kõn men in, ear mel̦el̦e kõn wãween an rũttõmak ro jein im jatin eñjake ke rar iioon apañ ko, im ear tũriam̦okake er. Juon iien, ear maat an Paul jããn im ear aikuj  kappok an jerbal ñan kabwe aikuj ko an ekoba ro rar pãd ippãn. (Jrb. 20:34) Paul ear jerbal ãinwõt juon ri-kõm̦m̦an em̦ nuknuk. Ke ear tõparl̦o̦k Korint, ear m̦okta jerbal ippãn Akula im Prisilla, ro im rar bar ri-kõm̦m̦an em̦ nuknuk. Bõtab “aolep Jabõt,” ear kwal̦o̦k naan ñan ri-Ju im ri-Grik ro. Innem ke Sailas im Timote rar tõparl̦o̦k ijo, “ear l̦apl̦o̦k wõt an Paul kwal̦o̦k kõn ennaan eo.” (Jrb. 18:2-5) Paul ear jab mel̦o̦kl̦o̦k men eo eaorõktata ilo mour eo an, an karejar ñan Jeova. Kõnke Paul ear likũt juon joñak em̦m̦an kõn juon eo ej kate ilo jerbalin kwal̦o̦k naan im kabwe aikuj ko an make, ear maroñ kõkajoor ro jein im jatin. Ear kakeememej er bwe ren jab kõtl̦o̦k an wãween ko reppen ilo mour in im aer aikuj kabwe aikuj ko an baam̦le ko aer kõm̦m̦an bwe ren kõjekdo̦o̦n “[men] ko raorõkl̦o̦k”—aolep men ko me rej m̦õttan aer kabuñ ñan Jeova.​—Pil. 1:10.

4. Ewi wãween an kar Paul im Timote jipañ rũttõmak ro jeier im jatier ñan kijenmej wõt ilo aer iioon jum̦ae im matõrtõr?

⁴ Ejjabto ãlikin an kar eklejia eo ilo Tessalonika ejaak, rũttõmak ro rekããl rar iioon el̦ap jum̦ae im matõrtõr. Ke juon kumi in ri-jum̦ae ro relãj rar jab maroñ lo Paul im Sailas, rar jibwe “jet iaan em̦m̦aan ro rej rũttõmak im iperl̦o̦k er ñan ippãn ri-tõl ro an jikin eo,” im rar kõl̦l̦aaj ainikieer im ba: “Aolep l̦õm̦arein rej jum̦aik kakien ko an Sizar.” (Jrb. 17:6, 7) Kwõmaroñ ke pijaikl̦o̦k joñan an Kũrjin rein rekããl lukkuun ilbõk im mijak ke rar kile bwe em̦m̦aan ro an jikin eo rar oktak im jum̦aiki er? Men in emaroñ kar kõm̦m̦an bwe en dikl̦o̦k aer kijejeto ilo aer karejar ñan Jeova, bõtab Paul ear jab kõn̦aan bwe men in en wal̦o̦k. Meñe erro Sailas rar aikuj etal jãn ijo, ak rar lale bwe eklejia eo ekããl en bõk jipañ. Paul ear kakeememej ro ilo Tessalonika im ba: “Kõmar jilkinwaj Timote, eo jeid im jatid . . . , ñan jipañ kom̦ bwe kom̦win pen wõt im bwe en kaenõm̦m̦an kom̦ ilo tõmak, bwe ejjel̦o̦k juon en m̦õjn̦o̦ kõn men kein rej kaeñtaan kom̦.” (1 Tes. 3:2, 3) Ejjel̦o̦k pere Timote emaroñ kar bar m̦õj an iioon jum̦ae im matõrtõr ilo ijo kapijukunen etan Listra. Ear lo wãween an kar Paul kõkajoor rũttõmak ro ijo. Ikijjeen an kar lo jem̦l̦o̦k eo Jeova ear lel̦o̦k ñan rein ilo ijin, Timote ear maroñ kaenõm̦m̦an ro jein im jatin rekããl bwe aolep men renaaj bar em̦m̦an ñan er.​—Jrb. 14:8, 19-22; Hib. 12:2.

