Iar l̦otak ilo Tijem̦ba 22, 1929 eo ilo juon wãto jidikdik etan Noville me ewõr ratimjuon farm ko ie. Wãto in ear epaake juon bukwõn etan Bastogne, me ear pãd ilo juon jikin rej n̦aetan Ardennes ilo Belgium. Iar lukkuun m̦õn̦õn̦õ ilo aõ kar dik im rũttol̦o̦k ilo farm eo ippãn jinõ im jema. Aolep raan kom̦ro l̦adik eo jatũ etan Raymond ar kõto̦o̦r nim̦õm̦mããñ milik jãn kau ko kõn peim̦ro im jekõn bar jipañ m̦adm̦õdi keinikkan ko ammim. Ilo wãto eo ammim, aolep armej ro ie rar jerbal ippãn doon im jipañ doon.

Jema im jinõ, etaer in Emile im Alice, rar depdep in Katlik. Rar etal ñan iien jar ko an Katlik etan Mass aolep Jabõt. Bõtab iturinl̦o̦k iiõ eo 1939, ear wõr bainier ro jãn England me rar itok ñan wãto eo ammim im kajjitõk ippãn jema ñe ekõn̦aan bwe ren aolep iien jilkintok bok eo etan Consolation (kiiõ ej Awake!). Em̦õkaj an jema kile bwe mel̦el̦e ko ilo bok kein rar kwal̦o̦k kõn m̦ool eo im ear jino riit Baibõl̦. Ke ear bõjrak jãn an etal ñan iien jar ko an Katlik, armej ro rar jokwe iturimmim me ekkã aer kar jouj ñan e, rar oktak im lukkuun jum̦aiki. Rar iuuni jema bwe en pãdwõt ilo kabuñ an Katlik im men in ear tõll̦o̦k ñan aer kõbauwe ippãn elõñ alen.

Elukkuun l̦ap aõ kar bũrom̦õj kõn an jema iioon ijjiped. Kõn men in, ãinwõt aõ kar kwal̦o̦k kake ilo jinoin bwebwenato in, iar jar jãn bũruõ im akwel̦ap ñan Anij kõn wãween in ear iioone. Ke ear jako an ro me rar jokwe iturid jum̦ae jema, iar lukkuun lañlõñ. Men in ear kam̦ool ñan ña bwe Jeova ej eo ej ‘roñjake jar ko.’

Nazi Germany ear nitbwili Belgium ilo Mãe 10, 1940 eo, im men in ear kõm̦m̦an bwe elõñ armej ren etal jãn Belgium. Baam̦le eo ammim ear ko ñan France. Im ilo ial̦ eo ammim l̦o̦k ñan France, ewõr iien ko kõmar pãd ilo jikin ko me rũttarin̦ae ro an Germany im France rar tarin̦aeik doon.

 Ke kõmar jepl̦aak ñan farm eo ammim, em̦õj an armej ko̦o̦ti eitõn aolepen men ko m̦weiõmmim. Bõtab kidu eo nejũmmim etan Bobbie ear pãd ijo im ear yokyokwe kõm. Ameañ kar iioon wãween rot kein ear kõm̦m̦an bwe in l̦õmn̦ak, ‘Ejaam̦ wõr tarin̦ae im eñtaan?’

Ilo kar tõre in, el̦ap ammim kar bõk kõketak jãn an Jeid im Jatid Emile Schrantz a lotok kõm. Ear lukkuun alikkar wãween an kõmel̦el̦e kõn unin an wõr eñtaan im ear uwaaki kajjitõk ko aõ jet kõn mour. Iar ejaake juon jem̦jerã epaak ippãn Jeova im iar lukkuun kile im tõmak bwe ej juon Anij in yokwe.

