1. Ewi wãween an kar ri-karejar ro an Anij bõk kõkajoor ilo iien ko etto?

 EKKÃ an Naanin Anij kwal̦o̦k kõn em̦m̦aan ro retiljek ãinwõt armej ro rekajoor. Meñe ãindein, ak ewõr iien ko rar jab l̦õmn̦ak bwe rekajoor. Ñan waanjoñak, ewõr iien ko Kiiñ Devid ear eñjake an peran im kajoor ãinwõt juon tol̦, bõtab ebar wõr iien ko jet ear kanooj mijak. (Sam 30:7) Jetõb kwõjarjar eo an Anij ear kõm̦m̦an bwe Samson en kanooj in kajoor, bõtab Samson ear kile bwe el̦aññe en kar jab kõn kajoor eo an Jeova, enaaj kar “m̦õjn̦o̦, ãinwõt jabdewõt bar armej.” (Eka. 14:​5, 6; 16:17) Un eo wõt unin an em̦m̦aan rein retiljek kar kajoor ej kõnke Jeova ear lel̦o̦k ñan er kajoor.

2. Etke rijjilõk Paul ear ba bwe em̦õjn̦o̦ im ilo ejja iien eo wõt ekajoor? (2 Korint 12:​9, 10)

² Rijjilõk Paul ear kile bwe e bareinwõt ear aikuj kajoor jãn Jeova. (Riit 2 Korint 12:​9, 10.) Ãinwõt elõñ iaad, ear wõr an Paul nañinmej. (Gal. 4:​13, 14) Ewõr iien ko ear pen an kõm̦m̦ani men ko rejim̦we. (Rom 7:​18, 19) Im jet iien ear inepata ak mijak kõn ta ko renaaj wal̦o̦k ñane. (2 Kor. 1:​8, 9) Meñe ãindein, ak ilo iien ko Paul ear m̦õjn̦o̦, ear oktak im kajoor. Ewi wãween? Jeova ear lel̦o̦k kajoor ñan Paul ilo iien ko ear aikuji, Ear kõm̦m̦an bwe Paul en kajoor.

3. Kajjitõk ta ko jenaaj etali ilo katak in?

³ Jeova ej kallim̦ur bwe enaaj bar kõm̦m̦an bwe jen kajoor. (1 Pit. 5:10) Bõtab jejjab maroñ kõtmãne bwe jenaaj bõk jipañ jãne ak ejjel̦o̦k men en̦ jej kõm̦m̦ane. Ñan waanjoñak, juon injin ej lel̦o̦k kajoor ñan juon wa bwe en maroñ m̦aaj. Bõtab, ri-kattõr eo ej aikuj juuri kiaj eo bwe en maroñ kattõre wa eo ñan jikin ko jet. Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, Jeova epojakin letok kajoor eo jej aikuji, bõtab ewõr men ko jej aikuj in kõm̦m̦ani bwe jen bõk jipañ jãne. Ta ko em̦õj an Jeova litok bwe jen maroñ kajoor? Im ta ko jej aikuj kõm̦m̦ani bwe jen maroñ bõk kajoor  jãne? Jenaaj lo uwaakin kajjitõk kein ikijjeen ad etale wãween an kar Jeova kõkajoore armej rein jilu ilo Baibõl̦—ri-kanaan Jona, Meri jinen Jesus, im rijjilõk Paul. Jenaaj bareinwõt lale ewi wãween an Jeova wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõkajoore ri-karejar ro an ilo raan kein ãinwõt an kar kõm̦m̦ane ñan rein ilo Baibõl̦.

