Jeesus on andnud oma jüngritele head nõu selle kohta, kuidas kasutada ainelist vara. Kuid tema jüngrid pole ainsad, kes teda kuulavad. Kohal on ka variserid, kes peaksid Jeesuse nõuandesse tõsiselt suhtuma. Miks? Sest variserid armastavad raha. Kuuldes, mida Jeesus ütleb, irvitavad nad tema üle. (Luuka 15:2; 16:13, 14.)

Jeesust see aga ei kõiguta. Ta sõnab neile: „Teie jätate inimestele mulje, et olete õiged, aga Jumal teab, mis on teie südames. See, mida inimesed tähtsaks peavad, on Jumala silmis jäle.” (Luuka 16:15.)

Varisere on pikka aega tähtsaks peetud, kuid peagi võtab olukord sootuks teise pöörde. Neid üliväga austatud varisere, kel on palju vara ning poliitilist ja usulist mõjuvõimu, alandatakse. Tavainimesi, kes mõistavad, et nad vajavad Jumala juhatust, ülendatakse. Jeesuse järgmised sõnad ei jäta mingit kahtlust selles, et toimumas on tähelepanuväärne muutus.

Ta lausub: „Sellest, mis on kirjas Moosese seaduses ja prohvetiraamatutes, räägiti kuni Johannese ajani. Tema ajast peale kuulutatakse head sõnumit Jumala kuningriigist ja kõiksugused inimesed pürgivad sinna kõigest väest. Pigem kaovad taevas ja maa, kui et ükski tähekriipsuke Moosese seadusest jääb täitumata.” (Luuka 3:18; 16:16, 17.) Mismoodi ilmneb nendest sõnadest, et olukord muutub?

Juudi usujuhid kuulutavad uhkelt seda, et nad peavad kinni Moosese seadusest. Sa ehk mäletad, et kui Jeesus tegi Jeruusalemmas ühe pimeda mehe nägijaks, nähvasid variserid: „Meie oleme Moosese jüngrid. Me teame, et Jumal rääkis Moosesega.” (Johannese 9:13, 28, 29.) Moosese kaudu antud seaduse üks eesmärk oli juhtida alandlikud inimesed messia ehk Jeesuse juurde. Ristija Johannes ütles, et Jeesus on Jumala Tall. (Johannese 1:29–34.) Ajast, kui Johannes oma teenistust alustas, on alandlikud juudid, eeskätt vaesed, kuulnud „head sõnumit Jumala kuningriigist”. Seda head sõnumit räägitakse kõigile, kes tahavad elada tema kuningriigi alluvuses ja kogeda sellega kaasnevaid õnnistusi.

Moosese seadus ei jää täitumata. See on juba juhtinud inimesed messia juurde. Varsti lõppeb kohustus seda järgida. Näiteks lubab seadus lahutada abielu mitmesugustel põhjustel, kuid Jeesus selgitab, et „igaüks, kes naise endast lahutab ja abiellub teisega, rikub abielu, ja kes abiellub lahutatud naisega, rikub abielu”. (Luuka 16:18.) Need otsekohesed sõnad ajavad raevu väiklased variserid, kellele meeldib seaduses näpuga järge ajada.

Nüüd jutustab Jeesus mõistujutu, mis ilmestab seda, kui suure muutusega on tegu. See  räägib kahest mehest, kelle seisund muutub märkimisväärselt. Mõistujuttu lugedes on hea pidada meeles, et Jeesuse kuulajate seas on raha armastavad variserid, keda inimesed tähtsaks peavad.

„Oli üks rikas mees,” ütleb Jeesus. „Ta riietus purpurisse ja linasesse ning elas päevast päeva lõbusat ja luksuslikku elu. Tema värava juurde toodi tavaliselt üks kerjus nimega Laatsarus. See oli täis haavandeid ja soovis täita kõhtu palukestega, mis rikka mehe laualt pudenesid. Koeradki käisid tema haavandeid lakkumas.” (Luuka 16:19–21.)

Pole mingit kahtlust selles, kes on rikas mees Jeesuse mõistujutus, kui pidada silmas, et variserid armastavad raha. Samuti meeldib neile juudi usujuhtidele kallilt ja uhkelt riides käia. Ükskõik kui palju vara variseridel tegelikult ka pole, jääb neist teistele rikka inimese mulje, kuna neil on palju eesõigusi ja võimalusi, mida lihtinimestel ei ole. Jeesus võrdleb neid mehega, kes on riietatud kuninglikku purpurisse, sest neil on teiste silmis väärikas positsioon. Mehe valge linane riietus osutab sellele, et variserid on ennast täis. (Taaniel 5:7.)

Mismoodi suhtuvad need rikkad ja uhked usujuhid vaestesse tavainimestesse? Nad suhtuvad neisse põlgusega kui maarahvasse  (am haarets), kes ei tunne Moosese seadust ega vääri, et neile seda õpetataks. (Johannese 7:49.) Selliste inimeste olukorda võib võrrelda Laatsaruse-nimelise kerjuse olukorraga, kes on suures näljas valmis täitma kõhtu palukestega, mis rikka mehe laualt pudenevad. Nagu Laatsarus on täis haavandeid, vaadatakse lihtinimestele viltu, justkui oleksid nad usuliselt haiged.

