1-2. Ta mãlejjoñ ko remaroñ kar bõbraiki an Mark im Timote kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer ñan jerbal ñan ro jet?

 KOM̦ likao ro jeid im jatid, kokõn̦aan ke kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aam̦ ilo am̦ jerbal ñan Jeova im kokõn̦aan ke kal̦apl̦o̦k am̦ jipañ ro ilo eklejia eo? Ejjel̦o̦k pere kokõn̦aan. Jelukkuun m̦õn̦õn̦õ in lo an elõñ likao ro jeid im jatid m̦õn̦õn̦õ in jerbal ñan ro jet! (Sam 110:3) Ijoke, bõlen kwõj iioon mãlejjoñ ko. Kwõj ke jenliklik in kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aam̦ ñan Jeova kõnke kwõjaje ta eo enãj wal̦o̦k ilo mour n̦e am̦ ilju im jekl̦aj? Em̦õj ke am̦ jab bõk juon jerbal jãn Jeova kõnke kwõj pere eok make? El̦aññe aet, kwõjjab make iaam̦ ilo am̦ bõke eñjake kein.

² Mark im Timote rar bareinwõt bõk eñjake kein. Bõtab rar jab kõtl̦o̦k bwe aer jaje kõn ta eo enãj wal̦o̦k ilo mour ko aer ilju im jekl̦aj ak an jab l̦ap imminene ippãer, en kabõjrak er jãn aer jerbal ñan ro jet. Mark emaroñ kar jokwe ippãn jinen ilo m̦weo im̦õn me em̦m̦an kõjeiien ie ke kar kũri bwe en etal ippãn rijjilõk Paul im Barnebas ilo tũreep eo aer kein kajuon ke rar mijinede. (Jrb. 12:​12, 13, 25) Mark ear em̦m̦akũt jãn ijo kapijukunen bwe en maroñ kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aan ñan Jeova. M̦okta, ear em̦m̦akũt ñan Antiok. Innem, ear etal ippãn Paul im Barnebas ñan jikin ko jet rettol̦o̦k. (Jrb. 13:​1-5) Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, Timote ear jokwe ippãn jemãn im jinen ke Paul ear kũri bwe en kobal̦o̦k ippãn ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Kõnke Timote ear juon likao im ejabwe imminene ippãn, emaroñ kar pere e make im jenliklik in etal ippãn Paul. (Keidi 1 Korint 16:​10, 11 im 1 Timote 4:12.) Mekarta, ear eo̦roñ kũr eo an Paul im elõñ jeraam̦m̦an ko ear bũki itok jãn an kar etal ippãn.—Jrb. 16:​3-5.

3. (1) Ewi joñan an kar Paul kaorõk Mark im Timote? (2 Timote 4:​6, 9, 11) (Bar lale pija ko.) (2) Kajjitõk ta ko jenãj etali ilo katak in?

³ Elõñ men ko raorõk Mark im Timote rar katak. Rar katak kilen loloodjaki elõñ eddo ko rel̦l̦ap ilo eklejia eo ke ej em̦m̦an  dettaerro. Joñan an kar Paul lukkuun kaorõk likao rein, tokãlik ke ear kile bwe ear pojakin mej, ear kõn̦aan bwe ren pãd iturin. (Riit 2 Timote 4:​6, 9, 11.) Kadkad ta ko ear wõr ippãn Mark im Timote me ear kõm̦m̦an an Paul yokwe im lõke erro? Ewi wãween an likao ro jeid im jatid maroñ anõke Mark im Timote? Im ewi wãween an likao ro maroñ bõk tokjãn jãn naanin kakapilõk ko rem̦m̦an an Paul?

ANÕKE MARK—M̦ÕN̦ÕN̦Õ IN JERBAL ÑAN JEOVA IM RO JET

4-5. Ewi wãween an kar Mark kwal̦o̦k bwe em̦õn̦õn̦õ in jerbal ñan ro jet?