4. Ewi wãween jemaroñ bõk kõkajoor jãn Jeova?

⁴ Juon wãween jemaroñ bõk kõkajoor jãn Jeova ej ikijjeen ad kepaake ilo jar. Jeova enaaj uwaake jar ko ad ikijjeen an letok ‘kajoor eo el̦ap jãn joñan.’ (2 Kor. 4:7) Jemaroñ bareinwõt bõk kõkajoor ñe jej riiti Naan ko an im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kaki. (Sam 86:11) Ennaan eo an Jeova ilo Baibõl̦ “ekajoor.” (Hib. 4:12) Ñe kwõj jar ñan Jeova im riiti Naan eo an, kwõnaaj bõk kajoor eo kwõj aikuji ñan kijenmej wõt, ñan dãpij wõt am̦ lañlõñ, im ñan kajejjet juon jerbal jãn doulul in me epen. L̦õmn̦ak kõn wãween an kar Jeova kõkajoore ri-kanaan Jona.

5. Etke ri-kanaan Jona ear aikuj peran?

⁵ Ri-kanaan Jona ear aikuj peran. Ear mijak in etal ñan ijo Jeova ear kajjitõk bwe en etal ñane, kõn men in ear uwe ilo juon waan ejjerakrõk bwe en ko ñan bar juon jikin. Kõn an kar ãindein, e im ro jet ilo wa eo rar itõn mej kõn juon l̦añ el̦ap. Ke rar jol̦o̦ke Jona ñan lo̦jet, juon ek kileplep ear orañl̦o̦ke im ear pãd ilowaan lo̦jien ek eo—juon jikin me ekar marok im kaamijak. Kwõl̦ak lale, ewi wãween an kar Jona eñjake? Ear ke l̦õmn̦ak bwe enaaj kar mej? Emaroñ ke kar l̦õmn̦ak bwe em̦õj an Jeova el̦l̦o̦k jãne? Ejjel̦o̦k pere bwe Jona emaroñ kar lukkuun inepata.

6. Ekkar ñan Jona 2:​1, 2, 7, ta eo ear kõkajoor Jona ke ear pãd ilowaan lo̦jien ek eo?

⁶ Ta eo Jona ear kõm̦m̦ane ñan bõk kõkajoor ke ear make iaan ilowaan lo̦jien ek eo? Ear jar ñan Jeova. (Riit Jona 2:​1, 2, 7.) Meñe ear jab pokake Jeova, ak Jona ear ukel̦o̦k im ear lõke bwe Jeova enaaj eo̦roñ jar eo an. Jona ear bareinwõt kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn Naanin Anij. Etke jemaroñ ba men in? Kõnke ilo jar eo an me ej wal̦o̦k ilo bokin Jona jebta 2, elõñ iaan naan ko me ear kõjerbali rej bareinwõt wal̦o̦k ilo bokin Sam. (Ñan waanjoñak, keidi Jona 2:​2, 5 im Sam 69:1; 86:7.) Alikkar bwe el̦ap an kar Jona lukkuun jel̦ã kõn eoon kein. Im ilo an kar kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kaki, rar maroñ kaenõm̦m̦an im kaalikkar ñane bwe Jeova enaaj jipañe. Tokãlik Jona ear bar jepl̦aak ñan ãne, im ear pojakin kõm̦m̦ane jerbal eo Jeova ear kajjitõk bwe en kõm̦m̦ane.—Jona 2:10–3:4.

7-8. Ewi wãween an kar juon jeid im jatid likao jãn Taiwan bõk kõkajoor ke ear iioon apañ?

⁷ Joñak eo an Jona emaroñ jipañ kõj ñe jej iiooni wãween ko reppen. Ñan waanjoñak, ewõr ippãn juon jeid im jatid likao in Taiwan etan Zhiming b nañinmej ko rel̦l̦ap me rekauwõtata ñan ãjmour eo an. Kobal̦o̦k ippãn men in, ej aikuj kijenmej kõn an ro ilo baam̦le eo an lukkuun jum̦ae im lãj ñane kõn wõt an tõmak ilo Jeova. Zhiming ej bõk kõkajoor jãn Jeova ikijjeen an jar im katak. Ej ba, “Jet iien ñe ej wal̦o̦k apañ ko, men in ej kõm̦m̦an aõ lukkuun inepata im pen aõ katak ippa make.” Bõtab ej atartar ioon Jeova bwe en jipañe. Ej ba, “M̦oktata, ij jar ñan Jeova. Innem, ij kõl̦aaki kein roñjake ko aõ im roñjake alin kweilo̦k ko ad. Jet iien, ij al ilo juon ainikien edik ñan ñe ij jino eñjake aõ em̦m̦anl̦o̦k aõ mour. Innem tokãlik, ij jino katak.”