5. Ewi wãween an kar juon jeid im jatid em̦m̦aan etan Bryant bõk tokjãn jãn jipañ eo an juon em̦m̦aan ej lale eklejia?

⁵ Ta wãween eo juon Paul ear kõkajoor rũttõmak ro jein im jatin? Ke Paul im Barnebas rar bar jepl̦aak ñan Listra, Aikoniõm, im Antiok, rar “kããlõt jet em̦m̦aan bwe ren loloodjake eklejia kein kajjojo.” (Jrb. 14:21-23) Ejjel̦o̦k pere bwe em̦m̦aan rein me kar kããlõt er rar lukkuun kaenõm̦m̦an eklejia ko, ãinwõt an em̦m̦aan ro rej lale eklejia bar kõm̦m̦ane ilo raan kein. L̦õmn̦ak kõn naan ko an juon jeid im jatid em̦m̦aan etan Bryant, ej ba: “Ke ear 15 aõ iiõ, jema ear etal jãn m̦weo im jinõ ear bukwel̦o̦k. Iar eñjake bwe em̦õj kõjoole eõ im iar ebbweer.” Ta eo ear jipañ Bryant ñan kijenmej ium̦win iien in epen? Ej ba: “Juon em̦m̦aan ej lale eklejia etan Tony ear kõnono ippa ilo iien kweilo̦k ko im ilo bar iien ko jet. Ear ba ñan eõ kõn ro me rar iioon wãween ko reppen ak rar m̦õn̦õn̦õ wõt. Ear kwal̦o̦k ñan eõ Sam 27:10 im ekkã an kar kõnono kõn Hezekaia, eo me ear tiljek ilo an karejar ñan Jeova meñe eo jemãn ear jab juon joñak em̦m̦an.” Ewi wãween an kar men in jelõt Bryant? Ej ba: “Ikijjeen naanin rõjañ ko an Tony, tokãlik iar jino jerbalin full-time, juon jerbal me ejubũruõ kake.” Em̦m̦aan ro rej lale eklejia, kom̦win lukkuun lale wõn ro me, ãinwõt Bryant, remaroñ aikuj “naan em̦m̦an” ñan bõk kõketak.​—JK. 12:25.

6. Ewi wãween an kar Paul kõjerbal bwebwenatoun mour ko an ro retiljek ñan kõkajoor ro jein im jatin?

 ⁶ Paul ear kakeememej rũttõmak ro jein im jatin kõn “ri-kam̦ool [ro me] rej ãinwõt juon kõdo̦ el̦ap” me kõn wõt kajoor eo an Jeova, rar maroñ kijenmej wõt ium̦win apañ ko rar iiooni. (Hib. 12:1) Paul ear mel̦el̦e bwe bwebwenatoun ro me rar lo tõprak ilo aer kijenmej ium̦win elõñ kain apañ ko, emaroñ kaperan ro jein im jatin im jipañ er ñan l̦õmn̦ak wõt kõn “jikin eo ej an Anij eo emour.” (Hib. 12:22) Ebar m̦ool men in ilo raan kein. Wõn iaad ejjab bõk kõketak ñe jej riit kõn wãween an kar Jeova jipañ Gideon, Berak, Devid, Samuel, im ro jet? (Hib. 11:32-35) Im ta kõn joñak ko an ro retiljek ilo raan kein ad? Ilo ra eo el̦ap, ekkã an itok lõta ko jãn ro jeid im jatid me ear kajoorl̦o̦k tõmak eo aer ãlikin aer kar riiti juon iaan bwebwenato ko an ri-karejar ro retiljek an Jeova ilo raan kein.

