1. Ewi wãween an Baibõl̦ eo kwal̦o̦k kõn yokwe eo em̦ool?

 URUR in yokwe ej “ãinwõt urur . . . in kijeek, juon urur jãn Jeova.” “Dãn ejjab maroñ in kune, Im ibwijleplep ejjab maroñ in kalbubuuki.” b (Al. 8:6; 8:7, UBS) Elukkuun jejjet an naan kein kwal̦o̦k kõn yokwe eo em̦ool! Ilo eoon in, jej lo juon naanin kaenõm̦m̦an ñan ro em̦õj aer m̦are: Yokwe eo amiro ñan doon emaroñ kajoor im pãd ñan indeeo.

2. Ta eo rippãlele ro rej aikuj kõm̦m̦ane bwe yokwe eo aerro en jab m̦õl̦ol̦o̦k?

² Bwe ro em̦õj aer m̦are ren maroñ yokwe doon toon wõt aer mour, rej aikuj lukkuun kate erro. Ñan waanjoñak, juon kijeek emaroñ urur wõt im jab kun el̦aññe juon ej ankaane wõt. El̦aññe ejjel̦o̦k rej ankaane, kijeek eo enaaj kun. Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, yokwe eo ikõtaan l̦eo im lio emaroñ kajoor wõt ñan indeeo el̦aññe rej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõkajoore pãd eo aerro. Ijoke, ewõr iien rippãlele ro remaroñ eñjake bwe yokwe eo aerro ejino m̦õl̦ol̦o̦k, el̦aptata ñe rej iioon apañ kõn jããn, nañinmej, ak ijjiped ko rej wal̦o̦k itok jãn aer lale ajri ro nejierro. Innem el̦aññe em̦õj am̦ m̦are, ewi wãween kwõmaroñ kõm̦m̦an bwe “urur [eo] jãn Jeova” en kajoor wõt ilo mourin m̦are eo am̦? Ilo katak in, jenaaj kõnono kõn jilu wãween ko ñan kõkajoorl̦o̦k kõtaan eo amiro im bwe en lem̦õn̦õn̦õ pãd eo amiro. c

3. Ñe ekajoor jem̦jerã eo an ruo rippãlele ippãn Jeova, ewi wãween an men in jipañ bwe yokwe eo aerro en kajoor wõt? (Ekklisiastis 4:12) (Bar lale pija eo.)

³ Ñan kõm̦m̦an bwe “urur [eo] jãn Jeova” en kajoor wõt, l̦eo im lio jim̦or rej aikuj kate er bwe en kajoor jem̦jerã eo aer ippãn  Jeova. Ewi wãween an men in jipañ mourin m̦are eo aerro? El̦aññe rippãlele ro rej kaorõk jem̦jerã eo aer ippãn eo Jemãer ilañ, erro naaj m̦õn̦õn̦õ in jerbale naanin kakapilõk ko an, im men in enaaj jipañ erro ñan anjo̦ ioon apañ ko ak bõbrae aer iioon apañ ko me remaroñ kõm̦m̦an bwe yokwe eo aerro ñan doon en m̦õl̦ol̦o̦k. (Riit Ekklisiastis 4:12.) Ro me ekajoor jem̦jerã eo aer ippãn Jeova rej lukkuun kate er ñan anõke E im kaddek kadkad ko kadkadin, ãinwõt jouj, meanwõd, im jeorl̦o̦k an doon bõd. (Eps. 4:32–5:1) Ñe rippãlele ro rej kwal̦o̦k kadkad kein, epidodo an yokwe eo aerro ñan doon eddekl̦o̦k. Juon jeid im jatid kõrã me elõñl̦o̦k jãn 25 iiõ in an m̦are etan Lena, ej ba, “Ñe ekajoor jem̦jerã eo amiro ippãn Jeova, epidodo ñan kwal̦o̦k yokwe im kautiej ñan doon.”

4. Etke Jeova ear kããlõt Josep im Meri bwe ren jemãn im jinen eo enaaj Messaia eo?

⁴ L̦õmn̦ak kõn juon waanjoñak jãn Baibõl̦. Ke Jeova ear aikuj kããlõt ruo rippãlele bwe ren jemãn im jinen eo enaaj Messaia eo, iaan aolepen ro rej jãn bwijjin Devid Ear kããlõt Josep im Meri. Etke? Kõnke ekar wõr aerro make jem̦jerã ippãn Jeova, im Jeova ear jel̦ã bwe renaaj likũt E m̦oktata ilo mourin m̦are eo aerro. Rippãlele ro, ta eo kom̦ maroñ katak jãn Josep im Meri?