⁸ Ikijjeen an katak ippãn make, Zhiming ear maroñ bõk kõkajoor ñan kijenmej wõt ilo wãween ko reppen ear iiooni. Ñan waanjoñak, ke ear kammomo jãn an kar m̦wijm̦wij,  juon nõõj ekar ba ñane bwe kõn an dik joñan red blood cell ko ilo ãnbwinnin enaaj aikuj bõk bõtõktõk. Boñõn eo m̦okta jãn an kar Zhiming m̦wijm̦wij, ear riiti juon bwebwenato kõn juon jeid im jatid kõrã me ear m̦wijm̦wij ãinwõt e. Im ear dikl̦o̦k joñan red blood cell ko ilo ãnbwinnin kõrã in jeid im jatid jãn Zhiming; meñe ãindein, ak kõrã in jeid im jatid ear jab bõk bõtõktõk im ear maroñ bar ãjmour. Bwebwenato in an kõrã in ear jipañ Zhiming ñan dãpij wõt an tiljek.

9. Ñe jej inepata kõn juon apañ, ta eo jemaroñ kõm̦m̦ane? (Bar lale pija ko.)

⁹ Ñe kwõj iioon juon apañ, kwõnañin ke eñjake am̦ lukkuun inepata, joñan epen am̦ kõmel̦el̦eik wãween am̦ eñjake? Ak kwõnañin ke eñjake am̦ lukkuun m̦õjn̦o̦ ak m̦õk, joñan epen am̦ katak? Keememej bwe Jeova elukkuun mel̦el̦e kõn wãween eo kwõj iioone. Innem meñe kwõj jar im kwal̦o̦k jejjo wõt naan, kwõmaroñ lõke bwe enaaj lewaj men eo kwõj aikuji. (Eps. 3:20) El̦aññe kwõjjab maroñ riit ak katak Baibõl̦ kõn am̦ nañinmej, m̦õk, ak lukkuun inepata, kwõmaroñ roñjake rekoot in eoon ko jãn Baibõl̦ ak juon iaan bok ko ad. Kwõmaroñ bar roñjake juon iaan al ko ad ak alwõje pijain alwõj ko ilo jw.org. Ñe kwõj jar ñan Jeova im pukot uwaakin jar ko am̦ jãn ekkan ko ilo kõkkar me ej litoki, kwõj kõtl̦o̦k bwe en kõkajoore eok.

10. Ewi wãween an rũttõmak ro jeid im jatid kõkajoore kõj?

¹⁰ Jeova emaroñ kõjerbal rũttõmak ro jeid im jatid ñan kõkajoore kõj. Ñe jej iioone juon apañ ak epen ad kajejjete juon ad jerbal ilo doulul in, emaroñ ‘kanooj l̦ap aer kaenõm̦m̦an’ kõj. (Kol. 4:​10, 11) “Ilo iien jorrããn” ko, eñin iien eo el̦aptata ad aikuji rein m̦õttad. (JK. 17:17) Ñe jem̦õjn̦o̦, ro jeid im jatid remaroñ jipañ kõj kõn aikuj ko ad, kaenõm̦m̦an kõj, im kõkajoor kõj ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo ad karejar ñan Jeova ilo tiljek. L̦õmn̦ak kõn wãween an Meri, eo jinen Jesus, kar bõk kõkajoor jãn ro jet.

11. Etke Meri ear aikuj bõk kõkajoor?

¹¹ Meri ear aikuj bõk kõkajoor. L̦õmn̦ak m̦õk kõn joñan an kar maroñ inepata ke enjel̦ eo  Gebriel ear ba bwe enaaj bõro̦ro meñe ejjañin m̦are im wõr pãleen. Ear ejjel̦o̦k an jel̦ã kõn kilen lale ajri, bõtab m̦õttan jidik enaaj aikuj lale ajri eo nejin me enaaj kar erom Messaia eo. Bareinwõt, Meri ejjañin babu ippãn juon, innem enaaj kar ewi wãween an nãj kõmel̦el̦eik aolep men kein ñan Josep, em̦m̦aan eo ej pojakin m̦areiki?—Luk 1:​26-33.