7. Ta eo kwõj katak jãn naanin kauwe eo an Paul ilo Rom 14:19-21?

⁷ Jej kalõk ak kõketak ro jeid im jatid ñe jej kate kõj kõm̦m̦an bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an ilo eklejia eo. Jejjab kõtl̦o̦k bwe an oktak l̦õmn̦ak ko ad jãn doon en kõjepel kõj. Im jejjab kõm̦m̦an bwe ro jet ren l̦oor l̦õmn̦ak ko ad jekdo̦o̦n ñe men ko rej kõm̦m̦ani rejjab rupe naanin kakapilõk ko ilo Baibõl̦. L̦õmn̦ak kõn juon waanjoñak. Ilo eklejia eo ilo Rom, ear wõr Kũrjin ro me rej ri-Ju im Kũrjin ro me rej ri-aelõñ ko jet. Ke ear jem̦l̦o̦k Kien Moses, ear jako an ri-karejar ro an Jeova aikuj l̦oore kien ko ie. Kien kein rar kitibuj aer jab maroñ kañi jet m̦õñã ko. (Mark 7:19) Jãn iien in m̦aanl̦o̦k, jet Kũrjin ro me rej ri-Ju rar wõnm̦aanl̦o̦k im m̦õñã elõñ kain m̦õñã ko. Bõtab Kũrjin ro jet me rar bar ri-Ju, rar l̦õmn̦ak bwe ejjab jim̦we ñan kañi m̦õñã kein. Men in ear kõjepel eklejia eo. Paul ear lukkuun kaalikkar aorõkin an wõr aenõm̦m̦an im ba: “Em̦m̦antata jab m̦õñã kanniõk ak idaak wain ak kõm̦m̦ane jabdewõt men eo jeim̦ ak jatũm̦ enaaj l̦õkatip kake.” (Riit Rom 14:19-21.) Kõn men in, Paul ear jipañ rũttõmak ro jein im jatin ñan kile wãween an aitwerõk rot in lukkuun jelõt aolep ro ilo eklejia eo. Ear bareinwõt m̦õn̦õn̦õ in ukot kõm̦m̦an ko an bwe en jab kal̦õkatip ro jet. (1 Kor. 9:19-22) Kõj bareinwõt jemaroñ kõketak ro jet im kõm̦m̦an bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an el̦aññe jejjab kõm̦m̦an akwããl kõn men ko ewõr an juon jim̦we ñan make kõm̦m̦an pepe kaki.

8. Ewi wãween an kar Paul em̦m̦akũt ke juon apañ el̦ap ear jelõt aenõm̦m̦an eo ilo eklejia eo?

⁸ Paul ear likũt juon joñak em̦m̦an kõn an kar juon eo me ear kõm̦m̦an bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an meñe ro jet rar jab errã ippãn kõn mel̦el̦e ko raorõk. Ñan waanjoñak, jet ilo eklejia eo jinoin rar ba bwe Kũrjin ro jãn aelõñ ko jet rej aikuj m̦wijm̦wij, bõlen kõnke armej ro jet ren jab kõnanaiki er. (Gal. 6:12) Paul ear jab errã ilo men in ñan jidik, bõtab ijello̦kun an iuuni er ñan l̦oori men ko ej ba, ear kõttãik e make im bõkl̦o̦k apañ eo ñan rijjilõk ro im em̦m̦aan ro rej lale eklejia ilo Jerusalem. (Jrb. 15:1, 2) Kõnke Paul ear kõm̦adm̦õde apañ eo ilo wãween in, ear jipañ Kũrjin rein ñan dãpij wõt aer lañlõñ im aenõm̦m̦an ilo eklejia eo.​—Jrb. 15:30, 31.

9. Ewi wãween ad maroñ l̦oore joñak eo an Paul?

⁹ El̦aññe ewal̦o̦k juon apañ el̦ap, jej kõm̦m̦an bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an ikijjeen ad pukot naanin tõl ko jãn ro em̦õj an Jeova jitõñ er ñan lale eklejia eo. Ekkã ad maroñ lo naanin tõl ko jãn Baibõl̦ ilo bok ko ad ak ilo naanin jiroñ ko jãn doulul in ad. El̦aññe jej kate kõj ñan  l̦oori naanin tõl kein ijello̦kun ad kõm̦m̦an bwe ro jet ren l̦oori l̦õmn̦ak ko ad, jenaaj jipañ kõm̦m̦an bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an ilo eklejia eo.

