1.–3. Kuidas reageerisid Jeesuse õpetusele tema endised naabrid ja millest nad tema puhul aru ei saanud?

 KUULAJAD olid rabatud. Noor mees Jeesus seisis sünagoogis nende ees ja õpetas. Ta polnud neile võõras, sest oli kasvanud üles nende linnas ja oli aastaid töötanud nende hulgas puusepana. Võib-olla elas mõni neist majas, mida Jeesus oli aidanud ehitada, või ehk kasutasid nad maa harimisel tema enda kätega valmistatud atrasid ja ikkeid. a Aga kuidas nad selle endise puusepa õpetuse vastu võtavad?

² Enamik tema kuulajaist oli hämmastunud ja nad küsisid: „Kust on see mees saanud niisuguse tarkuse?” Samas nad märkisid: „Kas ta pole mitte see puusepp, Maarja poeg?” (Matteuse 13:54–58; Markuse 6:1–3). Kahjuks järeldasid Jeesuse kunagised naabrid, et see kohalik puusepp on täiesti tavaline inimene, kes ei erine teistest millegi poolest. Hoolimata tema sõnades avaldunud tarkusest, põlgasid nad ta ära. Neile ei tulnud mõttessegi, et see tarkus polnud tema enda oma.

³ Kust siis sai Jeesus selle tarkuse? „See, mida ma õpetan, ei pärine minult,” ütles ta, „vaid sellelt, kes on mu läkitanud” (Johannese 7:16). Apostel Paulus selgitas, et Jeesus „avaldab meile Jumala tarkuse” (1. Korintlastele 1:30). Jehoova enda tarkus väljendub tema Poja Jeesuse kaudu – tõesti, koguni sel määral, et Jeesus võis öelda: „Mina ja Isa oleme üks” (Johannese 10:30). Uurigem nüüd  kolme valdkonda, kuidas Jeesuse kaudu avaldus „Jumala tarkus”.

4. a) Mis oli Jeesuse sõnumi teema ja miks see oli erakordselt tähtis? b) Miks olid Jeesuse nõuanded alati praktilised ja tema kuulajate parimates huvides?

⁴ Kõigepealt vaatame, mida Jeesus õpetas. Tema kuulutustöös oli kesksel kohal „hea sõnum Jumala kuningriigist” (Luuka 4:43). See oli erakordselt tähtis sõnum, kuna Kuningriigi kaudu pühitseb Jehoova oma nime, tõestab, et tema on parim valitseja, ja taastab maa peal paradiisi, kus inimesed saavad elada igavesti. Jeesus andis tarka nõu ka seoses igapäevaeluga. Tema oli ettekuulutatud „Imeline Nõuandja” (Jesaja 9:6). Tõepoolest, kuidas võiksidki tema nõuanded olla midagi muud kui imelised? Ta tundis täielikult Jumala Sõna ja tahet, mõistis selgelt inimloomust ning armastas inimkonda väga. Seega olid tema nõuanded alati praktilised ja tema kuulajate parimates huvides. Jeesus rääkis „igavese elu sõnu”. Jah, kui järgime tema nõuandeid, pääseme surmast (Johannese 6:68).

5. Millised olid mõned teemad, mida Jeesus käsitles mäejutluses?

⁵ Mäejutlus on tähelepanuväärne näide erakordsest tarkusest, mis väljendus Jeesuse õpetustes. Selle kõne esitamiseks, mis on kirjas Matteuse 5:3–7:27, kulus arvatavasti vaid 20 minutit. Kuid selle nõuanded on aegumatud – need on tänapäeval sama paikapidavad nagu siis, kui nad anti. Jeesus käsitles laia teemaderingi, muu hulgas seda, kuidas teistega paremini läbi saada (5:23–26, 38–42; 7:1–5, 12), kuidas hoida moraalset puhtust (5:27–32) ja kuidas elada mõttekat elu (6:19–24; 7:24–27). Ent Jeesus ei piirdunud sellega, et rääkis oma kuulajatele, kuidas on tark tegutseda, vaid ta ka näitas seda neile: andis selgitusi, arutles ja esitas tõendeid.