12. Ekkar ñan Luk 1:​39-45, ewi wãween an kar Meri bõk kajoor eo ear aikuji?

¹² Ewi wãween an kar Meri bõk kajoor eo ear aikuji ñan kajejjet jerbal in elukkuun pen im ejejuwaan? Ear bõk jipañ jãn ro jet. Ñan waanjoñak, ear kajjitõk ippãn Gebriel bwe en lel̦o̦k mel̦el̦e ko rel̦l̦apl̦o̦k kõn jerbal eo an ekããl. (Luk 1:34) Ejjabto tokãlik, Meri ear etal ñan “juon jikin ilo Juda me epãd ijoko retol̦tol̦e” bwe en lol̦o̦k eo nukũn etan Elisabet. Alikkar bwe ear l̦ap tokjãn tũreep in an. Elisabet ear nõbar Meri, im Jeova ear kõm̦akũt Elisabet bwe en kwal̦o̦k juon kanaan ekõketak kõn niñniñ eo nejin Meri me ejjañin l̦otak. (Riit Luk 1:​39-45.) Meri ear ba bwe Jeova “ear kõjerbal pein ñan kwal̦o̦k an kajoor.” (Luk 1:​46-51) Ikijjeen Gebriel im Elisabet, Jeova ear maroñ kõkajoore Meri.

13. Ewi wãween an kar juon jeid im jatid kõrã jãn Bolivia bõk tokjãn jãn an kajjitõk jipañ jãn ro jeid im jatid?

¹³ Ãinwõt Meri, kwe bareinwõt kwõmaroñ bõk kõkajoor jãn rũttõmak ro jeid im jatid. Dasuri, juon jeid im jatid kõrã jãn Bolivia, ear aikuj bõk kõkajoor. L̦al̦l̦ap eo jemãn ear bõk juon nañinmej me ejjel̦o̦k unokan im ke ear aikuj del̦o̦ñ ilo aujpitõl̦, Dasuri ear m̦õn̦õn̦õ in lale im kauuki. (1 Tim. 5:4) Bõtab, ejjab aolep iien men in ear pidodo ñane. Ej ba, “Elukkuun lõñ iien ko iar l̦õmn̦ak bwe ijjab maroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt.” Dasuri ear ke kajjitõk jipañ jãn ro jet? Ilo jinoin, ear jab. Ej ba, “Iar jab kõn̦aan kaabn̦õn̦õik ro jeiũ im jatũ. Iar l̦õmn̦ak ippa make im ba, ‘Jeova eo enaaj jipañ eõ.’ Bõtab tokãlik, iar kile bwe kõn aõ kattol̦o̦k eõ jãn ro jet, ear ãinwõt ñe iar kajjioñ in kõm̦adm̦õde apañ ko aõ make iaõ.” (JK. 18:1) Dasuri ear jejel̦o̦k ñan jet iaan ro m̦õttan im kwal̦o̦k ñan er kõn apañ eo ear iioone. Ej ba, “Elukkuun l̦ap aõ kar bõk kõkajoor jãn ro jeiũ im jatũ me rejitõnbõro. Rar bõktok m̦õñã ñan aujpitõl̦ eo im rar kaenõm̦m̦an eõ ikijjeen eoon ko ilo Baibõl̦. Jej bõk juon eñjake elukkuun em̦m̦an itok jãn ad jel̦ã bwe jejjab make iaad. Jej uwaan baam̦le eo an Jeova—juon baam̦le me ekõn̦aan jipañ kõj kõn aikuj ko ad, jañ ippãd ñe jej iioon apañ, im rej kõkajoor kõj ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im karejar ñan Jeova.”

