1., 2. a) Miks võivad pagendatud mures olla, kui Hesekiel hakkab järjekordset prohvetlikku näitemängu esitama? b) Milline üllatus neid ootab? c) Milliseid küsimusi me hakkame arutama?

 HESEKIEL on Jumala käsul esitanud Babüloonias olevatele juutidele hulga prohvetlikke näitemänge. Esimene neist kujutas endast kohtusõnumit, teine ja kolmas niisamuti. (Hes. 3:24–26; 4:1–7; 5:1; 12:3–6.) Õigupoolest on kõik tema prohvetlikud näitemängud edastanud juutidele karme hukkamõistusõnumeid.

² Võime siis kujutleda, kuidas pagendatud end tunnevad, kui Hesekiel taas nende ees koha sisse võtab, et järjekordne prohvetlik näitemäng esitada. „Mida kohutavat ta meile seekord ennustab?” võivad nad mõelda. Nende üllatuseks on aga sedapuhku tegemist sootuks teistsuguse sõnumiga: mitte sünge hukkamõistu, vaid kauni tõotusega. (Hes. 37:23.) Mis sõnumit see prohvetikuulutus siis sisaldas, mis tähendus oli sel vanal ajal ja kuidas täitub see tänapäeval?

3. a) Mida sümboliseeris Juuda kepp? b) Miks nimetas Jehoova Iisraeli kuningriiki Efraimi kepiks?

³ Jehoova käskis Hesekielil võtta kaks keppi ning kirjutada ühe peale „Juuda” ja teise peale „Joosep, Efraimi  kepp”. (Loe Hesekiel 37:15, 16.) Mida need kepid sümboliseerisid? Juuda kepp sümboliseeris Juuda ja Benjamini suguharust koosnevat kuningriiki. Neid kaht suguharu olid valitsenud Juuda soost kuningad. Samuti oli nende territooriumil elanud preesterkond, kes teenis Jeruusalemma templis. (2. Ajar. 11:13, 14; 34:30.) Niisiis olid Juuda kuningriiki kuulunud nii Taaveti soost kuningad kui ka Leevi soost preestrid. Efraimi kepp sümboliseeris kümnest suguharust koosnevat Iisraeli kuningriiki. Miks nimetas Jehoova seda just Efraimi kepiks? Sellepärast, et Efraimi suguharust oli pärit selle kuningriigi esimene kuningas Jerobeam ning aja jooksul oli Efraimist saanud Iisraeli suurim suguharu. (5. Moos. 33:17; 1. Kun. 11:26.) Iisraeli kuningriiki ei kuulunud ei Taaveti soost kuningaid ega Leevi soost preestreid.

4. Mida kujutas Hesekieli näitemäng? (Vaata pilti peatüki alguses.)

⁴ Jehoova käskis Hesekielil panna need kepid teineteise vastu, nii et need saaksid ta käes üheks kepiks. Murelikud juudid küsisid Hesekielilt: „Kas sa ütleksid meile, mida see tähendab?” Hesekiel vastas, et see näitemäng kujutab midagi, mida Jehooval endal on plaanis teha. Jehoova ütles nende kahe kepi kohta: „Ma teen nad üheks kepiks, nad saavad mu käes üheks.” (Hes. 37:17–19.)

5. Mida kahe kepi ühendamine tähendas? (Vaata kasti „Kahe kepi ühendamine”.)

⁵ Edasi selgitas Jehoova, mida nende kahe kepi ühendamine tähendab. (Loe Hesekiel 37:21, 22.) Ta ütles, et ta viib nii Juuda kuningriigist kui ka Iisraeli kuningriigist (Efraimist) pärit pagendatud tagasi Iisraelimaale, kus nad saavad üheks rahvaks. (Jer. 30:1–3; 31:2–9; 33:7.)

6. Kuidas Hesekieli 37. peatüki ennustused teineteist täiendavad?

⁶ See ennustus oli heaks täienduseks teisele Hesekieli 37. peatükis olevale taastamisennustusele, ennustusele kuivanud luude elustumisest. Jehoova lubas oma rahva piltlikult öeldes surnust ellu tuua (salmid 1–14) ja taas ühte liita (salmid 15–28). Need kaks ennustust kokku edastasid rahvale selge sõnumi: nii nende vabadust kui ka ühtsust saab taastada.