Meñe ejjañin kar jem̦l̦o̦k pata eo ak baam̦le eo ammim ear maroñ kal̦apl̦o̦k ammim jol̦o̦k iien ippãn ro jeid im jatid. Im ilo O̦kwõj 1943 eo, Jeid im Jatid José-Nicolas Minet ear lotok farm eo ammim bwe en kõm̦m̦ane juon katak. Ear kajjitõk, “Wõn eo ekõn̦aan peptaij?” Baba ear kajutak pein, im iar bar kajutak peiũ. Innem, kõm̦ro ar peptaij ilo juon l̦we jiddikdik me epaake farm eo ammim.

Ilo Tijem̦ba 1944 eo, rũttarin̦ae ro an Germany rar kõm̦m̦ane tarin̦ae eo aer el̦aptata ilo Pata eo an Lal̦ Kein Karuo ilo Europe, rej n̦aetan pata in “Battle of the Bulge.” Kõmar jokwe iturin jikin eo rar kõm̦m̦ane tarin̦ae in, im ium̦win juon allõñ kom̦ar aikuj pãd ilo ruum̦ eo ium̦win m̦weo m̦õmmim. Juon raan ke iar diwõj nabõj bwe in naajdik menninmour ko, ewõr kein baam̦ ko rar kãtok im ear bokkol̦o̦k bõrwaj in m̦weo im̦õn menninmour ko. Juon rũttarin̦ae jãn America ear lam̦õjtok im ba “Kwõn babu!” Iar ettõrl̦o̦k ñane im babu iturin, im ear illik el̦mõt eo an ioon bõra ñan kõjparok eõ.

Ãlikin tarin̦ae eo, kõmar maroñ tõpar ro jeid im jatid ilo juon eklejia ilo Liège me ar 56 m̦ail̦ ettol̦o̦k jãn kõm. Tokãlik kõmar maroñ kajutak juon kumi jidikdik ilo Bastogne. Iar jino jerbalin kõmman eowõj ak tax, im iar maroñ katak kõn kakien ko. Innem tokãlik iar jerbal ilo juon opij an kien. Im ilo 1951 eo, kõmar kõmmane juon kweilo̦k el̦ap jidikdik ilo Bastogne. Enañin jibukwi armej ro rar kobatok, ekoba juon jeid im jatid kõrã me ear juon bainier ekijejeto etan Elly Reuter. Ear baajkõl̦ tok jãn ijo ear jokwe ie me ear enañin 31 m̦ail̦ ettol̦o̦kin. Kõm̦ro ar jino kõn̦aan doon innem yokwe  doon. Kõn men in, kõm̦ro ar pepe in m̦are. Kar kũr Elly ñan Jikuul̦in Giliad ilo America. Bõtab ear jejel̦o̦k ñan ra eo im kwal̦o̦k unin an l̦õmn̦ak bwe ejjab maroñ etal. Jeid im Jatid Knorr, eo ear tõl armej ro an Jeova ilo tõre eo, ear bar jejel̦o̦k ñan e im ba bwe bõlen juon raan emaroñ etal ñan Giliad ippãn l̦eo ippãn. Kõm̦ro ear m̦are ilo Pãpode 1953 eo.

Ilo ejja iiõ eo, kõm̦ro Elly ear etal ñan juon kweilo̦k el̦ap me kar kõm̦m̦ane ilo Yankee Stadium, ilo New York. Ilo iien in, iar iioone juon jeid im jatid em̦m̦aan me ear kajjitõk ñe ikõn̦aan bõk juon jerbal em̦m̦an on̦ããn im em̦m̦akũt ñan America. Ãlikin am̦ro Elly jar kake, kõm̦ro ar pepe bwe in jab bõke jerbal eo im kõm̦ro ear jepl̦aak ñan Belgium bwe kõm̦ro en jipañe kumi jiddik eo ilo Bastogne me joñoul jim̦a wõt ri-kwal̦o̦k naan ro ie. Ilo iiõ eo tokãlik, ear wõr juon jeraam̦m̦an. Ear l̦otak l̦adik eo nejũm̦ro etan Serge. Ijoke, ekabũrom̦õjm̦õj bwe jimjuon allõñ ko tokãlik, Serge ear nañinmej im mej. Kõm̦ro ar jar ñan Jeova im kwal̦o̦k an lukkuun rup bũruom̦ro. Bõtab, men eo el̦ap an kar jipañ kõm̦ro ej kõjatdikdik eo kõn jerkakpeje eo.

