JEN ba bwe kwõj juon iaan Kũrjin ro ilo tõre ko an rijjilõk ro, im rijjilõk Paul ej kab jilkinwaj juon lõta ñan eklejia eo am̦. Ilo am̦ roñjake aer riiti, kwõj kile bwe elõñ alen an Paul ãliji naan ko jãn kobban “jeje ko rekkwõjarjar,” ak jeje ko jãn bok ko ilo kajin Hibru. (2 Timote 3:15) Im ilo am̦ roñjake, bõlen kwõj ba ippam̦ make, ‘Ilukkuun kõn̦aan jel̦ã tuia ilo jeje ko ej ba men n̦e.’ Bõtab ilo tõre in, eban kar pidodo ñan am̦ jel̦a epãd ia. Etke?

L̦õmn̦ak m̦õk kõn kar jekjekin jeje ko jãn bok ko ilo kajin Hibru me rar pãd ilo tõre ko an Paul. Juon iaaer epãd pijain ilo peij in. Eñin ej jidikin kar bokin Aiseia jãn bok lemlem ko rar loi ilo Lom̦al̦o in Mej. Ta eo kwõj loe? Eokwe, ejjel̦o̦k pere bwe kwõj lo elõñ jeje ko! Ejjel̦o̦k pidiiet, kom̦a, im men ko ãierl̦o̦kwõt. Bareinwõt, ejjel̦o̦k nõm̦ba in jebta im eoon ãinwõt Baibõl̦ ko ad ilo raan kein.

Ro rar je Baibõl̦ rar jab kõm̦m̦an jebta im eoon ke rar jeje. Rar je aolepen ennaan eo Anij ear lel̦o̦k ñan er bwe ro rej riit ren riiti im jel̦ã kõn aolepen ennaan eo, im jab jidikin wõt ak m̦õttan ko rekõn̦aan riiti. Ejjab ke eñin men eo kokõn̦aan kõm̦m̦ane ñe juon eo kwõj yokwe ej jilkinwaj juon lõta eaorõk ñan kwe? Kwõj riiti aolepen lõta eo, ejjab jidikin wõt ak m̦õttan ko kokõn̦aan riiti.

Bõtab, el̦ak ejjel̦o̦k jebta ak eoon, ekõm̦m̦an bwe en pen. Paul ear jab maroñ kwal̦o̦k tuia ilo jeje ko ear bũki naan ko an jãni. Ear maroñ ba wõt naan kein, “ãinwõt em̦õj je” ak “ãinwõt Aiseia ear ba m̦okta,” ñan kaalikkar bwe men ko ej ba rej itok jãn jeje ko ilo kajin Hibru. (Rom 3:10; 9:29) Bareinwõt, emaroñ kar pen ñan pukoti men ko Paul ear ba ilo jeje ko. Men eo wõt emaroñ naaj kar jipañ eok bwe kwõn loi ej ñe kwaar lukkuun jel̦ã kõn kobban aolepen “jeje ko rekkwõjarjar.”

Bareinwõt, ennaan eo ilo “jeje ko rekkwõjarjar” ejjab juon ennaan ekadu jãn Anij. Ilo kar jem̦l̦o̦kinl̦o̦k tõre ko an rijjilõk ro, jeje kein rar kitibuj 66 bok ko me reoktak jãn doon! Eñin unin elõñ iaan ro rej riit Baibõl̦ ilo raan kein relukkuun m̦õn̦õn̦õ kõnke ewõr jebta im eoon ilo Baibõl̦ ko ad. Jebta im eoon ko rej jipañ er bwe en pidodo aer loi naan ko ilo kobban eoon ko. Ñan waanjoñak, emaroñ pidodo aer loe ia ko naan ko an Paul rej itok jãni.

Bõlen kwõj kajjitõk ippam̦ make im ba, ‘Wõn ear kõm̦m̦an jebta im eoon ilo Baibõl̦?’

Elõñ armej rej kile Stephen Langton bwe e eo ear kõm̦m̦an jebta ilo Baibõl̦. L̦ein ear juon rũtõlin kabuñ im tokãlik ear erom rũkaki eo el̦ap an Canterbury ilo Iñlen. Ear kõm̦m̦an jebta ilo Baibõl̦ ilo jinoin 1200 jim̦a ko, ke ear rũkaki ilo University of Paris ilo France.

M̦okta jãn tõre ko an Stephen, elõñ rũmmãlõtlõt ro rar kõm̦m̦an ekkatak kõn wãween aer kõjenolo̦k bok ko ilo Baibõl̦ ñan elõñ m̦õttan ko ak kõm̦m̦an jebta ko bwe en pidodol̦o̦k aer loe jeje ak naan ko rej pukoti. Ejjel̦o̦k pere bwe kwõmaroñ pijaikl̦o̦k an lukkuun pidodo ñan aer loe jeje ak naan ko rej pukoti ñe rej pukote ium̦win juon wõt jebta ijello̦kun aer pukote ilo aolepen bok eo. Ñan waanjoñak, enaaj kar pen ñan loe jeje ak naan ko rej pukoti ñe rej pukote ilo aolepen bokin Aiseia, eo me elukkuun l̦ap kobban kõnke ewõr 66 jebta ko ie.

Bõtab, men in rũmmãlõtlõt rein rar kõm̦m̦ane ear kõm̦m̦an bwe en wõr pok. Etke? Kõnke ear okkõtaktak an rũmmãlõtlõt rein kõm̦m̦an jebta. Juon iaaer ear kõjenolo̦k bokin Mark ñan enañin 50 jebta ko, ejjab 16 jebta ko me ej wal̦o̦k ilo Baibõl̦ ko ad kiiõ. Ilo kar tõre ko an Stephen ilo Paris, ear lõñ rijikuul̦ ro jãn elõñ aelõñ ko, im rar bõktok Baibõl̦ ko aer jãn ijoko rar itok jãni. Bõtab, rũkaki ro im rijikuul̦ ro rar jab maroñ jel̦ã tuia ilo Baibõl̦ mel̦el̦e ko rej kwal̦o̦k kaki rej itok jãni. Etke? Kõnke nõm̦ba in jebta ko ilo aolep Baibõl̦ ko aer rar jab juon wõt.