5. Ta ko l̦õm̦aro remaroñ katak jãn Josep?

⁵ Josep ear m̦õn̦õn̦õ in l̦oore naanin tõl ko an Jeova, im men in ear kõm̦m̦an bwe en juon pãleen elukkuun em̦m̦an. Ewõr jilu iien ko me Anij ear lel̦o̦k ñane naanin tõl kõn ta eo en kõm̦m̦ane ikijjeen baam̦le eo an. Ilo kajjojo iaan iien kein, Josep ear m̦õkaj im pokake, meñe men in ear mel̦el̦ein bwe ear aikuj in kõm̦m̦an jet oktak ko rel̦l̦ap. (Matu 1:20, 24; 2:13-15, 19-21) Itok jãn an l̦oori naanin tõl ko an Anij, Josep ear maroñ lale im kõjparok Meri im kabwe aikuj ko an. Baj l̦õmn̦ak m̦õk kõn wãween an kar kõm̦m̦an ko an Josep kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k an Meri yokwe im kautieje! Kom̦ l̦õm̦aro, kwõmaroñ anõke Josep ikijjeen am̦ pukot naanin jipañ ko rej pedped ioon Baibõl̦ ñan jipañ eok lale im kõjparok baam̦le eo am̦. d Ñe kwõj l̦oore naanin jipañ kein meñe kwõj aikuj kõm̦m̦an oktak ko, kwõj kwal̦o̦k am̦ yokwe lio pãleem̦ im kwõnaaj kõkajoore pãd eo amiro. Juon jeid im jatid kõrã ilo Vanuatu me elõñl̦o̦k jãn 20 iiõ in an m̦are, ej ba: “Ñe l̦eo ippa ej pukot im l̦oori naanin tõl ko an Jeova, el̦apl̦o̦k aõ kautieje. Ij eñjake aõ aenõm̦m̦an im jab uwõta, im ij lõke pepe ko an.”

6. Ta ko lim̦aro remaroñ katak jãn Meri?

⁶ Ear make wõr an Meri jem̦jerã ippãn Jeova; tõmak eo an ear jab pedped ioon men ko Josep ear kõm̦m̦ani. Meri ear lukkuun jel̦ã kobban Jeje ko. Im ear kõm̦m̦an iien ñan kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko ear riiti.  (Luk 2:19, 51) Ejjel̦o̦k pere bwe an kajoor jem̦jerã eo an Meri ippãn Jeova ear kõm̦m̦an bwe en juon pãleen elukkuun em̦m̦an. Rainin, elõñ kõrã rippãlele ro rej kate er ñan anõke Meri. Ñan waanjoñak, juon jeid im jatid kõrã etan Emiko ej ba: “Ke ear ejjel̦o̦k rejeta, ear wõr aõ make laajrakin men ko iar aikuj kõm̦m̦ani ñan kõkajoore jem̦jerã eo aõ ippãn Jeova. Bõtab ãlikin aõ kar m̦are, iar kile bwe kõnke l̦eo ippa ear jar ñan kõm̦ro im tõl ilo am̦ro kabuñ, tõmak eo aõ ear jino pedped ioon men ko ear kõm̦m̦ani. Iar kile bwe iar aikuj make kõkajoore kõtaan eo aõ ippãn Jeova. Kõn men in, ij kiiõ kõjenolo̦k iien ñan aõ make iaõ ippãn Anij eo aõ—ij jar, riiti Naan ko an, im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn l̦õmn̦ak ko an.” (Gal. 6:5) Kom̦ lim̦aro, ilo ami wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõkajoore jem̦jerã eo ami ippãn Jeova, enaaj l̦apl̦o̦k an l̦õm̦aro ippemi nõbar im yokwe kom̦.​—JK. 31:30.