Ilo Oktoba 1961 eo, iar maroñ ellolo aõ jerbal part-time me ear jipañ bwe in maroñ bainier. Bõtab ilo ejja raan eo wõt, em̦m̦aan eo ej loloodjake aolepen ra eo ilo Belgium ear call e ña. Ear kajjitõk ñe ikõn̦aan jerbal ãinwõt juon eo ej lol̦o̦k eklejia ko. Iar kajjitõk ippãn: “Kõm̦ro maroñ ke jerbalin bainier m̦okta jãn am̦ro bõke jerbal in?” Kõn men in, rar kõtl̦o̦k bwe kõm̦ro en bainier. Ãlikin am̦ro bainier ium̦win ralitõk allõñ, kõm̦ro ar jino jerbalin lol̦o̦k eklejia ko ilo Jeptõm̦ba 1962 eo.

Ruo iiõ ãlikin am̦ro kõm̦m̦ane jerbalin lol̦o̦k eklejia ko, kar kũr kõm̦ro ñan jerbal ilo Betel̦ ilo Brussels. Im ilo kar Oktoba 1964 eo, kõm̦ro ar jino jerbal ilo Betel̦. Jerbal in ekããl ear bõktok elõñ jeraam̦m̦an ko ñan kõm̦ro. Ejjabto tokãlik, Jeid im Jatid Knorr ear lotok ra eo ammim ilo 1965 eo, im iar lukkuun ilbõk ke kar jitõñ eõ bwe in loloodjake aolepen ra eo. Tokãlik, kar kũr kõm̦ro Elly ñan pãd ilo kilaaj eo kein ka 41 ilo Jikuul̦in Giliad. Ear jejjet men eo Jeid im Jatid Knorr ear ba 13 iiõ ko remootl̦o̦k! Ãlikin am̦ro kadiwõjl̦o̦k, kõm̦ro ar jepl̦aak ñan Betel̦ eo ilo Belgium.

Ium̦win iiõ ko m̦aantak, iar bõk jeraam̦m̦an eo ñan kõjerbale jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo aõ kõn kakien ko ñan jojomare jim̦we im maroñ eo an armej ro an Jeova ñan kabuñ ilo Europe im jikin ko jet. (Pil. 1:7) Tokjãn aõ kar kõm̦m̦ane men in, iar maroñ kõnono ippãn ri-utiej ro ilo kien ilo elõñl̦o̦k jãn 55 aelõñ ko me rar kõmo̦ik jerbal ko ad ak kabõjrake jet iaaer. Ijello̦kun aõ kwal̦o̦k ñan er kõn jerbal eo aõ ãinwõt juon eo ejel̦ã kõn kakien ko, iar kwal̦o̦k ñan er bwe ij “juon ri-karejeran Anij.” Aolep iien iar jar ñan Jeova im kajjitõk bwe en tõl eõ kõnke iar jel̦ã bwe “bũruon kiiñ [ak ri-ekajet] ej ilo pein Jeova, ãinwõt ial̦an reba; ej kajeorl̦o̦ke ijoko jabdewõt Ekõn̦aan.”—JK. 21:1.

Iban mel̦o̦kl̦o̦k iien eo iar bwebwenato ippãn juon iaan em̦m̦aan ro me ej uwaan kumi eo ej  kõm̦m̦an kakien ko an Europe. Jejjo alen in aõ kar kajjitõk bwe in kõnono ippãn im tokãlik ej kab errã in kõnono ippa. Ear ba: “Inaaj lewaj l̦alem wõt minit im em̦õj.” Iar jillo̦k im jino jar. Em̦m̦aan in ear ikkũm̦kũm̦ im kajjitõk ta eo ij kõm̦m̦ane. Iar kotak bõra im ba: “Iar kam̦m̦oolole Anij kõnke kwõj juon iaan ri-jerbal ro an.” Ear kajjitõk im ba: “Ta mel̦el̦ein am̦ ba men in?” Iar kwal̦o̦k ñane Rom 13:4. Kõnke ear juon Bũrotijen ear wõr an itoklimo kõn eoon in. Ta eo ear wal̦o̦k tokãlik? Ear letok jimattan awa ñan am̦ro kõnnaan ippãn doon im elukkuun kar l̦ap tõprak. Ear bar ba bwe ej kautieje jerbal eo ad.