Niisugune trööstitu olukord on väldanud juba mõnda aega. Jeesus aga teab, et peagi muutub nii rikka mehe sarnaste kui ka Laatsaruse-sarnaste inimeste olukord täielikult.

Jeesus jätkab selle kirjeldamist, kuidas mõlema mehe olukord muutub. Ta ütleb: „Mõne aja pärast kerjus suri ja inglid kandsid ta Aabrahami kõrvale. Ka rikas mees suri ja maeti. Surmavallas olles ja seal suurt piina tundes tõstis ta oma silmad üles ning nägi Aabrahami kaugel ja Laatsarust tema kõrval.” (Luuka 16:22, 23.)

Need, kes Jeesust kuulavad, teavad, et Aabraham on ammu surnud ja et ta on surmavallas. Pühakiri näitab selgelt, et surmavallas olijad ei näe ega räägi, ning Aabraham pole mingi erand. (Koguja 9:5, 10.) Mida siis Jeesus nende usujuhtide meelest selle mõistujutuga öelda tahab? Millele võib ta vihjata seoses lihtrahva ja raha armastavate usujuhtidega?

Äsja näitas Jeesus, et tulemas on muutus, öeldes: „Sellest, mis on kirjas Moosese seaduses ja prohvetiraamatutes, räägiti kuni Johannese ajani. Tema ajast peale kuulutatakse head sõnumit Jumala kuningriigist.” Niisiis põhjustab Ristija Johannese ja Jeesus Kristuse kuulutustöö nii rikka mehe kui ka Laatsaruse surma: nende senine olukord muutub, neil on Jumala ees uus seisund.

Alamasse klassi kuuluvad vaesed inimesed on pikka aega olnud vaimses näljas. Ent nüüd on nad abi saanud, kuna nad on võtnud kuulda kuningriigisõnumit, mida kuulutas neile esmalt Ristija Johannes ja seejärel Jeesus. Varem tuli neil ajada läbi nii-öelda usujuhtide laualt pudenenud palukestega. Praegu aga toidetakse neid oluliste pühakirja tõdedega, eriti nende imeliste tõdedega, mida Jeesus neile õpetab. Viimaks on nad Jumal Jehoova soosingus.

Seevastu kõrgemasse klassi kuuluvad rikkad ja mõjuvõimsad usujuhid pole võtnud kuulda kuningriigisõnumit, mida rääkis Johannes ja mida on kogu maal kuulutanud Jeesus. (Matteuse 3:1, 2; 4:17.) Neid ajab raevu ja piinab see sõnum, mis viitab Jumala tulevasele hukkamõistvale  kohtuotsusele. (Matteuse 3:7–12.) Raha armastavatele usujuhtidele tooks kergendust see, kui Jeesus ja ta jüngrid lõpetaksid Jumala sõnumi kuulutamise. Nad on nagu Jeesuse mõistujutus mainitud rikas mees, kes anub: „Isa Aabraham, halasta mu peale ja saada Laatsarus, et ta kastaks oma sõrmeotsa vette ja jahutaks mu keelt, sest ma piinlen selles tulelõõmas!” (Luuka 16:24.)

Ent rikka mehe soovi ei rahuldata. Enamik usujuhte ei muuda end. Nad pole võtnud kuulda „Moosese seadust ja prohvetiraamatuid”, mis oleksid pidanud aitama neil vastu võtta Jeesuse, kes on Jumala võitu ja kuningas. (Luuka 16:29, 31; Galaatlastele 3:24.) Samuti pole nad nõus end alandama ega laskma end veenda neil vaestel, kes on Jeesuse vastu võtnud ja kellel on nüüd Jumala soosing. Jeesuse jüngrid aga ei tee tõe suhtes mingeid järeleandmisi lihtsalt sellepärast, et tulla vastu usujuhtidele või et tuua neile kergendust. Jeesuse mõistujutus on näha seda tõsiasja „isa Aabrahami” sõnadest rikkale mehele.

Aabraham lausub: „Laps, tuleta meelde, et sina said oma eluajal kõik hea kätte, Laatsarus seevastu halva. Nüüd lohutatakse teda siin, kuid sina pead piinlema. Pealegi on meie ja teie vahel suur kuristik, nii et need, kes tahavad minna siit üle teie juurde, ei saa seda teha, samuti ei saa keegi sealt tulla üle meie juurde.” (Luuka 16:25, 26.)

Niisuguse tohutu muutuse toimumine on tõepoolest õiglane ja kohane. Sellega vahetub uhkete usujuhtide ning nende alandlike inimeste olukord, kes võtavad enda peale Jeesuse ikke ning saavad lõpuks kosutust ja vaimutoitu. (Matteuse 11:28–30.) See muutus saab veel ilmsemaks mõne kuu pärast, kui Moosese seaduseleping asendatakse uue lepinguga. (Jeremija 31:31–33; Koloslastele 2:14; Heebrealastele 8:7–13.) Nädalatepühal aastal 33, kui Jumal püha vaimu välja valab, saab päevselgeks, et Jumalale on meelepärased Jeesuse jüngrid, mitte variserid ja nende usulised liitlased.