14. Etke jej aikuj m̦õn̦õn̦õ in bõk jipañ jãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia?

¹⁴ Juon wãween Jeova ej kõkajoore kõj ej ikijjeen em̦m̦aan ro rej lale eklejia. Em̦m̦aan rein rej ãinwõt menin letok ko Jeova ej kõjerbali ñan kõkajoor im kaenõm̦m̦an kõj. (Ais. 32:​1, 2) Innem ñe kwõj eñjake am̦ inepata, kwal̦o̦k eñjake ko am̦ ñan em̦m̦aan ro rej lale eklejia. Ñe rej lewaj peier im jipañ eok, jab ãliklik in bõk jipañ jãn er. Ikijjeen em̦m̦aan rein, Jeova emaroñ kõkajoore eok.

15. Ta kõjatdikdik eo me elukkuun aorõk ippãn aolep Kũrjin ro?

¹⁵ Kõjatdikdik eo ad me ej pedped ioon Baibõl̦ emaroñ kõkajoore kõj. (Rom 4:​3, 18-20) Ãinwõt Kũrjin ro, ewõr ippãd kõjatdikdik eo ñan mour ñan indeeo—emaroñ ilo Pedetaij ijin ioon lal̦ ak ilo lañ. Kõjatdikdik eo ad ej letok ñan kõj kajoor ñan kijenmej wõt ium̦win apañ ko ad, ñan kwal̦o̦k naan kõn ennaan eo em̦m̦an, im ñan kajejjete jerbal ko ad ilo eklejia eo. (1 Tes. 1:3) Rijjilõk Paul ear bõk kõkajoor jãn ejja kõjatdikdik in wõt.

16. Etke rijjilõk Paul ear aikuj bõk kõkajoor?

 ¹⁶ Paul ear aikuj bõk kõkajoor. Ilo lõta eo an ñan Kũrjin ro ilo Korint, ear keidi e make ñan juon jãpe kõm̦m̦an jãn kũl̦e me epidodo an rup. Ear ba bwe ‘apañ ko rar jipede,’ ‘elukkuun jaje en et,’ im bwe ro jet rar “kaeñtaane,” im “ko̦kkure [e].” Joñan, mour eo an ear pãd ilo kauwõtata. (2 Kor. 4:​8-10) Paul ear je naan kein ilo tũreep in mijinede eo an kein kajilu. Im ãlikin an kar je naan kein, elõñl̦o̦k wãween ko reppen ear iiooni. Tokãlik, juon kumi in armej rar kajjioñ m̦ane, kar kalbuuji, ear rup wa eo ear ejjerakrõk ie, im kar likũti ilo jikin kalbuuj.

17. Ekkejell̦o̦k ippãn 2 Korint 4:​16-18, ta eo ear kõkajoor Paul ñan kijenmej wõt ium̦win apañ ko ear iiooni?

¹⁷ Paul ear bõk kõkajoor ñan kijenmej wõt ikijjeen an l̦õmn̦ak wõt kõn kõjatdikdik eo an. (Riit 2 Korint 4:​16-18.) Ear ba ñan Kũrjin ro ilo Korint bwe meñe ãnbwinnin ej “m̦õjn̦o̦l̦o̦k,” ak eban kõtl̦o̦k bwe men in en kabbweere. Paul ear l̦õmn̦ak wõt kõn ilju im jekl̦aj eo an. Kõjatdikdik eo an ñan mour ñan indeeo ilañ ear ‘juon aiboojoj ekanooj l̦ap,’ kõn men in Paul ear m̦õn̦õn̦õ in kijenmej ium̦win jabdewõt apañ bwe en maroñ bõk jinõkjeej in an. Paul ear kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn kõjatdikdik in an, im tokjãn men in, ear maroñ eñjake an “kããll̦o̦k wõt jãn raan ñan raan.”