 Eñin unin Stephen ear kõm̦m̦ane juon wãween ekããl ñan kõjenolo̦k jebta ko ilo bok ko ilo Baibõl̦. Bok eo etan The Book​—A History of the Bible ej ba bwe wãween in ekããl ear kõm̦m̦ane “ear em̦m̦an ippãn rũriit ro im rijeje ro.” Ej bar ba bwe “em̦õkaj an kar ajeeded ilo aolepen Europe.” L̦ein ear kõm̦m̦ani nõm̦ba in jebta ko me jej loi ilo enañin aolep Baibõl̦ ko ilo raan kein.

Elõñl̦o̦k jãn 300 iiõ tokãlik, ilo lukwõl̦pãn 1500 jim̦a ko, juon em̦m̦aan ebuñbuñ jãn France etan Robert Estienne me el̦ap an tijem̦l̦o̦k kõn kein bũriin ko ear kõm̦m̦an bwe en pidodol̦o̦k ñan lale kobban Baibõl̦. Kõttõpar eo an kar l̦ein ej bwe en pidodo an armej ro riit im etale kobban Baibõl̦. Ear kile joñan an aorõk ñan kõm̦m̦an bwe nõm̦ba in jebta im eoon ko ilo Baibõl̦ ko ren juon wõt.

Robert ear jab wanlõñtak kõn l̦õmn̦ak eo ñan kõm̦m̦an nõm̦ba in eoon ilo Baibõl̦ ko. Ewõr ro jet m̦oktal̦o̦k rar wanlõñtak kõn l̦õmn̦ak in. Ñan waanjoñak, elõñ bukwi iiõ m̦oktal̦o̦k, RiJu ro me rekõn jeje im kõm̦m̦an kaape in bok ko ilo Baibõl̦ rar kõm̦m̦an nõm̦ba in eoon ilo aolepen bok ko ilo kajin Hibru me elõñ rej n̦aetaer Kallim̦ur M̦okta. Rar kõm̦m̦an eoon, bõtab rar jab kõm̦m̦an jebta. Bõtab, ke rar jino kõm̦m̦an eoon ilo Baibõl̦, ear bar okkõtaktak wãween aer kõm̦m̦an nõm̦ba in eoon ko jãn doon. Ej ãinl̦o̦kwõt iien eo rar jino kõm̦m̦an jebta ilo Baibõl̦.

Robert ear bõk l̦õmn̦ak eo an rijeje ro an RiJu ro ilo an kõm̦m̦an nõm̦ba in eoon ilo jebta in bok ko ilo kajin Grik me elõñ rej n̦aetaer Kallim̦ur Ekããl. Meñe ear wõr kadede eoon ilo bok ko ilo kajin Hibru, ak ear kõm̦m̦ane juon wãween ekããl ñan karõki eoon ko ie. Ilo iiõ eo 1553, ear kõm̦m̦ane Baibõl̦ eo m̦oktata me eiio (ilo kajin France) im nõm̦ba in jebta im eoon ko ie rej wal̦o̦k ilo enañin aolep Baibõl̦ ko ilo raan kein. Jet armej rar kananaik men in im rar ba bwe an lõñ eoon ko ilo Baibõl̦ ekõm̦m̦an bwe en ibbukwõnkwõn im jenolo̦k mel̦el̦e im naan ko ilo kobban bok ko. Bõtab, elõñ ro jet me rar kõm̦m̦an im bũriin Baibõl̦ rar m̦õkaj im l̦oore wãween an kar Robert karõki nõm̦ba in eoon ko.

Nõm̦ba in jebta im eoon ko rej kõm̦m̦an bwe en pidodo ñan ad katak im etale kobban Baibõl̦. An wõr jebta im eoon ej ãinwõt atõrej ko me elõñ nõm̦ba ko ie im rej kõm̦m̦an bwe en pidodo ad jel̦ã ia ko armej ro rej jokwe ie. M̦ool bwe Anij ear jab karõk bwe en wõr jebta im eoon ilo Baibõl̦. Bareinwõt el̦ak lõñ jebta im eoon ilo Baibõl̦, jet iien ejjab lukkuun jejjet jikin ko rej kõjenolo̦k naan im jeje ko ie. Bõtab, an wõr jebta im eoon ej kõm̦m̦an bwe en pidodo ad loe naan ak jeje ko jej pukoti im kwal̦o̦k ñan ro jet eoon ko rem̦m̦an ippãd. Ejjel̦o̦k oktak jãn ad kakõl̦l̦eiki naan ak jãntõj ko jekõn̦aan keememeji ilo bok ko jej riiti.

Meñe em̦m̦an an wõr jebta im eoon ko ilo Baibõl̦, ak jej aikuj aolep iien keememej bwe eaorõk ñan ad mel̦el̦e kõn aolepen ennaan eo Anij ej letoke. Kate eok bwe en juon imminene ippam̦ ñan riiti aolepen eoon ko ijello̦kun am̦ riit im etale juon ak jet wõt eoon. Am̦ kõm̦m̦ane men in enaaj jipañ eok bwe en l̦apl̦o̦k am̦ jel̦ã kobban “jeje ko rekkwõjarjar, ko remaroñ in kamãlõtlõt eok” bwe kwõn bõk “lo̦mo̦o̦r.”​—2 Timote 3:15.