10. Ta eo juon Paul ear kõm̦m̦ane ñan kõm̦m̦an bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an ilo eklejia eo?

¹⁰ Paul ear kõm̦m̦an bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an ikijjeen an kar kwal̦o̦k kõn kadkad ko rem̦m̦an an ro jein im jatin, im jab kõn kadkad ko aer rejjab em̦m̦an. Ñan waanjoñak, ilo jem̦l̦o̦kin lõta eo an ñan ri-Rom ro, Paul ear kwal̦o̦k etan elõñ armej ro, im elõñ alen ear kakobaik juon mel̦el̦e ak men em̦m̦an kõn er. Jemaroñ anõke Paul ikijjeen ad aolep iien kwal̦o̦k kõn kadkad ko rem̦m̦an an ro jeid im jatid. Ñe jenaaj ãindein, jenaaj kõm̦m̦an bwe en epaakl̦o̦k kõtaan ko an aolep ippãn doon, im men in enaaj kalõk eklejia eo ilo yokwe.

11. Ewi wãween jemaroñ kõm̦m̦an bwe en bar wõr aenõm̦m̦an ñe ewal̦o̦k juon apañ ikõtaad im juon jeid im jatid?

¹¹ Ewõr iien, Kũrjin ro rerũtto ilo tõmak remaroñ jab errã ippãn doon ak remaroñ akwããl ippãn doon. Eñin men eo ear wal̦o̦k ñan Paul im eo m̦õttan me epaake, Barnebas. Em̦m̦aan rein ruo ear lukkuun l̦ap aerro jab errã ippãn doon kõn el̦aññe Mark emaroñ etal ippãerl̦o̦k ilo tũreep in mijinede eo aerro. “Erro kar lukkuun akwããl” im rar jepell̦o̦k jãn doon. (Jrb. 15:37-39) Bõtab Paul, Barnebas, im Mark rar bar kakõm̦anm̦an kõtaan eo aer ippãn doon; rar kwal̦o̦k bwe an wõr aenõm̦m̦an im bõrokuk ilo eklejia eo el̦ap an aorõk ippãer. Tokãlik, ear em̦m̦an an Paul kõnono kõn Barnebas im Mark. (1 Kor. 9:6; Kol. 4:10) Kõj bareinwõt jej aikuj kõm̦adm̦õde jabdewõt apañ ko rej wal̦o̦k ikõtaad im ro jet ilo eklejia eo, innem jej aikuj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im l̦õmn̦ak kõn kadkad ko aer rem̦m̦an. Ilo ad kõm̦m̦ane men in, jenaaj kõm̦m̦an bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an im bõrokuk ilo eklejia eo.​—Eps. 4:3.

12. Ta jet iaan wãween ko reppen ro jeid im jatid rej jelm̦aiki?

¹² Jej kalõk ak kõketak ro jeid im jatid ñe jej kõkajoor tõmak eo aer ilo Jeova. Jet rej iioon kajjirere jãn ro nukwier me rejjab rũttõmak ak jãn ri-jerbal ak ri-jikuul̦ ro m̦õttaer. Jet rej eñtaan kõn nañinmej ko rel̦l̦ap ak kõn an juon kar kõmetak er. Im ro jet em̦õj aer peptaij ium̦win elõñ iiõ ko im eto aer kõttar an jem̦l̦o̦k jukjukun pãd in. Aolep wãween kein remaroñ mãlejjoñe tõmak eo an Kũrjin ro rainin. Ro uwaan eklejia eo jinoin rar bar iioon wãween ko reppen me rej bar ãinl̦o̦kwõt wãween kein. Ta eo Paul ear kõm̦m̦ane ñan kõkajoor ro jein im jatin?