7. Ta ko rippãlele ro remaroñ katak jãn Josep im Meri kõn aerro kabuñ ippãn doon?

⁷ Josep im Meri rar bareinwõt jerbal ippãn doon ñan kõkajoore jem̦jerã eo aerro ippãn Jeova. Rar mel̦el̦e bwe eaorõk ñan aerro kabuñ ñan Jeova ãinwõt juon baam̦le. (Luk 2:22-24, 41; 4:16) Emaroñ kar pen ñan aerro kõm̦m̦ane men in, el̦aptata ke ear lõñl̦o̦k nejierro ajri, bõtab eñin men eo rar maroñ kõm̦m̦ane. Elukkuun em̦m̦an joñak in aerro ñan rippãlele ro ilo raan kein! El̦aññe ewõr nejũm̦ ãinwõt kar Josep im Meri, emaroñ pen ñan etal ñan iien kweilo̦k ko im karõk iien ñan kabuñ an baam̦le. Emaroñ l̦apl̦o̦k an pen ñan kõm̦m̦an iien ñan katak ak jar ippãn doon. Bõtab, keememej bwe ñe komiro ej kabuñ ñan Jeova ippãn doon, enaaj l̦apl̦o̦k amiro epaakel̦o̦k E im epaakel̦o̦k doon. Kõn men in, kõm̦m̦an bwe amiro kabuñ en men eo eaorõktata ilo mour ko amiro.

8. Ta eo ruo rippãlele me rej iioon apañ ilo mourin m̦are eo aer remaroñ kõm̦m̦ane ñan kal̦apl̦o̦k aer bõk tokjãn jãn iien kabuñ an baam̦le?

⁸ Ta el̦aññe kwõj iioon apañ ilo mourin m̦are eo am̦? Bõlen kwõl̦ak l̦õmn̦ak kõn amiro naaj pãd ippãn doon im kõm̦m̦ane iien kabuñ an baam̦le, kwõmaroñ jab kõn̦aan kõm̦m̦ane men in. El̦aññe ãindein, jinoe ikijjeen amiro etale juon men me elimo im eban bõk el̦ap iien, im en juon men komiro ear jim̦or errã kake. Amiro kõm̦m̦ane men in emaroñ kal̦apl̦o̦k amiro yokwe doon im kõn̦aan kabuñ ñan Jeova ippãn doon.

9. Etke rippãlele ro rej aikuj jol̦o̦k iien ippãn doon?

⁹ Rippãlele ro, kom̦ maroñ bareinwõt kõkajoor wõt yokwe eo amiro ñan doon ikijjeen amiro jol̦o̦k iien ippãn doon. Ñe kwõnaaj ãindein, enaaj jipañ eok ñan jel̦ã l̦õmn̦ak ko im eñjake ko an eo pãleem̦. (Jen. 2:24) L̦õmn̦ak kõn ta eo Lilia im Ruslan rar kile ejjabto ãlikin aerro m̦are, elõñl̦o̦k jãn 15 iiõ ko remootl̦o̦k. Lilia ej ba: “Kõm̦ro ear kile bwe ejjab lukkuun l̦ap iien ñan am̦ro jol̦o̦k iien ippãn doon. Kõm̦ro ear poub ilo jikin jerbal ko am̦ro, jerbal ko an m̦weo, im tokãlik kõn ajri ro nejũm̦ro. Kõm̦ro ear kile bwe el̦aññe kõm̦ro ejjab kõm̦m̦an iien ippãn doon, kõtaan eo am̦ro emaroñ jino m̦õjn̦o̦l̦o̦k.”

10. Ewi wãween an rippãlele ro maroñ jerbale naanin kakapilõk eo ilo Epesõs 5:15, 16?

¹⁰ Ta eo rippãlele ro remaroñ kõm̦m̦ane ñan lale bwe ewõr aerro iien ippãn doon? Remaroñ aikuj karõk iien bwe ren jol̦o̦k iien ippãn doon. (Riit Epesõs 5:15, 16.) Juon jeid im jatid em̦m̦aan ilo Nigeria etan Uzondu ej ba: “Ñe ij kõm̦m̦an aõ jikejuul̦ kõn men ko ij aikuj kõm̦m̦ani, ij kitibuj iien eo kõm̦ro lio ippa enaaj jol̦o̦k iien ippãn doon, im ij kõm̦m̦an bwe iien in am̦ro en men eo eaorõktata ij aikuj  kõm̦m̦ane.” (Pil. 1:10) L̦õmn̦ak kõn wãween an Anastasia, juon kõrã me ej pãleen juon em̦m̦aan ej lol̦o̦k eklejia ilo Moldova, kõjerbal iien ko an ilo mãlõtlõt. Ej ba: “Ij kate eõ ñan kadedeikl̦o̦k men ko ij aikuj kõm̦m̦ani ilo iien ko l̦eo ippa ej poub kõn eddo ko an. Il̦ak ãindein, tokãlik ewõr am̦ro iien ippãn doon.” Bõtab ta el̦aññe komiro lukkuun poub im epen ñan kõm̦m̦an iien ñan jol̦o̦k iien ippãn doon?

