Pärast seda, kui naatsaretlased üritavad Jeesuselt elu võtta, asub ta elama Kapernauma linna Galilea mere lähedal, mida tuntakse ka Genneesareti järvena. (Luuka 5:1.) Sellega läheb täide Jesaja raamatu prohvetiennustus, kus öeldakse, et mere ääres elav Galilea rahvas näeb suurt valgust. (Jesaja 9:1, 2.)

Galileas kuulutab Jeesus edasi, et „taeva kuningriik on lähedal”. (Matteuse 4:17.) Siin kohtab ta oma nelja jüngrit. Need mehed olid varem rännanud koos Jeesusega, ent kui nad temaga Juudamaalt lahkusid, hakkasid nad taas kaluriametit pidama. (Johannese 1:35–42.) Nüüd aga tuleb neil jääda Jeesuse kõrvale ja lasta tal end õpetada, nii et nad oleksid suutelised jätkama tema alustatud tööd, kui ta taevasse läheb.

Galilea mere ääres kõndides näeb Jeesus Siimon Peetrust, tema venda Andreast ja nende kaaslasi võrke puhastamas. Jeesus läheb nende juurde, astub Peetruse paati ja palub tal rannast eemale sõuda. Jõudnud kaldast natuke kaugemale, võtab Jeesus istet ja hakkab kaldale kogunenud rahvahulkadele rääkima Jumala kuningriigist.

Mõne aja pärast ütleb Jeesus Peetrusele: „Sõua sügavasse kohta ja laske oma võrgud vette.” Peetrus vastab: „Õpetaja, me rassisime öö läbi ega saanud midagi, aga sinu sõna peale lasen ma võrgud vette.” (Luuka 5:4, 5.)

Nad heidavad võrgud sisse ja saavad nii palju kala, et võrgud hakkavad rebenema! Otsekohe viipavad mehed oma kaaslastele lähedal olevas paadis, et need appi tuleksid. Peagi on mõlemad paadid kala nii täis, et hakkavad vajuma. Seepeale langeb Peetrus Jeesuse ette ja sõnab: „Isand, mine ära mu juurest, sest ma olen patune mees!” Jeesus kostab: „Ära karda. Nüüdsest peale hakkad sa inimesi püüdma.” (Luuka 5:8, 10.)

Jeesus ütleb Peetrusele ja Andreasele: „Järgnege mulle ja ma teen teist inimesepüüdjad.” (Matteuse 4:19.) Ta kutsub endale järgnema veel kaks kalurit: Sebedeuse pojad Jaakobuse ja Johannese. Nemadki vastavad sellele üleskutsele kõhklemata. Need neli meest panevad kaluriameti maha ning neist saavad esimesed Jeesuse jüngrid, kes on pidevalt koos temaga.