1., 2. Mis teeb Piiblist väärtusliku kingituse?

 MIDA sa tunned, kui keegi teeb sulle kingituse? Kindlasti oled rõõmus ja tänulik ning tahad seda kohe avada.

² Piibel on kingitus Jumalalt. Selles leidub infot, mida pole kuskil mujal. Näiteks räägib Piibel sellest, kuidas Jumal lõi taeva ja maa ning esimesed inimesed. See sisaldab nõuandeid, mis aitavad meil elumuredega toime tulla. Samuti saame Piiblist teada, kuidas Jumal kõrvaldab maa pealt kurjuse ja hädad. Piibel on tõesti väärtuslik kingitus.

3. Mida me Piiblit uurides teada saame?

³ Piiblit uurides saame teada, et Jumal soovib, et meil oleksid temaga lähedased suhted. Mida paremini me Jumalat tundma õpime, seda lähedasemaks temaga saame.

4. Mis teeb Piiblist erilise raamatu?

⁴ Piiblit on tõlgitud rohkem kui 2800 keelde ja seda on trükitud miljardeid eksemplare. Üle 90 protsendi inimestest saab lugeda Piiblit oma emakeeles. Ja iga nädal soetab endale Piibli üle miljoni inimese. Teist sellist raamatut ei ole.

5. Miks võib öelda, et Piibel on Jumalalt, kuigi selle kirjutasid inimesed?

⁵ Piiblis endas on öeldud, et see on Jumalalt. (Loe  2. Timoteosele 3:16.) Mõni võib aga mõelda, et kuidas saab Piibel olla Jumalalt, kui selle panid kirja inimesed. Piibel selgitab seda, öeldes: „Inimesed on rääkinud seda, mida nad on pühast vaimust juhituna saanud Jumalalt.” (2. Peetruse 1:21.) Mõtle ühele näitele. Kui ülemus palub sekretäril kirja kirjutada, siis kelle kiri see on? See on ülemuse, mitte sekretäri kiri. Samamoodi on Piibliga: see raamat on Jumalalt, mitte inimestelt, kes selle kirjutasid. Jumala juhtimisel panid nad kirja tema mõtted. Seega on Piibel Jumala sõna. (1. Tessalooniklastele 2:13. Vaata 2. järelmärkust.)

6., 7. Mida võib öelda Piibli sisu kohta?

⁶ Piibel kirjutati umbes 1600 aasta jooksul. Selle kirjutajad elasid eri aegadel. Mõned neist olid kõrgelt haritud, teised mitte. Nende hulgas oli põllumehi, kalureid, karjuseid, prohveteid, kohtumõistjaid ja kuningaid, samuti üks arst. Hoolimata kirjutajate nii erinevast taustast on Piibli raamatud omavahel kooskõlas. Piiblis pole vasturääkivusi. a

⁷ Samuti on Piiblis üks läbiv teema. Selle esimestest peatükkidest saame teada, kuidas said inimkonna hädad alguse, ning viimastest peatükkidest näeme, kuidas Jumal need hädad kõrvaldab ja muudab maa paradiisiks. Piibel sisaldab tuhandeid aastaid inimajalugu ja näitab, et Jumal on oma eesmärgid alati täide viinud.

8. Mis näitab, et Piibel on teaduslikult täpne?

⁸ Kuigi Piibel pole teadusraamat, on see teaduslikult täpne. Jumala antud raamatu puhul on see ka täiesti ootuspärane. Näiteks 3. Moosese raamatus on kirjas Jumala juhised Iisraeli rahvale selle kohta, kuidas haiguste levikut ära hoida. Need juhised pandi kirja kaua enne seda, kui inimesed avastasid bakterid ja viirused. Samuti ütleb Piibel, et Maa ei toetu millelegi. (Iiob 26:7.) Ja ajal, kui enamik inimesi uskus, et Maa on lapik, oli Piiblis kirjas, et see on ümmargune. (Jesaja 40:22.)

9. Mida tõendab piiblikirjutajate ausus?

 ⁹ Ka Piiblisse kirja pandud ajalugu on täpne. Paljudes muistsetes ajalooraamatutes leidub ebatäpsusi, sest ajalookirjutajad polnud alati ausad. Näiteks ei kirjutanud nad tavaliselt oma rahva sõjalistest lüüasaamistest. Piiblikirjutajad seevastu tähendasid ausalt üles ka iisraellaste kaotused. Samuti kirjutasid nad oma vigadest. Näiteks 4. Moosese raamatus räägib Mooses ühest oma tõsisest eksimusest ja sellest, kuidas Jumal teda karistas. (4. Moosese 20:2–12.) Piiblikirjutajate ausus tõendab, et Piibel on Jumalalt. Seega me võime seda raamatut usaldada.

10. Miks on loogiline, et Piibli nõuanded on kasulikud ka tänapäeval?

¹⁰ „Kogu pühakiri on Jumalalt ning on kasulik õpetamiseks, noomimiseks, asjade kordaseadmiseks.” (2. Timoteosele 3:16.) Piibli nõuanded on kasulikud ka tänapäeval. See on nii sellepärast, et Jumal Jehoova on meie looja. Ta mõistab meie mõtte- ja tundemaailma. Ta tunneb meid paremini kui me ise ning soovib, et oleksime õnnelikud. Ta teab, mis on meile hea ja mis mitte.