Ilo iiõ ko m̦aantak armej ro an Jeova rar lukkuun kate er ñan jojomare ro jeier im jatier ilo Europe ikijjeen aer jab bõk kun̦aaer ilo tarin̦ae, an juon jemãn ak jinen maroñ bõke ajri eo nejin, eowõj, im men ko jet. Ear wõr aõ jeraam̦m̦an ñan jipañ ilo elõñ iaan keej kein im lo wãween an kar Jeova jipañ kõm ñan lo tõprak im anjo̦. Em̦õj de an Ri-Kõnnaan ro an Jeova wiini elõñl̦o̦k jãn 140 keej ko ilo im̦õn ekajet eo ñan jojomare jim̦we im maroñ ko an armej ro ilo Europe (European Court of Human Rights)!

Ilo kar 1990 jim̦a ko, iar jerbal ippãn Jeid im Jatid Philip Brumley, eo ear jerbal ilo ra eo el̦ap ilo New York, im Jeid im Jatid Valter Farneti, eo ej jãn Italy. Kõmjeel ar jerbal ippãn doon ñan jipañ ro jeid im jatid ilo Cuba bwe ren maroñ anemkwõj ilo aer kabuñ ñan Jeova kõnke kien ear kõmo̦ jet iaan jerbal ko ad ilo aelõñ in. Iar jejel̦o̦k ñan embassy eo an Cuba ilo Belgium, innem iar lol̦o̦k juon iaan ri-utiej ro ilo kien bwe en jipañ kõm kõn keej eo ad. Ilo kar kweilo̦k ko ammim jinointata, kõmar jab maroñ kõm̦adm̦õde apañ eo ikijjeen an kien eo kõmo̦ jerbal eo ad.

Ãlikin ammim kar jar ñan Jeova im kajjitõk tõl eo an, kõmar kajjitõk mãlim ñan jilkinl̦o̦k 5,000 Baibõl̦ ko ñan Cuba im ear tõprak. Ke Baibõl̦ ko rar tõpar Cuba, rar leto-letak ñan ro jeid im jatid, im men in ear kaalikkar ñan kõm bwe Jeova ear kõjeraam̦m̦ane kate ko ammim. Innem tokãlik, kõmar bar kajjitõk mãlim ñan jilkinl̦o̦k 27,500 Baibõl̦ ko. Im kien eo ear bar letok mãlim. Aõ kar jipañ bwe en wõr an rein jeid im jatid Baibõl̦ ilo Cuba ear bõktok el̦ap lañlõñ ñan ña.

Elõñ alen aõ kar etal ñan Cuba ñan jipañ kõn keej ko ad ikijjeen aer kõmo̦ jet iaan jerbal ko ad. Ilo kar tõre kein, iar maroñ ejaak juon jem̦jerã em̦m̦an ippãn elõñ iaan ri-utiej ro ilo kien.

Ilo kar 1994 eo, ke kar kajjioñ in m̦an aolep armejin Tutsi ilo Rwanda, kar m̦an elõñl̦o̦k jãn 1,000,000  armej ro. Ekabũrom̦õjm̦õj bwe kar m̦an jet iaan ro jeid im jatid im rar mej. Ejjabto tokãlik, kar kajjitõk ñan jilkinl̦o̦k jet iaan ro jeid im jatid bwe ren etal im lel̦o̦k ballin im aikuj ko an ro jeid im jatid ilo aelõñ in.