7. Kuidas kinnitab 1. Ajaraamat 9:2, 3, et Jumalale on kõik võimalik?

⁷ Inimlikust seisukohast võis Jumala rahva vabastamine ja ühteliitmine tunduda võimatu. a Kuid „Jumalale on kõik võimalik”. (Matt. 19:26.) Kuidas Jehoova oma tõotuse täitis? Aastal 537 e.m.a lõppes Babüloonia vangipõlv.  Seejärel naasis mõlema kuningriigi alamaid Jeruusalemma, et seal õige jumalateenimine taastada. Piibel ütleb vangipõlvejärgse aja kohta: „Jeruusalemmas elas Juuda, Benjamini, Efraimi ja Manasse järeltulijaid.” (1. Ajar. 9:2, 3; Esra 6:17.) Seega liitis Jehoova Iisraeli ja Juuda rahva ühte, just nagu ta oli tõotanud.

8. a) Mida ennustas prohvet Jesaja? b) Millised kaks huvitavat mõtet on tekstis Hesekiel 37:21?

⁸ Paarsada aastat varem oli prohvet Jesaja ette kuulutanud, mis saab Iisraelist ja Juudast pärast vangistust. Ta ennustas, et Jehoova „kogub kokku Iisraeli hajutatud” ja „Juuda pillutatud maa neljast nurgast”, sealhulgas Assüüriast. (Jes. 11:12, 13, 16.) Hesekieli kaudu ütles Jehoova: „Ma võtan iisraellased rahvaste seast, kuhu nad on läinud. Ma kogun nad igalt poolt kokku.” (Hes. 37:21.) Pane tähele, et Jehoova ei rääkinud pagendusest naasnutest enam kui Juudast ja Efraimist, vaid kui ühest rahvast, iisraellastest. Samuti lubas ta koguda nad kokku igalt poolt, mitte ainult Babülooniast.

9. Kuidas aitas Jehoova pagendusest naasnutel ühtsust saavutada?

⁹ Kuidas aitas Jehoova pagendusest naasnutel ühtsust saavutada? Ta pani nende üle ustavad karjased, näiteks Serubbaabeli, ülempreester Joosua, Esra ja Nehemja, ning määras ametisse prohvetid Haggai, Sakarja ja Malaki. Need mehed tegid kõik, mis suutsid, et innustada rahvast Jumala  seadusest kinni pidama. (Neh. 8:2, 3.) Peale selle kaitses Jehoova oma rahvast ja nurjas vandenõud, mida vaenlased tema rahva vastu sepitsesid. (Ester 9:24, 25; Sak. 4:6.)

10. Mida õnnestus Saatanal teha?

¹⁰ Kõigest hoolimata ei jäänud enamik iisraellasi Jehoovale ustavaks. Sellest räägivad Piibli raamatud, mis on kirjutatud pärast Babüloonia vangipõlve. (Esra 9:1–3; Neh. 13:1, 2, 15.) Iisraellaste naasmisest polnud möödas veel sadat aastatki, kui juba olid nad Jehoovast nii kaugele läinud, et ta pidi neile ütlema: „Pöörduge tagasi minu juurde.” (Mal. 3:7.) Jeesuse ajaks oli juudi religioon lõhenenud mitmeks sektiks, mille eesotsas olid silmakirjalikud karjased. (Matt. 16:6; Mark. 7:5–8.) Saatanal oli õnnestunud ühtsus lõhkuda. See aga ei tähendanud, et Jehoova tõotus tema rahva ühtsuse kohta ei täitugi.

11. a) Mida andis Jehoova teada oma rahva ühtsuse kohta? b) Mida on Saatan püüdnud teha, eriti sestsaadik, kui ta taevast välja visati?