11., 12. a) Mille kohta annab Jeesus nõu Matteuse evangeeliumi peatükkides 5–7? b) Mida võib Piiblist leida peale konkreetsete nõuannete?

¹¹ Matteuse evangeeliumi peatükkides 5–7 annab Jeesus head nõu selle kohta, kuidas olla õnnelik, kuidas toimida lahkhelide korral, kuidas palvetada ja kuidas suhtuda rahasse. Kuigi sellest, kui  Jeesus need nõuanded andis, on möödas umbes kaks tuhat aastat, on need praegu sama kasulikud kui tol ajal.

¹² Peale konkreetsete nõuannete on Piiblis ka põhimõtteid, mille järgimine muudab pereelu õnnelikumaks, teeb meist paremad töötegijad ja aitab teistega rahus elada. Piibli põhimõtted tulevad meile kasuks olenemata sellest, kes me oleme, kus me elame või milliste raskustega me maadleme. (Loe Jesaja 48:17. Vaata 3. järelmärkust.)

13. Mida ennustas prohvet Jesaja Babüloni kohta?

¹³ Paljud Piibli ennustused on juba täide läinud. Näiteks ennustas prohvet Jesaja, et Babüloni linn hävitatakse. (Jesaja 13:19.) Samuti kirjeldas ta täpselt, kuidas see linn vallutatakse. Ta ennustas, et vallutajad lasevad Babüloni kaitsval jõel kuivada ja et linna väravad jäetakse nende ees lahti, nii et nad vallutavad linna ilma lahinguta. Ta kuulutas ette isegi seda, et Babüloni vallutaja nimi on Kyros. (Loe Jesaja 44:27–45:2. Vaata 4. järelmärkust.)

14., 15. Kuidas Jesaja ennustus täitus?

¹⁴ Umbes kakssada aastat pärast selle ennustuse kirjapanemist tuli Babüloni alla Pärsia sõjavägi. Kes oli selle juht? See oli kuningas Kyros, just nagu Jesaja oli ennustanud. Kuidas täitusid selle ennustuse ülejäänud üksikasjad?

¹⁵ Sel ööl, kui pärslased Babüloni ründama asusid, käis linnas pidu. Inimesed tundsid end  turvaliselt, kuna linna kaitsesid paksud müürid ja jõgi. Ent Kyros lasi jõe vee kõrvale juhtida, kuni see oli piisavalt madal, nii et sõdurid said sellest läbi minna. Kuidas nad aga linna sisse pääsesid? Nagu ennustatud, olid linna väravad lahti jäetud. Nii said sõdurid vallutada Babüloni ilma lahinguta.

16. a) Mis pidi Jesaja sõnul Babülonist lõpuks saama? b) Kuidas on see ennustus täitunud?

 ¹⁶ Jesaja ennustas, et lõpuks jääb Babülon elaniketa. Ta kirjutas: „Teda ei asustata enam kunagi, ta ei saa enam iial elupaigaks.” (Jesaja 13:20.) Seegi on täide läinud. Praegu on sellest linnast järel vaid varemed, mis asuvad Iraagis, Bagdadist umbes 80 kilomeetrit lõuna pool. Seal ei ela kedagi. Jehoova sõnad „Ma ... pühin ta ära hävitusluuaga” on osutunud tõeks. b (Jesaja 14:22, 23.)

17. Miks me võime usaldada seda, mida Piibel räägib tuleviku kohta?

¹⁷ See, et nii paljud Piibli ennustused on juba täitunud, kinnitab, et me võime usaldada ka seda, mida Piibel räägib tuleviku kohta. Jehoova täidab  oma lubaduse muuta maa paradiisiks. (Loe 4. Moosese 23:19.) Meil on lootus saada igavene elu, sest Jumal, kes seda on tõotanud, ei valeta. c (Tiitusele 1:2.)

18. Mida ütles Paulus Jumala sõna kohta?

¹⁸ Nagu nägime, on Piibel ainulaadne raamat. Selles pole vasturääkivusi, see on teaduslikult ja ajalooliselt täpne, selles on kasulikke nõuandeid ning see sisaldab ennustusi, millest paljud on juba täitunud. Ent see pole veel kõik. Apostel Paulus kirjutas: „Jumala sõna on elav ja mõjuvõimas.” Mida see tähendab? (Loe Heebrealastele 4:12.)

19., 20. a) Kuidas võib Piibel muuta meie elu? b) Kuidas me saame näidata, et oleme Piibli eest tänulikud?

¹⁹ Piibel võib muuta meie elu. See aitab meil end läbi uurida ja mõista, millised inimesed me oleme. Näiteks võib keegi pidada end heaks inimeseks. Kuid Piibli uurimine aitab tal mõista, et Jumalale meeldimiseks tuleb tal elada Piiblis öeldu järgi.

²⁰ Piibel on tõesti raamat Jumalalt. Jumal soovib, et me seda loeksime, uuriksime ja väärtustaksime. Seda tehes näitame, et oleme selle kingituse eest tänulikud. Piiblit uurides saame muu hulgas teada, milline on inimkonna tulevik. Sellest räägibki järgmine peatükk.