Kreeka sõna, mis on tõlgitud vastega „viletsus”, kannab endas mõtet ahastusest või kannatustest, mis on tingitud rasketest oludest. Jeesus rääkis enneolematult suurest viletsusest, mis pidi tabama Jeruusalemma ja hiljem kogu inimkonda seoses tema tulemisega suures auhiilguses. (Mt 24:21, 29–31.) Paulus ütles, et Jumal tegutseb õiglaselt, kui toob selle viletsuse nende peale, „kes ei tunne Jumalat ja kes ei kuuletu heale sõnumile” Jeesus Kristusest. Ilmutusraamatu 19. peatükis kujutatakse Jeesust juhtimas taevaste väehulkade rünnakut metsalise, maa kuningate ja nende sõjavägede vastu. (2Te 1:6–8; Ilm 19:11–21.) Suur rahvahulk elab selle viletsusaja üle. (Ilm 7:9, 14.) Vt ka HARMAGEDOON.