RISTI austavad ja peavad kalliks väga paljud inimesed. See on „The Encyclopædia Britannica” sõnul „kristliku usu tähtsaim sümbol”. Kas kristlased peaksid kasutama Jumala teenimisel risti?

Väärib märkimist, et Jeesus Kristus ei surnud tegelikult ristil. Kreekakeelne sõna, mida on sageli tõlgitud vastega „rist”, on stauros. See sõna tähendab peamiselt „püstist posti või tulpa”. „The Companion Bible” märgib: „[Stauros] ei tähenda kunagi kahte ükskõik mis nurga all ristamisi pandud palki ... UT kreekakeelne tekst isegi ei vihja sellele, et tegu oleks olnud kahe palgiga.”

 Mitmes kohas kasutavad piiblikirjutajad Jeesuse hukkamisvahendi kohta teist kreekakeelset sõna – xylon. (Apostlite teod 5:30; 10:39; 13:29; Galaatlastele 3:13; 1. Peetruse 2:24.) See sõna tähendab lihtsalt „palki” või siis „teivast, nuia või puud”.

Hermann Fulda selgitab oma raamatus „Das Kreuz und die Kreuzigung” (’rist ja ristilöömine’), miks kasutati hukkamiste toimepanekuks tihtipeale tavalist posti: „Hukkamiseks valitud avalikes paikades ei kasvanud alati puid. Seepärast kinnitati maasse tavaline palk. Lindpriid seoti või naelutati selle külge üle pea tõstetud käsi pidi ja sageli ka jalgupidi.”

Kõige mõjuvama põhjuse risti mitte kasutada annab Jumala sõna ise. Apostel Paulus kirjutas: „Kristus ostis meid vabaks seaduse needuse alt, saades neetuks meie asemel (sest on kirjutatud: „Neetud on, kes posti [„puu”, P 1997] küljes ripub”).” (Galaatlastele 3:13.) Paulus tsiteerib siin kirjakohta 5. Moosese 21:22, 23, kus räägitakse sõnaselgelt postist, mitte ristist. Kuna taolisel viisil hukatu oli neetud, ei sobi kristlastel kaunistada oma kodu ristil rippuva Kristuse piltide või kujudega.

Miski ei viita sellele, et 300 aasta vältel pärast Kristuse surma oleksid kristlased Jumala teenimisel risti kasutanud. Alles 4. sajandil, kui paganlik keiser Constantinus pöördus kristlusesse, mis ei järginud enam algset kristlikku õpetust, sai ristist tema õhutusel „kristlik” sümbol. Ükskõik mis ajenditel Constantinus ka ei tegutsenud, polnud ristil Jeesus Kristusega mingit pistmist. Õigupoolest on rist paganliku algupäraga. „New Catholic Encyclopedia” nendib: „Ristikujutist võib leida nii kristluse-eelsetest kui mittekristlikest kultuuridest.” Mitmed autoriteetsed väljaanded osutavad risti seotusele looduse kummardamise ja paganlike seksiriitustega.

Miks see paganlik sümbol siis nii tähtsale kohale tõsteti? Ilmselt selleks, et oleks hõlpsam paganaid ristiusku pöörata.  Piibel aga mõistab üheselt hukka mis tahes paganlike sümbolite austamise. (2. Korintlastele 6:14–18.) Samuti keelab pühakiri igasuguse ebajumalakummardamise. (2. Moosese 20:4, 5; 1. Korintlastele 10:14.) Seega ei kasuta tõsikristlased täiesti põhjendatult Jumala teenimisel risti. *