6.–8. a) Milliseid mõjuvaid põhjusi toob Jeesus muretsemisest hoidumiseks? b) Mis näitab, et Jeesuse nõuanded olid kõrgemast allikast?

 ⁶ Pane tähele näiteks seda, millist tarka nõu andis Jeesus Matteuse 6. peatükis selle kohta, kuidas saada üle murest materiaalsete asjade pärast. Jeesus soovitab: „Ärge olge mures [„lõpetage muretsemine”, õppepiibli kommentaar] oma elu pärast, et mida süüa või mida juua, ega oma keha pärast, et millega riietuda” (salm 25). Toit ja riided on hädavajalikud ning on täiesti loomulik mõelda nende hankimise peale. Aga Jeesus ütleb, et peaksime nende asjade pärast muretsemise lõpetama. b Miks?

⁷ Kuula Jeesuse veenvat arutluskäiku. Kui Jehoova on andnud meile elu ja keha, kas ei suuda ta siis varustada meid toidu ja riietega, et hoida alal meie elu ja katta meie keha? (Salm 25.) Kui Jumal hoolitseb lindude toidu eest ja riietab lilled iluga, siis kui palju enam kannab ta kindlasti hoolt inimeste eest, kes teda teenivad! (Salmid 26, 28–30.) Tegelikult on liigne muretsemine täiesti mõttetu. See ei pikenda meie elu isegi sekundi võrra. c (Salm 27.) Kuidas me saame hoiduda muretsemast? Jeesus annab nõu: hoia Jumala teenimine oma elus tähtsaimal kohal. Need, kes seda teevad, võivad olla kindlad, et nende taevane Isa annab neile „kõike seda muud”, mida nad iga päev vajavad. (Salm 33.) Lõpuks annab Jeesus eriti praktilise soovituse – ela üks päev korraga. Miks lisada tänastele muredele veel homseid muresid? (Salm 34.) Pealegi, miks olla liigselt mures selle pärast, mida ei pruugi mitte kunagi juhtuda? Selliste tarkade nõuannete rakendamine säästab  meid paljust, mis selles pingelises maailmas südamevalu tekitab.

⁸ On selge, et Jeesuse nõuanded on tänapäeval sama praktilised nagu ajal, mil ta need andis ligi 2000 aastat tagasi. Kas see ei tõenda, et tema tarkus oli kõrgemast allikast? Isegi parimad inimeste nõuanded kipuvad aeguma ja neid tuleb peagi kohendada või need hoopis uutega asendada. Jeesuse õpetused on aga ajaproovile vastu pidanud. See ei peaks meid üllatama, sest Imeline Nõuandja rääkis „Jumala sõnu” (Johannese 3:34).

9. Mida ütlesid sõdurid Jeesuse õpetamisviisi kohta ja miks see polnud liialdus?

⁹ Teine valdkond, milles Jeesus peegeldas Jumala tarkust, oli tema õpetamisviis. Kord saadeti sõdurid teda arreteerima, kuid nad tulid tagasi tühjade kätega ja ütlesid: „Ükski inimene pole iialgi rääkinud nii nagu tema!” (Johannese 7:45, 46). See polnud sugugi liialdatud. Jeesusel, kes oli „ülalt”, oli suurem teadmiste ja kogemuste pagas kui ühelgi inimesel, kes kunagi on elanud (Johannese 8:23). Ta õpetas tõesti nii, nagu seda ei suuda teha ükski teine inimene. Pane tähele vaid kahte selle targa Õpetaja meetodit.

10., 11. a) Miks valdab meid imetlus selle üle, kuidas Jeesus kasutas piltlikke näiteid? b) Mis on mõistujutud ja millisest näitest ilmneb, miks Jeesuse mõistujutud on õpetamisel nii tõhusad?