Ke kumi eo ammim ear tõpar kiãptõl̦ eo an Rwanda etan Kigali, kõmar lo bwe m̦õn ukok eo im m̦weo rar illik bok ko ad ie, ear obrak kõn ro̦ñ ko jãn aer kar buuki. Elõñ bwebwenato ko kõmar roñ kõn aer kar m̦an ro jeid im jatid kõn jãje. Bõtab kõmar bar roñ bwebwenato ko rekõketak kõn an kar ro jeid im jatid kwal̦o̦k yokwe ñan doon. Ñan waanjoñak, kõmar iioone juon jeid im jatid em̦m̦aan me e ri-Tutsi im ear tilekek ilo juon ro̦ñ ium̦win 28 raan, im baam̦le eo me ear kõjparoke rar ro jeid im jatid me er ri-Hutu. Ilo kar juon iien kweilo̦k ilo Kigali, kõmar kate kõm ñan kõkajoor im kaenõm̦m̦an elõñl̦o̦k jãn 900 ro jeid im jatid.

Tokãlik kõmar etal ñan Zaire (kiiõ rej n̦aetan Democratic Republic of the Congo) bwe kõmin pukote ro jeid im jatid me elõñ iaaer rar ko jãn Rwanda bwe ren pukot jikin kone ilo juon bukwõn epaak etan Goma. Kõmar jab maroñ lo er, kõn men in kõmar jar im kajjitõk bwe Jeova en tõl kõm ñan er. Innem tokãlik kõmar lo an juon em̦m̦aan etetaltok ñan ijo kõmar pãd ie im kõmar kajjitõk ñe ejel̦ã kajjien jabdewõt iaan Ri-Kõnnaan ro an Jeova. Innem ear uwaak im ba “Aet, ij juon iaan Ri-Kõnnaan ro an Jeova. Im̦õn̦õn̦õ in bõkl̦o̦k kom̦ ñan relief commitee eo.” Ãlikin ammim kar kõketak doon ilo kweilo̦k eo ammim ippãer, kõmar iioone elõñl̦o̦k jãn 1,600 ro jeid im jatid me rar ko ñan kappok jikin kone. Im kõmar lel̦o̦k ekkan ko ilo kõkkar ñan kaenõm̦m̦an im kõketak er. Kõmar bareinwõt riitil̦o̦k juon lõta jãn Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia Ko. Rein jeid im jatid rar lukkuun m̦õn̦õn̦õ ke rar roñ naan kein: “Aolep iien kõmij jar kake kom̦. Kõm jel̦ã bwe Jeova eban kõjekdo̦o̦ne kom̦.” Joñan an kar m̦ool naan kein an Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia Ko. Kiiõ, elõñl̦o̦k jãn 30,000 Ri-Kõnnaan ro an Jeova ilo Rwanda!

Ãlikin 58 iiõ ko in am̦ro m̦are, lio karejera Elly ear mej ilo 2011. Iar jar ñan Jeova im lutõkl̦o̦k bũruõ ñane im ear kaenõm̦m̦an eõ. Iar bar bõk kaenõm̦m̦an itok jãn aõ kwal̦o̦k kõn ennaan eo em̦m̦an kõn Aelõñ eo ñan ro ri-tũru.

Meñe 90 jim̦a aõ iiõ kiiõ ak ij bõk wõt kun̦aõ ilo jerbalin kwal̦o̦k naan kajjojo wiik. El̦ap aõ m̦õn̦õn̦õ bwe imaroñ jipañ Legal Department eo ilo ra e ilo Belgium, kwal̦o̦k bwebwenato ko aõ ñan ro jet, im jabõte ro reddik ilo Betel̦.

Em̦õj de an mootl̦o̦k enañin 84 iiõ ko jãn iien eo jinointata iar jar ñan Jeova. Eñin ej kar jinointata in aõ kar jino ruwaakl̦o̦k ñane. El̦ap aõ kam̦m̦oolol bwe ilo aolepen mour e aõ Jeova ear lukkuun roñjaki jar ko aõ.—Sam 66:19. b