⁴ Ekkar ñan juon bokin kõmel̦el̦e kõn Baibõl̦, ad jerbal ñan ro jet emaroñ mel̦el̦ein ñan lukkuun kate kõj ñan jipañ er im ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im jipañ er meñe emaroñ pen. Eñin men eo Mark ear kõm̦m̦ane. Ke Paul ear m̦akoko in ãñini Mark ilo tũreep in mijinede eo aer kein karuo, ejjel̦o̦k pere Mark ear bũrom̦õj im metak kõn men in. (Jrb. 15:​37, 38) Bõtab men in ear jab kabbweere Mark jãn an jerbal ñan ro jein im jatin.

⁵ Mark ear m̦õn̦õn̦õ in jerbal ippãn l̦eo nãj jein etan Barnebas ilo bar juon jikin. Enañin 11 iiõ ko tokãlik, Mark ear uwaan ro rar pãd ippãn Paul im jipañe ilo iien eo kein kajuon in an kalbuuj ilo Rom. (Pai. 23, 24) Ilo m̦ool, joñan an kar l̦ap an Paul kam̦m̦oolole Mark kõn jipañ ko an, ear ba bwe ‘ekanooj l̦ap an kaenõm̦m̦an e.’—Kol. 4:​10, 11.

6. Ewi wãween an kar Mark bõk tokjãn jãn an aetõl ro rerũtto ilo tõmak? (Lale footnote eo.)

⁶ Mark ear bõk tokjãn jãn an l̦ap an aetõl ro rerũtto ilo tõmak. Ãlikin an kar Mark jol̦o̦k jidik iien ippãn Paul ilo Rom, ear kobal̦o̦k im jerbal ippãn rijjilõk Piter ilo Babil̦on. Joñan aerro kar epaake doon, tokãlik Piter ear kũri Mark, “l̦eo nejũ.” (1 Pit. 5:13) Ilo aerro kar jerbal ippãn doon, ejjel̦o̦k pere Piter ear bwebwenato ippãn kõn men ko rekãitoktoklimo kõn mour eo an Jesus im jerbalin kwal̦o̦k naan eo an me Mark ear tokãlik jeiki ilo bokin Gospel eo an. a

7. Ewi wãween an kar juon jeid im jatid likao etan Seung-Woo anõke joñak eo an Mark? (Bar lale pija eo.)

⁷ Mark ear poub wõt ilo an jerbal ñan Jeova  im ear l̦ap an aetõl em̦m̦aan ro rerũtto ilo tõmak. Ewi wãween kwõmaroñ anõke Mark? El̦aññe kar jab jitõñ eok ñan bõk juon eddo ilo eklejia eo, kwõn kijenmej ippam̦ make im wõnm̦aanl̦o̦k wõt im pukot wãween ko jet kwõmaroñ jerbal ñan Jeova im eklejia eo. L̦õmn̦ak kõn ta eo ear wal̦o̦k ñan Seung-Woo, eo ej kiiõ jerbal ãinwõt juon em̦m̦aan ej lale eklejia. Ke ear juon likao, ekõn keidi e make ñan likao ro jet jeid im jatid. Jet iaaer rar bũki eddo ko ilo eklejia eo m̦okta jãn e. Seung-Woo ear metak im bũrom̦õj, im tokãlik ear kepaake em̦m̦aan ro rerũtto ilo tõmak im kwal̦o̦k bũruon ñan er. Juon iaan em̦m̦aan rein ear rõjañe bwe en kõm̦m̦ani men ko emaroñe ñan jerbal ñan ro jet, meñe jet iien ro jet rejjab loi men ko rem̦m̦an ej kõm̦m̦ani. Naanin rõjañ in ear kõm̦akũt Seung-Woo ñan jipañ ro rerũtto im ro rar aikuj aer ial̦ ñan iien kweilo̦k ko. Ej reilikl̦o̦k ñan tõre in im ba: “Iar katak ta mel̦el̦ein ñan jerbal ñan ro jet. Iar lo el̦ap lañlõñ itok wõt jãn aõ jipañ ro jet.”