¹⁰ Tõhusad piltlikud näited. „Jeesus [rääkis] rahvahulkadele mõistujuttude kaudu,” ütleb Piibel. „Õigupoolest ei rääkinud ta ilma mõistujututa neile midagi” (Matteuse 13:34). Meid valdab imetlus tema võrratu võime üle õpetada sügavaid tõdesid igapäevaste asjade abil. Põllumehed külvavad seemet, naised teevad ettevalmistusi leiva küpsetamiseks, lapsed mängivad turul, kalamehed tõmbavad võrke välja, karjus otsib kadunud lammast – need olid  tegevused, mida tema kuulajad olid näinud palju kordi. Kui tähtsad tõed seostatakse tuttavate asjadega, sööbivad need tõed kiiresti ja sügavalt nii meelde kui südamesse (Matteuse 11:16–19; 13:3–8, 33, 47–50; 18:12–14).

¹¹ Jeesus rääkis tihti mõistujutte ehk lühikesi lugusid, millega ta õpetas moraalipõhimõtteid või vaimseid tõdesid. Mõistujuttude abil jäid Jeesuse õpetused inimestele paremini meelde, sest lühikesi lugusid on kergem mõista ja meenutada kui abstraktseid mõtteid. Paljudes mõistujuttudes kirjeldas Jeesus oma Isa värvikate võrdluste abil, mida pole kerge unustada. Võtame näiteks mõistujutu kadunud pojast. Kes ei suudaks mõista, mida Jeesus tahtis sellega õpetada: kui keegi on läinud valele teele, aga tunneb selle pärast siirast kahetsust, siis Jehoova tunneb talle kaasa ja võtab ta hellalt enda juurde tagasi. (Luuka 15:11–32.)

12. a) Kuidas esitas Jeesus küsimusi, kui ta õpetas? b) Kuidas vaigistas Jeesus need, kes seadsid kahtluse alla tema autoriteedi?

¹² Oskuslikult esitatud küsimused. Jeesus esitas küsimusi, et aidata kuulajatel õigetele järeldustele jõuda, uurida oma motiive või teha otsuseid (Matteuse 12:24–30; 17:24–27; 22:41–46). Kui usujuhid seadsid kahtluse alla, kas Jeesus tegutses Jumala antud autoriteediga, vastas ta: „Kas Johannese ristimine oli taevast või inimestest?” Sellest küsimusest jahmununa arutlesid nad omavahel: „Kui me ütleme: „Taevast”, siis ütleb ta: „Mispärast te siis teda ei uskunud?” Aga kas me söandame öelda: „Inimestest”?” Ent „nad kartsid rahvast, sest kõik arvasid, et Johannes oli tõesti olnud prohvet.” Lõpuks vastasid nad: „Me ei tea” (Markuse 11:27–33; Matteuse 21:23–27). Lihtsa küsimusega võttis Jeesus nad sõnatuks ja paljastas nende valelikkuse.

13.–15. Kuidas ilmneb Jeesuse tarkus mõistujutust halastaja samaarlase kohta?

¹³ Mõnikord kasutas Jeesus mitut meetodit korraga, näiteks esitas koos mõistujuttudega mõtlemapanevaid küsimusi.  Kui juudi seadusetundja küsis Jeesuselt, mida on vaja igavese elu saamiseks, viitas Jeesus Moosese Seadusele, kus kästakse armastada Jumalat ja ligimest. Soovides rõhutada oma õiglust, küsis mees: „Kes siis on mu ligimene?” Vastuseks jutustas Jeesus ühe loo. Kui üks juudi mees teed käis, tungisid röövlid talle kallale ja jätsid ta poolsurnuna maha. Temast läksid mööda kaks juuti, kõigepealt preester ja seejärel leviit. Kumbki ei teinud temast välja. Aga siis saabus üks samaarlane. Kaastundest ajendatuna sidus ta ettevaatlikult kannatanu haavad ja viis mehe võõrastemajja toibuma. Loo lõpetuseks esitas Jeesus mehele küsimuse: „Kes neist kolmest oli sinu arvates ligimene sellele mehele, kes oli sattunud röövlite kätte?” Mees oli sunnitud vastama: „See, kes tema peale halastas” (Luuka 10:25–37).