13. Ewi wãween an kar Paul jipañ ro me rar iioon kajjirere kõn tõmak eo aer?

¹³ Paul ear kõjerbal Jeje ko ñan kalõk ak kõkajoor tõmak eo an ro jein im jatin. Ñan waanjoñak, Kũrjin ro me rej ri-Ju remaroñ kar jaje ewi wãween aer maroñ uwaake ro uwaan baam̦le ko aer me rejjab rũttõmak me rej ba bwe em̦m̦anl̦o̦k kabuñ eo an ri-Ju ro jãn Kũrjin ro. Ejjel̦o̦k pere bwe lõta eo an Paul ñan ri-Hibru ro ear lukkuun kõkajoor Kũrjin rein. (Hib. 1:5, 6; 2:2, 3; 9:24, 25) Remaroñ kar kõjerbal kõmel̦el̦e ko an ñan uwaake rein me rar jum̦aik er. Rainin, jemaroñ jipañ rũttõmak ro jeid im jatid me rej iioon kajjirere ñan jel̦ã kilen kõjerbal bok ko ad me rej pedped ioon Baibõl̦ ñan kõmel̦el̦eik tõmak eo aer. Im el̦aññe jo̦dikdik ro rej iioon kajjirere kõn aer tõmak bwe ewõr juon ri-Kõm̦anm̦an, jemaroñ jipañ er ñan pukot mel̦el̦e ko ilo brochure ko etaer Was Life Created? im The Origin of Life​—Five Questions Worth Asking bwe ren maroñ kwal̦o̦k etke rej tõmak bwe ewõr juon ri-Kõm̦anm̦an.

14. Meñe Paul ear poub ilo an kwal̦o̦k naan im katakin, ak ta eo ear kõm̦m̦ane?

 ¹⁴ Paul ear rõjañ ro jein im jatin ñan kwal̦o̦k yokwe ikijjeen “jerbal ko rekanooj in em̦m̦an.” (Hib. 10:24) Ear jab baj jipañ ro jein im jatin ikijjeen men ko ear ba, ak ear bar jipañ er ikijjeen men ko ear kõm̦m̦ani. Ñan waanjoñak, ke ear wal̦o̦k juon ñũta ilo Judia, Paul ear jipañ bõkl̦o̦k kein jipañ ko ñan rũttõmak ro jein im jatin ilo ijo. (Jrb. 11:27-30) Ilo m̦ool, meñe Paul ear poub ilo an kwal̦o̦k naan im katakin, ak aolep iien ear pukot wãween ko ñan jipañ ro rar pãd ilo aikuj. (Gal. 2:10) Ilo an kar ãindein, ear kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k an rũttõmak ro jein im jatin lõke bwe Jeova enaaj lale im kõjparok er. Rainin, ñe jej kõjerbal iien, maroñ, im kapeel ko ad ñan jipañ ilo ijoko me ear wal̦o̦k l̦añ ko rel̦l̦ap, kõj bareinwõt jej jipañ kalõk ak kõkajoor tõmak eo an ro jeid im jatid. Jej bar kõm̦m̦ane men in ikijjeen ad keini ad jabawõt ñan jerbal ko an doulul in ipel̦aakin lal̦ in. Ilo wãween kein im bar wãween ko jet, jej jipañ ro jeid im jatid ñan lõke bwe Jeova ejjãmin kõjoole er.

15-16. Ewi wãween ad aikuj kõm̦m̦an ñan ro em̦õjn̦o̦ tõmak eo aer?

