Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

133. PEATÜKK

Jeesuse matmine

Jeesuse matmine

MATTEUSE 27:57–28:2 MARKUSE 15:42–16:4 LUUKA 23:50–24:3 JOHANNESE 19:31–20:1

  • JEESUSE SURNUKEHA VÕETAKSE POSTILT ALLA

  • SEE VALMISTATAKSE MATMISEKS ETTE

  • NAISED LEIAVAD EEST TÜHJA HAUA

Käes on reede, 14. niisani hiline pärastlõuna. Päikeseloojanguga algab hingamispäev, 15. niisan. Jeesus on juba surnud, kuid kaks röövlit tema kõrval on veel elus. Moosese seaduse järgi ei tohi surnukeha jääda ööseks postile, vaid see tuleb matta samal päeval. (5. Moosese 21:22, 23.)

Reede on ettevalmistuspäev, kui juudid valmistavad toitu ja lõpetavad muud pakilised tööd, mis tuleb enne hingamispäeva ära teha. Päikeseloojanguga algab kahekordne ehk suur hingamispäev. (Johannese 19:31.) Seda nimetatakse suureks sellepärast, et 15. niisan on seitsmepäevase hapnemata leibade püha esimene päev, mis on alati hingamispäev. (3. Moosese 23:5, 6.) Seekord langeb see kokku iganädalase hingamispäevaga, nädala seitsmenda päevaga.

Sel põhjusel paluvad juudid Pilatusel Jeesuse ja tema kõrval oleva kahe röövli surma kiirendada. Mismoodi? Nad tahavad, et nende jalad murtaks. Nii poleks neil võimalik oma jalgadele toetuda, et hingamiseks veidi oma keha tõsta. Sõdurid tulevad ja murravad kahe röövli jalad. Kuna Jeesus näib aga juba surnud olevat, ei murta tema jalgu. Nii läheb täide prohvetiennustus tekstis Laul 34:20. Seal öeldakse: „Ta hoiab kõiki tema luid, ühtki neist ei murta.”

Olemaks kindel, et Jeesus on tõesti surnud, torkab üks sõdur odaga tema küljesse. Oda läbistab südame piirkonna. Sealt tuleb välja verd ja vett. (Johannese 19:34.) Nii läheb täide veel üks ennustus, mis ütleb: „Siis nad vaatavad seda, kelle nad läbi pistsid.” (Sakarja 12:10.)

Joosep Arimaatia linnast, rikas mees ja sanhedrini lugupeetud liige, on samuti Jeesuse hukkamise juures. (Matteuse 27:57.) Tema kohta öeldakse, et ta on hea ja õiglane mees, kes ootab Jumala kuningriiki. Joosep on „Jeesuse jünger, kuid salaja”, sest ta kardab juute. Ta ei hääletanud Jeesuse surmamõistmise poolt. (Luuka 23:50; Markuse 15:43; Johannese 19:38.) Joosep võtab südame rindu, läheb Pilatuse jutule ja palub endale Jeesuse surnukeha. Pilatus kutsub enda juurde vastutava sadakonnaülema, kes kinnitab, et Jeesus on surnud. Seepeale lubab Pilatus Joosepil surnukeha võtta.

Joosep ostab puhta peenlinase riide ja võtab Jeesuse surnukeha postilt alla. Ta mähib surnukeha riide sisse, valmistades seda matmiseks ette. Nikodeemos, kes kord öösel Jeesuse juures käis, tuleb Joosepile appi. (Johannese 19:39.) Ta toob umbes sada naela (30 kg) kallist mürri ja aaloe segu. Juutide matusekombe kohaselt mähitakse Jeesuse surnukeha linasesse riidesse koos nende lõhnaainetega.

Joosepile kuulub uus haud, mis on raiutud lähedal asuvasse kaljusse. Jeesuse surnukeha asetatakse sinna. Seejärel veeretatakse hauakoopa ette suur kivi. Seda tehakse kiiresti, enne kui algab hingamispäev. Maarja Magdaleena ja Jaakobus Noorema ema Maarja võisid aidata Jeesuse surnukeha matmiseks ette valmistada. Nüüd tõttavad nad koju, „et valmistada lõhnaaineid ja healõhnalisi õlisid”, millega surnukeha pärast hingamispäeva võida. (Luuka 23:56.)

Järgmisel päeval, mis on hingamispäev, lähevad peapreestrid ja variserid Pilatuse juurde ja ütlevad: „Meile meenub, et kui see petis veel elus oli, ütles ta: „Kolme päeva pärast äratatakse mind üles.” Käsi seepärast hauda valvata kuni kolmanda päevani, et tema jüngrid ei saaks tulla ja teda ära varastada ning siis öelda rahvale: „Ta on surnuist üles äratatud”, sest nii oleks see viimane pettus hullem kui esimene.” Pilatus kostab: „Siin on teile valvesalk. Minge ja valvake nii hästi, kui oskate.” (Matteuse 27:63–65.)

Pühapäeva varahommikul tulevad Maarja Magdaleena, Jaakobuse ema Maarja ja teised naised haua juurde, et võida Jeesuse surnukeha lõhnaainetega. Nad arutavad omavahel: „Kes meil kivi hauasuu eest ära veeretab?” (Markuse 16:3.) Ent toimunud on maavärin ning Jumala ingel on hauakoopa eest kivi ära veeretanud. Valvurid on läinud ja naiste üllatuseks paistab haud olevat tühi.