ANÕKE TIMOTE—KWAL̦O̦K AM̦ YOKWE IM KEA KÕN RO JET

8. Etke Paul ear kããlõt Timote bwe en ito-itak im jerbal ippãn? (Pilippai 2:​19-22)

⁸ Paul ear aikuji ro reperan bwe ren ito-itak im jerbal ippãn ilo an kar jepl̦aak ñan jikin ko me ear iioon jum̦ae im matõrtõr ie. Em̦m̦aan eo jinointata ear kããlõte bwe en ito-itak im jerbal ippãn ej Sailas, juon Kũrjin me el̦ap imminene ippãn. (Jrb. 15:​22, 40) Tokãlik, Paul ear bareinwõt kããlõt Timote bwe en kobal̦o̦k ippãn. Etke Paul ear kããlõt Timote? Juon un ej kõnke ear em̦m̦an etan ippãn ro jet. (Jrb. 16:​1, 2) Ear bareinwõt juon eo elukkuun m̦ool an kea kõn armej ro.—Riit Pilippai 2:​19-22.

9. Ewi wãween an kar Timote kwal̦o̦k bwe elukkuun m̦ool an kea kõn ro jein im jatin?

⁹ Jãn jinoin in an kar Timote jerbal ippãn Paul, ear kwal̦o̦k bwe el̦apl̦o̦k an kea kõn ro jet jãn e make. Kõn men in, ke Paul ear etal jãn Beria im Timote ear pãdwõt, ear lõke bwe enaaj lukkuun em̦m̦an an Timote lale ri-kal̦oor ro rekããl ijin. (Jrb. 17:​13, 14) Ilo kar tõre in, ejjel̦o̦k pere elukkuun lõñ men ko Timote ear katak jãn Sailas, eo me ear bar pãdwõt ilo Beria. Bõtab tokãlik, Paul ear jilkinl̦o̦k Timote make iaan ñan Tessalonika bwe en kõkajoore Kũrjin ro ijin. (1 Tes. 3:​2, ftn.) Emaroñ ium̦win 15 iiõ ko tokãlik, Timote ear katak ñan “jañ ippãn ro [rar] jañ” im kwal̦o̦k an mel̦el̦e kõn eñjake ko an jabdewõt eo ear iioon eñtaan. (Rom 12:15; 2 Tim. 1:4) Ewi wãween an likao ro jeid im jatid maroñ anõke Timote?

10. Ewi wãween an kar juon jeid im jatid em̦m̦aan etan Woo Jae katak ñan kal̦apl̦o̦k an kwal̦o̦k itoklimo kõn ro jet?

¹⁰ Juon jeid im jatid em̦m̦aan etan Woo Jae  ear katak wãween an maroñ kal̦apl̦o̦k an kwal̦o̦k itoklimo kõn ro jet. Ke ear juon likao, Woo Jae ear lo bwe epen an bwebwenato ippãn rũtto ro jeid im jatid. Kõn men in, ke ej lo er ilo Im̦õn Kweilo̦k eo, ekõn yokyokwe wõt er im m̦õj. Juon em̦m̦aan ej lale eklejia ear rõjañ Woo Jae ñan jino bwebwenato ippãn ro jein im jatin ikijjeen an kwal̦o̦k ñan er ta ko rem̦m̦an ippãn kõn er. Em̦m̦aan in ear bar rõjañe ñan l̦õmn̦ak kõn ta ko armej eo juon emaroñ itoklimo kaki. Woo Jae ear jerbale naanin rõjañ kein ke ear bwebwenato ippãn ro jet. Kiiõ Woo Jae ej juon eo ej lale eklejia im ej ba: “Kiiõ, ij lo bwe epidodo aõ bwebwenato ippãn ro me eoktak iiõ ko aer jãn doon. Im̦õn̦õn̦õ bwe el̦apl̦o̦k aõ mel̦el̦e kõn wãween ko rej iiooni. El̦ap an men in jipañ eõ bwe in maroñ jipañ rũttõmak ro m̦õtta.”