18. Ewi wãween an kõjatdikdik eo ad kar kõkajoore Tihomir im baam̦le eo an?

¹⁸ Kõjatdikdik eo ad kõn ilju im jekl̦aj ear maroñ kõkajoore Tihomir, juon jeid im jatid jãn Bulgaria. Jejjo iiõ ko remootl̦o̦k, l̦adik eo jatin etan Zdravko ear mej ilo juon ãkjitõn. Ãlikin an men in wal̦o̦k, Tihomir ear lukkuun bũrom̦õj im rup bũruon. E im baam̦le eo an rar maroñ bõk kaenõm̦m̦an ikijjeen aer kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn wãween an naaj wal̦o̦k jerkakpeje eo ilju im jekl̦aj. Ej ba: “Ñan waanjoñak, kõmij kõnono kõn ia eo jenaaj iiooni Zdravko ie, kain rot m̦õñã jenaaj kõmat kijen, wõn ro kõm naaj kũrtok er ñan party eo ad m̦oktata ippãn ñe ebar jerkak, im ta ko kõm naaj ba ñane kõn raan ko ãliktata.” Tihomir ej ba bwe kõn an baam̦le eo an l̦õmn̦ak wõt kõn kõjatdikdik  eo aer, men in ej jipañ er ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo aer kijenmej im kõttare wõt iien eo Jeova enaaj kõjerkak l̦adik eo jatin.

19. Ta eo kwõmaroñ kõm̦m̦ane ñan kõkajoore kõjatdikdik eo am̦? (Bar lale pija eo.)

¹⁹ Ewi wãween kwõmaroñ kõkajoore kõjatdikdik eo am̦? Ñan waanjoñak, el̦aññe kõjatdikdik eo am̦ ej ñan mour indeeo ijin ioon lal̦, riiti kõmel̦el̦e ko ilo Baibõl̦ kõn naaj ewi wãween Pedetaij innem kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kaki. (Ais. 25:8; 32:​16-18) Kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn ewi wãween naaj mour ilo lal̦ eo ekããl. Pijaikl̦o̦k am̦ pãd ie. Wõn ro kwõj lo er? Ainikien ta ko kwõj roñ? Ewi wãween am̦ eñjake? Ñan jipañ eok pijaikl̦o̦k mour ilo Pedetaij, lale jiña ak pija ko ilo bok ko ad me rej kwal̦o̦k kõn Pedetaij ak kwõmaroñ alwõje pijain kõjañjañ ko ad ãinwõt The New World to Come, Just Around the Corner, ak Imagine the Time. El̦aññe jej keini ad kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn kõjatdikdik eo ad kõn lal̦ eo ekããl, apañ ko jej iiooni kiiõ renaaj ‘mera im ñan jidik wõt iien.’ (2 Kor. 4:17) Kõjatdikdik eo Jeova ear lewaj ñan kwe emaroñ jipañ eok ñan kijenmej wõt ium̦win apañ ko am̦.

20. Meñe jemaroñ eñjake ad m̦õjn̦o̦, ak ewi wãween jemaroñ bõk kõkajoor?

²⁰ Meñe jemaroñ eñjake ad m̦õjn̦o̦, ak ikijjeen “Anij [jenaaj] peran” im kajoor. (Sam 108:13) Em̦õj an Jeova lewaj men ko kwõj aikuji ñan bõk kõkajoor jãne. Innem ñe kwõj aikuj jipañ ñan kajejjet juon am̦ jerbal ilo doulul in, ñan kijenmej ium̦win juon apañ, ak ñan dãpij wõt am̦ lañlõñ, lutõkl̦o̦k bũruom̦ ñan Jeova ilo jar im pukot tõl eo an ikijjeen am̦ katak ippam̦ make. M̦õn̦õn̦õ in bõk jipañ jãn rũttõmak ro jeim̦ im jatũm̦. Keini am̦ kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn kõjatdikdik eo am̦ kõn ilju im jekl̦aj. Ñe kwõnaaj kõm̦m̦ani men kein, kwõnaaj ‘kajoorl̦o̦k ñan joñan eo kwõj aikuji ikijjeen maroñ in aiboojoj eo an Anij el̦ap, bwe kwõn maroñ jutak pen ilo men otemjej ilo am̦ kijenmej im lañlõñ.’—Kol. 1:11.