11. Ta ko Akula im Prisilla rar kõm̦m̦ani ippãn doon?

¹¹ Rippãlele ro remaroñ katak jãn joñak eo an Akula im Prisilla, ruo rippãlele me Kũrjin ro jinoin rar yokwe im kautiej er. (Rom 16:3, 4) Meñe Baibõl̦ eo ejjab lukkuun kwal̦o̦k kõn mourin m̦are eo aerro, ak ej kaalikkar bwe rar jerbal, kwal̦o̦k naan, im jipañ ro jet ippãn doon. (Jrb. 18:2, 3, 24-26) Ilo m̦ool, aolep iien Baibõl̦ eo ej kõnono kõn Akula im Prisilla, ej kwal̦o̦k bwe erro ej pãd ippãn doon.

12. Ta ko l̦eo im lio remaroñ kõm̦m̦ani ñan kal̦apl̦o̦k aerro iien ippãn doon? (Bar lale pija eo.)

¹² Ewi wãween an rippãlele ro maroñ anõke Akula im Prisilla? L̦õmn̦ak kõn aolep men ko komiro eo pãleem̦ ej aikuj kõm̦m̦ani. Ijello̦kun amiro jenolo̦k im make kõm̦m̦ani, komiro maroñ ke kõm̦m̦ani jet iaan men kein ippãn doon? Ñan waanjoñak, Akula im Prisilla rar kwal̦o̦k naan ippãn doon. Komiro ej ke keini amiro kõm̦m̦an karõk im kwal̦o̦k naan ippãn doon? Akula im Prisilla rar bareinwõt jerbal ippãn doon. Emaroñ oktak jikin jerbal ko amiro, bõtab komiro maroñ ke kõm̦m̦ani jerbal ko an m̦weo ippãn doon? (Ekl. 4:9) Ñe komiro ej jipañ doon kõm̦m̦ane juon jerbal, enaaj l̦apl̦o̦k amiro eñjake bwe komiro ej juon tiim im enaaj pel̦l̦o̦k iien ñan amiro bwebwenato. Robert im Linda rej ro me rar m̦are ium̦win elõñl̦o̦k jãn 50 iiõ ko. Robert ej ba: “Ilo m̦ool, ejjab lukkuun lõñ iien ñan am̦ro iiãio ippãn doon. Bõtab ñe ij kwal̦i kõnno̦ ko im lio ippa ej kõm̦õrãik ak ñe ij rarõ nabõj im ej diwõjtok im jipañ eõ, ilukkuun m̦õn̦õn̦õ. Ñe kõm̦ro ej kõm̦m̦ani men ko ippãn doon, el̦apl̦o̦k am̦ro epaakel̦o̦k doon. Yokwe eo am̦ro ñan doon ej eddekl̦o̦k wõt.”

13. Bwe l̦eo im lio ren lukkuun epaake doon, ta eo rej aikuj kõm̦m̦ane?

¹³ Ijoke, keememej bwe meñe komiro ej pãd ippãn doon, ak emaroñ jab mel̦el̦ein bwe komiro naaj epaakel̦o̦k doon. Juon kõrã rippãlele ilo Brazil ej ba: “Ilo raan kein, kõn an lukkuun lõñ menin kõm̦ad ko, iar kile bwe kõn ad jokwe ippãn doon, epidodo ñan bõk l̦õmn̦ak eo ebõd bwe jej jol̦o̦k iien ippãn doon. Iar katak bwe elõñl̦o̦k men ko jej aikuj kõm̦m̦ani ijello̦kun wõt ad baj pãd iturin doon. Ij aikuj bareinwõt lukkuun bõk aõ iien ippãn l̦eo ippa.” L̦õmn̦ak kõn wãween an Bruno im lio pãleen etan Tays, lale bwe erro ej bõk aerro iien ippãn doon. Bruno ej ba: “Ilo iien ko kõm̦ro ej ippãn doon, kõm̦ro ej kakon̦e cell phone ko nejũm̦ro im lukkuun m̦õn̦õn̦õ ilo am̦ro jol̦o̦k iien ippãn doon.”