11. Ewi wãween an likao ro jeid im jatid maroñ katak ñan kwal̦o̦k aer kea kõn ro jet ilo eklejia eo? (Bar lale pija eo.)

¹¹ Kom̦ likao ro jeid im jatid, komi bareinwõt maroñ katak ñan kwal̦o̦k ami kea kõn ro jet. Ilo iien kweilo̦k ko, kwal̦o̦k ami itoklimo kõn ro me eoktak iiõ ko aer jãn doon im wãween aer kar dik im rũttol̦o̦k. Kajjitõk ippãer ejet aer mour, innem roñjake. Jidik kõn jidik, kwõnãj jel̦ãl̦o̦k wãween am̦ maroñ jipañ er. Bõlen kwõj lo bwe ewõr ruo rippãlele me rerũtto im rej aikuj jipañ katak kilen kõjerbale JW Library^® app eo. Ak kwõmaroñ lo bwe ejjel̦o̦k aer karõk in jerbal ippãn jabdewõt ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Kwõmaroñ ke jipañ rein kõn device ko nejier ak kõm̦m̦an karõk ñan kwal̦o̦k naan ippãer? Ilo am̦ em̦m̦akũt m̦okta im jipañ ro jet, kwõnãj likũt juon joñak em̦m̦an ñan aolep.

BÕK TOKJÃN JÃN NAANIN KAKAPILÕK KO REM̦M̦AN AN PAUL

12. Ewi wãween an likao ro maroñ bõk tokjãn jãn naanin kakapilõk ko an Paul ñan Timote?

¹² Paul ear lel̦o̦k ñan Timote naanin kakapilõk ko ñan jipañe lo tõprak ilo mour eo an im ilo an jerbalin kwal̦o̦k naan. (1 Tim. 1:18; 2 Tim. 4:5) Kom̦ likao ro jeid im jatid, kwõmaroñ bar bõk tokjãn jãn naanin kakapilõk ko rem̦m̦an an Paul. Ewi wãween? Riiti lõta ko ruo an Paul ñan Timote ãinwõt ñe kar jeiki ñan kwe, im lale ta naanin kakapilõk ko kwõmaroñ jerbali ilo mour eo am̦. Jen lali jet iaaer.

13. Ta eo enãj jipañ kõj bwe jen eddãp wõt ñan Jeova?

¹³ “Kwõn kammineneik eok make ñan mour ñan Anij, im en kõttõpar eo am̦ in.” (1 Tim. 4:7b) Ta mel̦el̦ein ñan mour ñan Anij? Ej mel̦el̦ein ñe juon armej ej eddãp wõt ñan Jeova im ekõn̦aan kõm̦m̦ani men ko rej kabuñbũruon. Jejjab l̦otaktok im ekajju wõr ippãd  yokwe rot in ñan Jeova, kõn men in jej aikuj ejaake. Ewi wãween? Naanin Grik eo me kar ukote ñan “kammineneik eok make,” ekkã aer kar kõjerbale ñan kõmel̦el̦eik an rukkure ro lukkuun kammineneik er bwe ren pojak ñan iien jiãe ko. Rukkure rein rar aikuj jel̦ã irooj ioon kõn̦aan ko aer make. Kõj bareinwõt jej aikuj jel̦ã irooj ioon kõn̦aan ko ad make bwe jen maroñ ejaak imminene ko rem̦m̦an me renaaj jipañ kõj epaakel̦o̦k Jeova.