¹¹ Loe Hesekiel 37:24. Jehoova andis teada, et tema rahva täielik ühtsus saabub alles pärast seda, kui tema teenija Taavet ehk Jeesus Kristus on kuningaks saanud. b (2. Saam. 7:16; Luuka 1:32.) Selleks ajaks, kui Jeesus sai aastal 1914 kuningaks, oli Jehoova rahvaks saanud vaimne Iisrael, võitud kristlased. (Jer. 31:33; Gal. 3:29.) Saatan on ka nüüdisajal püüdnud Jumala rahva ühtsust lõhkuda, eriti sestsaadik, kui ta taevast välja visati. (Ilm. 12:7–10.) Näiteks pärast Charles Russelli surma aastal 1916 üritas Saatan lõhestada ühtsust usutaganejate kaudu. Õige pea läksid need usutaganejad aga Jehoova organisatsioonist minema. Saatana käsi oli ka selle taga, et juhtivad vennad heideti vanglasse, kuid seegi ei andnud Jehoova rahvale hävitavat hoopi. Võitud kristlased, kes jäid Jehoovale ustavaks, säilitasid ühtsuse.

12. Miks pole Saatanal õnnestunud vaimse Iisraeli ühtsust rikkuda?

¹² Miks pole Saatanal õnnestunud vaimse Iisraeli ühtsust rikkuda? Sellepärast, et erinevalt sünnipärasest Iisraelist on võitud kristlased Jehoova seadustest ustavalt kinni pidanud. Tänu sellele on nende kuningas Jeesus Kristus neid kaitsnud ja ta jätkab võitlust Saatana vastu, kuni saavutab lõpliku võidu. (Ilm. 6:2.)

13. Millist tähtsat tõde see prohvetlik näitemäng rõhutab?

¹³ Mis tähendus on kahe kepi ühendamisel praegusajal? Nagu nägime, sisaldas see prohvetlik näitemäng ennustust,  et kaks rühma saavad üheks. Mis veelgi tähtsam, see näitas, et selle ühtsuse loob Jehoova. Seega rõhutab see prohvetlik näitemäng tähtsat tõde: Jehoova ise liidab oma teenijad üheks rahvaks. (Hes. 37:19.)

14. Kuidas hakkas prohvetlik näitemäng kahe kepi ühendamisest täituma suuremas ulatuses?

¹⁴ Aastal 1919, pärast seda kui Jumala rahvas oli vaimselt puhtaks saanud ja sisenenud vaimsesse paradiisi, hakkas prohvetlik näitemäng kahe kepi ühendamisest täituma suuremas ulatuses. Tol ajal oli enamikul Jehoova teenijatest taevane lootus. Neid võitud kristlasi sümboliseeris Juuda kepp. Nii nagu Juuda rahva hulgas olid Taaveti soost kuningad ja Leevi soost preestrid, nii on ka võitute koguduses tulevased kuningad ja preestrid. (Ilm. 20:6.) Kuid ajapikku liitus võitutega üha rohkem maise lootusega kristlasi. Viimaseid sümboliseerib Efraimi kepp, sest nende hulgas pole tulevasi kuningaid ega preestreid. Need kaks rühma teenivad ühtse rahvana oma kuninga Jeesus Kristuse valitsuse all. (Hes. 37:24.)

15. Kuidas täituvad praegu prohvetlikud sõnad, mis on kirjas tekstis Hesekiel 37:26, 27?

¹⁵ Hesekieli prohvetikuulutus annab mõista, et koos võitutega hakkab Jehoovat teenima palju teisigi. Jehoova ütles oma rahva kohta: „Ma ... teen nad arvukaks” ja „Minu telk on nende üle.” (Hes. 37:26, 27, allmärkus.) Need väljendid tuletavad meelde ilmutust, mille apostel Johannes sai umbes 700 aastat pärast Hesekieli aega. Johannes nägi suurt rahvahulka ja kuulis, kuidas nende kohta öeldi: „Troonil istuja pakub neile varju oma telgis.” (Ilm. 7:9, 15.) Võitud ja suur rahvahulk teenivad koos kui üks rahvas ning Jumala kaitse on telgina nende kohal.

16. Kuidas kuulutas prohvet Sakarja ette vaimse Iisraeli ühteliitmist nendega, kellel on maine lootus?

¹⁶ Vaimse Iisraeli ühteliitmist nendega, kellel on maine lootus, kuulutas ette ka prohvet Sakarja, kes oli üks pagendusest naasnud juute. Ta ütles: „Kümme meest rahvaste hulgast, kõigist keeltest, haaravad ... kõvasti kinni juudi mehe kuuest ja ütlevad: „Me tahame tulla koos teiega, sest me oleme kuulnud, et Jumal on teiega.”” (Sak. 8:23.) Sõna „teiega” näitab, et selles tekstis ei mõelda juudi mehe all üht konkreetset inimest, vaid rühma inimesi, võitud kristlasi. (Rooml. 2:28, 29.) Kümme meest sümboliseerivad maise lootusega kristlasi. Nad haaravad kõvasti kinni võitutest, et minna koos nendega. (Jes. 2:2, 3; Matt.  25:40.) Sõnad „haaravad kõvasti kinni” ja „koos” rõhutavad seda, et nende kahe rühma vahel valitseb täielik ühtsus.