¹⁴ Kuidas ilmneb sellest mõistujutust Jeesuse tarkus? Jeesuse päevil pidasid juudid „ligimeseks” ainult neid, kes järgisid nende pärimusi – kindlasti mitte samaarlasi (Johannese 4:9). Kui Jeesus oleks rääkinud loo, kus kannatajaks on samaarlane ja aitajaks juut, kas oleks see aidanud eelarvamusest üle saada? Jeesus ehitas loo targalt üles nii, et just samaarlane hoolitses juudi eest. Pane tähele ka seda, millise küsimuse esitas Jeesus loo lõpus. Ta lähenes sõnale „ligimene” teise nurga alt. Seadusetundja küsis sisuliselt: „Kellele ma peaksin osutama ligimesearmastust?” Aga Jeesus küsis: „Kes neist kolmest oli sinu arvates ligimene?” Jeesus ei pidanud silmas mitte seda, kellele osutati halastust (kannatanut), vaid seda, kes osutas halastust (samaarlast). Tõeline ligimene otsib ise võimalusi, et osutada teistele armastust, hoolimata nende rahvusest. Vaevalt oleks saanud seda mõtet kuidagi veel tõhusamalt rõhutada.

¹⁵ Kas on siis midagi imestada, et inimesed kogunesid Jeesuse ümber ja olid hämmastunud sellest, kuidas ta õpetas (Matteuse 7:28, 29). Kord juhtus isegi, et „palju rahvast”  jäi tema juurde kolmeks päevaks, kuigi neil polnud süüa! (Markuse 8:1, 2.)

16. Mis oli „praktiliseks tõendiks” selle kohta, et Jeesust juhtis jumalik tarkus?

¹⁶ Kolmas valdkond, milles Jeesus peegeldas Jehoova tarkust, oli tema eluviis. Tarkus on praktiline ja väljendub tegudes. „Kes teie seas on tark?” küsis jünger Jaakobus. Seejärel ta vastas oma küsimusele: „Olgu tema õige käitumine praktiliseks tõendiks selle kohta” (Jaakobuse 3:13, The New English Bible). Jeesuse eluviis oli „praktiliseks tõendiks” selle kohta, et teda juhtis jumalik tarkus. Vaadelgem, kuidas paistis mõistlik meelelaad välja nii tema elust kui ka suhetest teistega.

17. Mis näitab, et Jeesus oli täiuslikult tasakaalukas?

¹⁷ Kas oled märganud, et inimesed, kellel on puudu mõistlikust meelest, lähevad sageli äärmusse? Jah, on vaja tarkust, et olla tasakaalukas. Jeesus, kelle kaudu peegeldus Jumala tarkus, oli täiuslikult tasakaalukas. Mis kõige tähtsam, ta seadis vaimsed asjad elus esikohale. Ta oli väga hõivatud hea sõnumi kuulutamisega. „Selleks ma olengi tulnud,” ütles ta (Markuse 1:38). Loomulikult polnud materiaalsed asjad tema jaoks esmatähtsad, sest paistab, et tal oli ainelist vara väga vähe (Matteuse 8:20). Siiski polnud ta askeet. Nagu tema Isa on „õnnelik Jumal”, nii oli Jeesuski rõõmsameelne ja rõõmustas ka teisi (1. Timoteosele 1:11; 6:15). Kui ta viibis pulmapeol – mida iseloomustas tavaliselt muusika, laulmine ja rõõm –, ei rikkunud ta seal teiste tuju. Kui vein sai otsa, muutis ta vee heaks veiniks – joogiks, mis „rõõmustab inimese südant” (Laul 104:15; Johannese 2:1–11). Jeesus võttis vastu palju kutseid söömaaegadele ja kasutas neid võimalusi sageli õpetamiseks (Luuka 10:38–42; 14:1–6).