14. Ta mejãnkajjik eo ad ñe jej riiti Baibõl̦ eo? Kwal̦o̦k juon waanjoñak.

¹⁴ Ilo am̦ kammineneik eok ñan riiti Baibõl̦ eo kajjojo raan, keememej bwe mejãnkajjik eo am̦ ej ñan epaakel̦o̦k Jeova. Ñan waanjoñak, ta eo kwõmaroñ katak jãn bwebwenato eo kõn Jesus im em̦m̦aan eo em̦weiie? (Mark 10:​17-22) Em̦m̦aan in ear tõmak bwe Jesus ej Messaia eo, bõtab kõn an dik an tõmak ear jab l̦oore. Meñe ãindein, ak Jesus ear “yokwe” em̦m̦aan in. Etõpar ke bũruom̦ wãween an kar Jesus kõnono ñan em̦m̦aan in? Alikkar bwe Jesus ear kõn̦aan bwe en kõm̦m̦ane juon pepe emãlõtlõt. Yokwe eo an Jeova ñan em̦m̦aan in ear lukkuun alikkar ikijjeen yokwe eo an Jesus ñan e. (Jon 14:9) Ilo am̦ kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn bwebwenato in im wãween ko kwõj iiooni, kajjitõk ippam̦ make, ‘Ta ko ij aikuj kõm̦m̦ani bwe in maroñ epaakel̦o̦k Jeova im kal̦apl̦o̦k aõ jerbal ñan ro jet?’

15. Etke eaorõk bwe juon jeid im jatid likao en l̦õmn̦ak kõn joñak eo ej likũt ñan ro jet? Kwal̦o̦k juon waanjoñak. (1 Timote 4:​12, 13)

¹⁵ “Kwõn juon joñak ñan ro retiljek.” (Riit 1 Timote 4:​12, 13.) Paul ear rõjañ Timote ñan ejaak kapeel ko ãinwõt an jel̦ã kilen riit im katakin, ejjab men in wõt ak en bareinwõt ejaak kadkad ko ãinwõt yokwe, tõmak, im erreo. Etke? Kõnke kõm̦m̦an ko ad el̦apl̦o̦k ainikien jãn naan ko ad. Jen ba bwe ewõr am̦ katak im kwõj aikuj kwal̦o̦k kõn wãween ad maroñ kal̦apl̦o̦k ad kijejeto ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. El̦aññe kwõj kate eok joñan wõt am̦ maroñ ilo jerbalin kwal̦o̦k naan, kwõban ãliklik in kwal̦o̦ke katak in. Joñak eo am̦ enaaj kõmeejl̦o̦k aorõkin naan ko am̦.—1 Tim. 3:13.

16. (1) Ta wãween ko l̦alem likao ro jeid im jatid remaroñ likũt juon joñak em̦m̦an ñan ro jet? (2) Ewi wãween an juon jeid im jatid likao maroñ likũt juon joñak em̦m̦an ñe ej itok ñan ‘an kõnono’?

¹⁶ Ilo 1 Timote 4:​12, Paul ej kwal̦o̦k l̦alem wãween ko likao ro jeid im jatid remaroñ likũt juon joñak em̦m̦an ñan ro jet. Ñe kwõj katak ippam̦ make, kwõmaroñ ke etale wãween kein kajjojo? Ñan waanjoñak, jen ba bwe kokõn̦aan bwe en em̦m̦anl̦o̦k joñak eo kwõj likũti ñe ej itok ñan “am̦ kõnono.” L̦õmn̦ak kõn wãween ko kwõmaroñ kõketak ro jet ikijjeen naan ko am̦. El̦aññe kwõj jokwe wõt ippãn jinõm̦ im jem̦am̦, kwõmaroñ ke kal̦apl̦o̦k am̦ kam̦m̦oolol erro kõn men ko rej kõm̦m̦ani ñan kwe? Ãlikin iien kweilo̦k ko, kwõmaroñ ke ba ñan juon iaan ro ear wõr kun̦aaer ta eo em̦m̦an ippam̦ kõn katak eo an? Kwõmaroñ bareinwõt kate eok ñan uwaak ilo naan ko am̦ make ilo iien kweilo̦k ko. Am̦ kate eok ñan likũt juon joñak em̦m̦an ilo am̦ kõnono, enaaj kaalikkar bwe kwõj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im rũttol̦o̦k ilo tõmak.—1 Tim. 4:15.