17. Kuidas kirjeldavad Jeesuse sõnad ühtsust, mis meie seas valitseb?

¹⁷ Hesekieli ennustust Jumala rahva ühteliitmise kohta võis silmas pidada ka Jeesus, kui ta rääkis endast kui karjasest, kelle kaks karja – võitud kristlased ja maise lootusega kristlased – saavad üheks karjaks. (Hes. 34:23; 37:24, 25; Joh. 10:16.) Jeesuse ja vana aja prohvetite sõnad kirjeldavad tabavalt ühtsust, mis valitseb meie seas hoolimata sellest, et osal meist on taevane ja osal maine lootus. Meie imeline ühtsus moodustab terava kontrasti väärusu killustatusega.

18. Kuidas näitab Hesekiel 37:28, kui oluline on hoida end maailmast lahus?

¹⁸ See Hesekieli ennustus lõpeb sõnadega, mis näitavad, miks on meie ühtsus purunematu. (Loe Hesekiel 37:28.) Jehoova rahvas on ühtne sellepärast, et Jehoova pühamu, mis sümboliseerib õiget jumalateenimist, on nende keskel. See on nende keskel senikaua, kui tema teenijad hoiavad end pühana ehk Saatana maailmast lahus. (1. Kor. 6:11; Ilm. 7:14.) Jeesus rõhutas oma jüngritele, kui oluline on end maailmast lahus hoida. Ta anus nende eest: „Püha isa,  kaitse neid ..., et nad võiksid olla üks ... Nad ei kuulu maailma ... Pühitse neid tõega.” (Joh. 17:11, 16, 17.) Pane tähele, et Jeesus seostas oma järelkäijate ühtsuse sellega, et nad ei kuulu maailma.

19. a) Mis näitab, et oleme Jumala endale eeskujuks võtnud? b) Millist tõde ühtsuse kohta rõhutas Jeesus vahetult enne surma?

¹⁹ See on ainus piiblitekst, kus Jeesus nimetab Jumalat pühaks isaks. Jehoova on läbini püha ja õige. Ta ütles Iisraeli rahvale: „Olge siis pühad, sest mina olen püha!” (3. Moos. 11:45.) Meil tuleks Jumal endale eeskujuks võtta ja olla pühad kõiges, mida teeme. (Efesl. 5:1; 1. Peetr. 1:14, 15.) Inimeste puhul tähendab pühadus eraldatust Jumalale. Seega rõhutas Jeesus veel vahetult enne surma, et niikaua kui tema jüngrid hoiavad end maailmast ja selle trotsivaimust lahus, valitseb nende seas ühtsus.

20., 21. a) Mis kasvatab meie usku sellesse, et Jehoova kaitseb meid ka edaspidi? b) Mida saad sina meie ühtsuse heaks teha?

²⁰ Jeesus palus oma isa, et ta kaitseks tema järelkäijaid Saatana eest. (Loe Johannese 17:14, 15.) Jehoova tunnistajate üleilmne ühtsus tõendab, et Jehoova on sellele palvele vastanud. Saatanal pole õnnestunud Jumala rahva ühtsust lõhkuda. See kasvatab meie usaldust Jumala vastu ja usku sellesse, et ta kaitseb meid ka edaspidi. Nagu nägime, ütles Jehoova, et kaks keppi saavad tema käes üheks. Niisiis on meie ühtsuse taga Jehoova ise. Tema kaitse all oleme väljaspool Saatana haardeulatust.

²¹ Tehkem siis igaüks oma osa, et seda imelist ühtsust hoida. Selleks tuleb meil teenida Jehoovat ustavalt tema vaimses templis. Järgmistes peatükkides räägimegi, mismoodi me saame seda teha.