18. Kuidas ilmnes Jeesuse mõistlikkus tema suhetes jüngritega?

 ¹⁸ Jeesus oli täiesti mõistlik ka selles suhtes, kuidas ta kohtles teisi. Kuna ta tundis põhjalikult inimloomust, oskas ta oma jüngritesse õigesti suhtuda. Ta teadis, et nad pole täiuslikud. Siiski märkas ta nende häid omadusi. Ta nägi, milleks on võimelised need inimesed, keda Jehoova on kutsunud (Johannese 6:44). Hoolimata nende puudustest, oli Jeesus valmis neid usaldama. Tõenduseks selle usalduse kohta delegeeris ta oma jüngritele kaaluka vastutusekoorma. Ta tegi neile ülesandeks kuulutada head sõnumit ja oli kindel, et nad suudavad täita selle ülesande (Matteuse 28:19, 20). Apostlite tegude raamat kinnitab, et nad asusid ustavalt tegema seda tööd, mille ta oli neile andnud (Apostlite teod 2:41, 42; 4:33; 5:27–32). Seega on selge, et Jeesus tegi targa otsuse, kui ta neid usaldas.

19. Kuidas võis Jeesuse puhul näha, et ta on „tasase meelega ja südamelt alandlik”?

¹⁹ Nagu mainisime 20. peatükis, seostab Piibel tarkusega alandlikkuse ja tasaduse. Muidugi on Jehoova selles suhtes parim eeskuju. Aga kuidas on lugu Jeesusega? On meeldiv näha, kui alandlikult kohtles Jeesus oma jüngreid. Täiusliku inimesena oli ta neist palju üle. Sellegipoolest ei suhtunud  ta oma jüngritesse üleolevalt. Mitte kunagi ei püüdnud ta neis tekitada tunnet, et nad on väärtusetud või saamatud. Vastupidi, ta arvestas nende piiratud võimetega ja oli kannatlik nende puuduste suhtes (Markuse 14:34–38; Johannese 16:12). Kas pole tähelepanuväärne, et isegi lapsed tundsid ennast Jeesuse juures olles vabalt? Kindlasti köitis neid tema juures see, et ta on „tasase meelega ja südamelt alandlik” (Matteuse 11:29; Markuse 10:13–16).

20. Kuidas ilmnes Jeesuse mõistlikkus mittejuudi naise puhul, kelle tütar oli deemonite mõju all?

²⁰ Jeesus peegeldas jumalikku alandlikkust veel ühel olulisel viisil. Ta oli mõistlik ehk paindlik siis, kui halastus andis selleks alust. Meenuta näiteks juhtumit, kui mittejuudi naine anus Jeesust, et see tervendaks tema tütre, keda deemonid väga vaevasid. Algul andis Jeesus naisele kolmel viisil mõista, et ta ei kavatse teda aidata – kõigepealt ta keeldus naisele vastamast, teiseks ütles ta otse, et teda pole saadetud mitte paganate, vaid juutide juurde, ja kolmandaks esitas lahkelt piltliku selgituse, mis rõhutas sedasama mõtet. Kuid naine ei jätnud järele, mis andis tunnistust tema erakordsest usust. Kuidas käitus Jeesus sellises ebatavalises olukorras? Ta tegi just seda, mida tal polnud kavas teha. Ta tervendas naise tütre (Matteuse 15:21–28). Kas pole tähelepanuväärne alandlikkus? Ja pea meeles, et alandlikkus on tõelise tarkuse alus.

21. Miks me peaksime püüdma jäljendada Jeesust selles, milline ta oli, kuidas ta rääkis ja mida ta tegi?

²¹ Kui tänulikud me võime küll olla, et evangeeliumid annavad teada, mida ütles ja tegi kõige targem mees, kes kunagi on elanud! Hoidkem siis meeles, et Jeesus oli oma Isa täiuslik peegelpilt. Kui jäljendame Jeesust selles, milline ta oli, kuidas ta rääkis ja mida ta tegi, võime omandada tarkust, mis on ülalt. Järgmises peatükis näeme, kuidas meie saame oma elus rakendada jumalikku tarkust.