17. Ta eo enãj jipañ juon jeid im jatid likao ñan tõpari mejãnkajjik ko an l̦oor jetõb? (2 Timote 2:22)

¹⁷ “Kwõn ko jãn m̦õm̦ ko an jo̦dikdik . . . im jibadek wãnõk.” (Riit 2 Timote 2:22.) Paul ear rõjañ Timote ñan tarin̦aeik kõn̦aan ko me remaroñ kõm̦ad e jãn an kõttõpari mejãnkajjik ko an l̦oor jetõb im ko̦kkure jem̦jerã eo an ippãn Jeova. Kwõmaroñ bar kile bwe ewõr jet menin kam̦õn̦õn̦õ ko, meñe rejjab nana, ak remaroñ kõm̦m̦an bwe en dik am̦ iien ñan men ko l̦oor jetõb. Ñan waanjoñak, l̦õmn̦ak kõn joñan iien ko kwõj jol̦o̦k ñe kwõj iukkure, pãd online, ak mijjin. Kwõmaroñ ke kõjerbal  jet iaan iien kein ñan men ko an Jeova? Bõlen kwõmaroñ lale ñe kwõmaroñ jipañ kõjparok Im̦õn Kweilo̦k eo am̦ ak kwal̦o̦k naan ilo̦bwilej ikijjeen wabwilbwil. El̦aññe kwõj bõk kun̦aam̦ ilo men ko an Jeova, ejjel̦o̦k pere enãj wõr ro m̦õttam̦ rekããl me renãj jipañ eok kõm̦m̦ani mejãnkajjik ko l̦oor jetõb im ñan tõpari.

JERBAL ÑAN RO JET EJ BÕKTOK JERAAM̦M̦AN

18. Etke jemaroñ ba bwe Mark im Timote rar m̦õn̦õn̦õ im jubũrueer kõn men ko rar kõm̦m̦ani ilo mour ko aer?

¹⁸ Ewõr men ko Mark im Timote rar kaarmejjeteiki bwe ren maroñ kal̦apl̦o̦k aer jerbal ñan ro jet, im rar m̦õn̦õn̦õ im jubũrueer kõn men ko rar kõm̦m̦ani ilo mour ko aer. (Jrb. 20:35) Mark ear ito-itak ñan elõñ jikin ko im lal̦ ko rettol̦o̦k bwe en maroñ jipañ ro jein im jatin. Ear bareinwõt je juon bok ekãitoktoklimo kõn mour eo an Jesus im jerbalin kwal̦o̦k naan eo an. Timote ear jipañ Paul ñan ejaake eklejia ko im kõkajoore ro jein im jatin. Ejjel̦o̦k pere Jeova ear lukkuun buñbũruon ippãn Mark im Timote kõn aerro m̦õn̦õn̦õ in kaarmejjeteik elõñ men ko ñan kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer ñan E.

19. Etke em̦m̦an bwe likao ro jeid im jatid ren eo̦roñ naanin kakapilõk ko an Paul ñan Timote, im ta tokjãn ko renaaj bũki?

¹⁹ Ilo lõta ko an Paul ñan Timote, elukkuun alikkar bwe Paul ear lukkuun yokwe likao eo m̦õttan. Kõnke Jeova ear kõm̦akũt Paul ñan je lõta kein, naan kein rej kaalikkar bwe el̦ap an Jeova yokwe kom̦ likao ro. Ekõn̦aan bwe kom̦win m̦õn̦õn̦õ ilo ami kõjerbale mour ko ami ñan jerbal ñan E. Kõn men in, bõk ñan bũruom̦ naanin kakapilõk ko rem̦m̦an an Paul im kal̦apl̦o̦k kõn̦aan eo am̦ ñan jerbal ñan ro jet. Ñe kwõj ãindein, kwõnaaj lo juon mour elem̦õn̦õn̦õ kiiõ im kwõnaaj maroñ “dãpij wõt mour eo em̦ool” me ej itok wõt.—1 Tim. 6:​18, 19.