14. El̦aññe ejjab em̦m̦an ippãn rippãlele ro jol̦o̦k iien ippãn doon, ta eo remaroñ kõm̦m̦ane?

 ¹⁴ Ijoke, ta el̦aññe ejjab em̦m̦an ippemiro jol̦o̦k iien ippãn doon? Bõlen eoktak men ko komiro ej itoklimo kake, ak bõlen em̦õkaj amiro inepata ippãn doon. Ta eo kwõmaroñ kõm̦m̦ane? L̦õmn̦ak kõn kijeek eo jaar kõnono kake m̦oktal̦o̦k. Kijeek eo ejjab m̦õkaj im urur. Juon ej aikuj in ankaane jidik kõn jidik kõn kane ko rekkillep. Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, kwõmaroñ ke jino ilo am̦ jol̦o̦k jidik iien ippãn doon kajjojo raan? Komiro en kõm̦m̦ane juon men me em̦m̦an ippemiro, en jab juon men me enaaj kõm̦m̦an amiro akwããl. (Jem. 3:18) Ilo amiro jidik kõn jidik jol̦o̦k iien ippãn doon, emaroñ bar urur yokwe eo amiro ñan doon.

15. Bwe rippãlele ro ren maroñ kaurur wõt yokwe eo aer, etke elukkuun aorõk bwe ren kwal̦o̦k kautiej ñan doon?

¹⁵ Kwal̦o̦k kautiej ñan doon elukkuun aorõk ilo mourin m̦are. Ñan waanjoñak, ej menin aikuj ñan deele juon kijeek bwe en em̦m̦an an urur im en jab m̦õkaj an kun. Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, ej menin aikuj ñan an rippãlele ro kwal̦o̦k kautiej bwe yokwe eo aerro en jab m̦õkaj an dikl̦o̦k. Kõn men in, rippãlele ro me rej kate er ñan kwal̦o̦k kautiej ñan doon rej kate er ñan kaurur wõt yokwe eo aerro ñan doon. Ijoke, keememej bwe ejjab aorõk el̦aññe kwõj l̦õmn̦ak bwe kwõj kwal̦o̦k kautiej, ak men eo eaorõk ej el̦aññe eo pãleem̦ ej eñjake bwe kwõj kautieje. Penny im Aret rej ro me em̦õj aer m̦are ium̦win elõñl̦o̦k jãn 25 iiõ. Penny ej ba: “Kõnke kõm̦ro ej jim̦or kautiej doon, men in ej kõm̦m̦an bwe mourin m̦are eo am̦ro en obrak kõn yokwe. Kõm̦ro ejjab ãliklik in kwal̦o̦k am̦ro l̦õmn̦ak kõnke kõm̦ro jel̦ã bwe jej jim̦or kaorõk l̦õmn̦ak ko an doon.” Innem ta ko kwõmaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ bwe eo pãleem̦ en eñjake bwe kwõj kautiej e? L̦õmn̦ak kõn joñak eo an Ebream im Sera.