¹⁵ Paul ear jab ebbweer ilo an jipañ ro me ear m̦õjn̦o̦l̦o̦k tõmak eo aer. Ear kwal̦o̦k an tũriam̦okake er im ear kõnono ñan er ilo juon wãween ejouj im ekõketak. (Hib. 6:9; 10:39) Ñan waanjoñak, ilo aolepen lõta eo an ñan ri-Hibru ro, ekkã an kar kõjerbal naan ko “jen” im “ad” ñan kwal̦o̦k bwe e bareinwõt ear aikuj in jerbali naanin kakapilõk ko ear lil̦o̦k ñan er. (Hib. 2:1, 3) Ãinwõt Paul, jejjab ebbweer ilo ad jipañ ro me em̦õjn̦o̦ tõmak eo aer. Ijello̦kun ad ãindein, jej kõketak er ikijjeen ad kwal̦o̦k ad lukkuun itoklimo kõn er. Ilo wãween in, jej kam̦ool yokwe eo ad ñan er. Ad kõnono ñan er ilo juon wãween ejouj im yokwe emaroñ bar lukkuun kõketak er.

 ¹⁶ Paul ear kaenõm̦m̦an im kaalikkar ñan ro jein im jatin bwe Jeova ejel̦ã kõn jerbal ko aer rem̦m̦an. (Hib. 10:32-34) Jemaroñ bar kõm̦m̦ani men ko rej ãinl̦o̦kwõt men in ilo ad jipañ juon jeid im jatid me em̦õjn̦o̦l̦o̦k tõmak eo an. Jemaroñ kajjitõk ippãn bwe en bwebwenato kõn wãween an kar del̦o̦ñtok ñan m̦ool eo ak rõjañe ñan l̦õmn̦ak kõn iien ko me ear lo an Jeova jipañe. Jemaroñ kõjerbal iien in ñan kaenõm̦m̦ane im kaalikkar ñane bwe Jeova ejjab mel̦o̦kl̦o̦k wãween ko ear kwal̦o̦k an yokwe E ilo kar m̦okta im bwe Jeova ejjãmin kõjoole ilo ilju im jekl̦aj. (Hib. 6:10; 13:5, 6) Kain bwebwenato rot kein emaroñ kõm̦akũt rein jeid im jatid rejitõnbõro ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo aer karejar ñan Jeova.

17. Ta ko me jemaroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kal̦apl̦o̦k ad kapeel ie?

¹⁷ Ãinwõt an juon ri-jerbalin ekkal jidik kõn jidik kal̦apl̦o̦k an kapeel, kõj bareinwõt jemaroñ kal̦apl̦o̦k ad jel̦ã kilen kalõk ak kõketak doon. Jemaroñ jipañ ro jet bõk kõkajoor ñan kijenmej ium̦win apañ ko ikijjeen ad kwal̦o̦k ñan er joñak ko an ro ilo etto me rar bar ãindein. Jemaroñ kõm̦m̦an bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an ikijjeen ad kwal̦o̦k kõn kadkad ko rem̦m̦an an ro jet, dãpij wõt aenõm̦m̦an ñe ej wal̦o̦k apañ, im kõm̦m̦an bwe en bar wõr aenõm̦m̦an ñe ewõr apañ ikõtaad im ro jet. Im jemaroñ wõnm̦aanl̦o̦k im kalõk tõmak eo an ro jeid im jatid ilo ad kwal̦o̦k ñan er katak ko rem̦ool ilo Baibõl̦, lel̦o̦k jipañ, im jipañ ro me em̦õjn̦o̦ tõmak eo aer.

18. Ta eo kwõj jek ilo bũruom̦ ñan kõm̦m̦ane?

¹⁸ Ro me rej jerbal ilo jerbalin ekkal ko an doulul in rej m̦õn̦õn̦õ im jubũrueer. Jemaroñ m̦õn̦õn̦õ im jubũruod ñe jej jipañ ilo jerbalin ekkal eo ilo kõkkar ilo eklejia eo. Meñe m̦õko rej kalõki renaaj etal im jorrããn, ak tokjãn ko jej loi jãn jerbal in ad remaroñ pãd ñan indeeo! Innem jen jek ilo bũruod ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im ‘kaenõm̦m̦an im kalõk doon.’—1 Tes. 5:11, WGM.