16. Ta ko l̦õm̦aro remaroñ katak jãn joñak eo an Ebream? (1 Piter 3:7) (Bar lale pija eo.)

¹⁶ Ebream ear kwal̦o̦k kautiej ñan Sera. Ear roñjake Sera im kwal̦o̦k an jel̦ã l̦õmn̦ak kõn eñjake ko an. Juon iien, Sera ear lukkuun inepata, im ear kwal̦o̦k wãween an eñjake ñan Ebream, joñan ear n̦aruon. Ebream ear ke m̦õkaj an illu? Jaab. Ear jel̦ã bwe Sera ear juon eo me ejel̦ã kõttãiki im ekkã an rejetake pepe ko an. Ebream ear roñjake Sera im ear kajjioñ kõm̦adm̦õde apañ eo. (Jen. 16:5, 6) Ta eo jemaroñ katak? Kom̦ l̦õm̦aro, ewõr ippemi maroñ eo ñan kõm̦m̦ani pepe ko ñan baam̦le eo am̦. (1 Kor. 11:3) Ijoke, ej juon menin yokwe ñan kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn wãween an lio pãleem̦ l̦õmn̦ak kõn juon men m̦okta jãn am̦ kõm̦m̦an pepe, el̦aptata ñe pepe eo enaaj jelõte. (1 Kor. 13:4, 5) Im ewõr iien ko kõrã eo ippam̦ emaroñ lukkuun inepata im emaroñ aikuj kwal̦o̦k wãween an eñjake. Kwõj ke kwal̦o̦k am̦ kautiej l̦õmn̦ak ko an ikijjeen am̦ lukkuun roñjake? (Riit 1 Piter 3:7.) Angela im Dmitry rej ro me  em̦õj aer m̦are ium̦win enañin 30 de iiõ. Angela ej kõmel̦el̦e kõn wãween an l̦eo ippãn kwal̦o̦k an kautieje, ej ba: “Aolep iien Dmitry ej pojakin roñjake eõ ñe ij inepata ak ñe ikõn̦aan kwal̦o̦k bũruõ. Ejel̦ã kijenmej ippa, meñe ewõr iien ko ij kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko aõ ilo juon wãween ekajju kõn wõt aõ lukkuun inepata.”

17. Ta ko lim̦aro remaroñ katak jãn joñak eo an Sera? (1 Piter 3:5, 6)

¹⁷ Sera ear kwal̦o̦k an kautiej Ebream ikijjeen an rejetake pepe ko an. (Jen. 12:5) Juon iien, Ebream ear kõn̦aan kwal̦o̦k karwainene ñan jet ri-lotok me rar lol̦o̦k er ilo jidimkij. (Jen. 18:6) Ear kajjitõk ippãn Sera bwe en bõjrak jãn men ko ej kõm̦m̦ani im kõpooj juon iiõk el̦ap in pilawã. (Jen. 18:6) Sera ear m̦õkaj im em̦m̦akũt, im ear kõm̦m̦ane men eo Ebream ear kajjitõk bwe en kõm̦m̦ane. Kom̦ lim̦aro, kom̦ maroñ anõke Sera ikijjeen am̦ rejetake pepe ko an l̦õm̦aro pãleemi. Ñe kwõj ãindein, kwõnaaj kõkajoore pãd eo amiro. (Riit 1 Piter 3:5, 6.) Dmitry, eo me kar kwal̦o̦k kake ilo pãrokõrããp eo l̦o̦k, ej kõmel̦el̦e kõn wãween an lio ippãn kwal̦o̦k an kautieje. Ej ba: “El̦ap aõ kam̦m̦oolol bwe Angela ej kate ñan rejetake pepe ko aõ, meñe ewõr iien ko l̦õmn̦ak ko am̦ro reoktak jãn doon. Ñe ejjab tõprak pepe eo ekkar ñan wãween aõ kar bũl̦ããne, ejjab kõrraate eõ.” Elukkuun pidodo ñan yokwe juon eo ej kautiej eok!

18. Ewi wãween an ro em̦õj aer m̦are maroñ bõk tokjãn jãn aer kate er ñan kaurur wõt yokwe eo aerro ñan doon?

¹⁸ Rainin, Setan ekõn̦aan bwe en kun yokwe eo an rippãlele ro me rej Kũrjin. Ejel̦ã bwe ñe ejako yokwe eo aerro ñan doon, emaroñ jino m̦õjn̦o̦l̦o̦k kõtaan eo aer ippãn Jeova. Bõtab, yokwe eo em̦ool ejjab maroñ kun! Innem yokwe eo amiro ñan doon en ãinwõt yokwe eo me Al eo an Solomon ej kõnono kake. Jek ilo bũruomiro ñan likũt Jeova m̦oktata ilo mourin m̦are eo amiro, kõm̦m̦an iien ñan amiro ippãn doon, im kautiej l̦õmn̦ak im aikuj ko an doon. Ilo amiro ãindein, komiro naaj bõktok nõbar ñan eo ej Wũnjãn yokwe eo em̦ool, Jeova Anij, im ãinwõt juon kijeek me eokkutkut an juon ankaane, yokwe eo amiro enaaj urur ñan indeeo.