1. Milliseid paralleele võib tõmmata algkristlaste ja Jehoova tunnistajate vahele?

 ALGKRISTLASED tegid julgelt kuulutustööd. Nad lasid pühal vaimul end juhtida ja isegi tagakiusamine ei suutnud nende suud sulgeda. Oli ilmselge, et Jumal on nendega. Kõike seda võib öelda ka Jehoova tunnistajate kohta.

2., 3. Mille poolest on Apostlite tegude raamat eriline?

² Kas pole olnud vaimustav elada kaasa Apostlite tegude raamatu sündmustele? Küllap on meie usk nüüd tugevam kui varem. Apostlite tegude raamat on ainulaadne, sest see on ainus algkristlust käsitlev jutustus, mis on kirja pandud Jumala vaimu mõjutusel.

³ Selles piibli raamatus on juttu 95 inimesest, 32 maast, 54 linnast ja 9 saarest. See on põnev lugu inimestest: lihtrahvast, kõrkidest usutegelastest, ennasttäis poliitikutest, sõgedatest tagakiusajatest. Ennekõike aga on see lugu meie 1. sajandil elanud vendadest ja õdedest, kel olid omad raskused elus, kuid kes kuulutasid sellest hoolimata innukalt head sõnumit.

4. Miks me tunneme algkristlastega erilist sidet?

⁴ Kuigi meid lahutab algkristlastest ligi 2000 aastat, tunneme nendega erilist sidet. Meid sütitab Peetruse ja Pauluse innukus, oleme puudutatud arst Luuka hoolivusest ning Barnabase lahkusest ja südamlikkusest. Me imetleme Stefanose julgust ning mõtleme südamesoojusega Tabiita heldusele ja Lüüdia külalislahkusele. Kõik need vennad-õed täitsid agaralt sama ülesannet mida meie tänapäeval: aitasid inimestel Jeesuse jüngriteks saada. (Matt. 28:19, 20.)

5. Kuidas hakkas Jeesuse ennustus täituma?

⁵ Meenutagem, et Jeesus oli oma järelkäijatele öelnud: „Te saate väe, kui püha vaim tuleb teie peale, ja te olete siis minu tunnistajad Jeruusalemmas, kogu Juudamaal, Samaarias ning maailma otsani [„maa äärteni”].” (Ap. t. 1:8, õppepiibli kommentaar.) Kõik see läkski täide. Kõigepealt andis püha vaim Jeesuse jüngritele väe rääkida temast  Jeruusalemmas. (Ap. t. 1:1–8:3.) Edasi tegid nad kuulutustööd kogu Juudamaal ja Samaarias. (Ap. t. 8:4–13:3.) Seejärel hakkasid nad head sõnumit viima maa äärteni. (Ap. t. 13:4–28:31.)

6., 7. Milline eelis on meil võrreldes algkristlastega?

⁶ Erinevalt meist polnud algkristlastel tervikpiiblit, mida kuulutustööl tsiteerida, ega väljaandeid, mida huvilistele jätta. Matteuse evangeelium läks ringlusse kõige varem 41. aastal. Luukas lõpetas Apostlite tegude raamatu 61. aasta paiku. Selleks ajaks oli ka Paulus kirjutanud mõned kirjad, kuid suurt osa piibli kreekakeelsest osast veel polnud. Muidugi olid juudikristlased tuttavad heebrea pühakirjaga, sest nad olid kuulnud selle lugemist sünagoogis. (2. Kor. 3:14–16.) Kuid enamikul neist polnud isiklikku heebrea pühakirja. Seega pidid nad kuulutustööl kirjakohti peast tsiteerima.

⁷ Tänapäeval on olukord sootuks teine. Meil kõigil on isiklik piibel ja külluslikult piiblikirjandust ning kuulutustöö käib 240 maal ütlemata paljudes keeltes.

8., 9. a) Mida suutsid jüngrid püha vaimu abiga teha? b) Mida saadab juhtiv kogu püha vaimu abiga korda?

⁸ Jeesus oli jüngritele öelnud ka: „Te saate väe, kui püha vaim tuleb teie peale.” Püha vaimu toetusel pidi nende kuulutustöö laienema üle kogu maa. Peetrus ja Paulus tegid Jumala vaimu abiga võimsaid imetegusid: tervendasid haigeid, ajasid deemoneid välja ja äratasid isegi surnuid ellu. Kuid mis veelgi olulisem, tänu pühale vaimule suutsid apostlid ja teised jüngrid õpetada inimestele tõde, mis viib igavesse ellu. (Joh. 17:3.)

⁹ 33. aasta nädalatepühal „hakkasid [Jeesuse jüngrid] rääkima eri keeltes, nii nagu vaim neile võime andis”. Tänu sellele kuulsid inimesed Jumala vägevatest tegudest oma emakeeles. (Ap. t. 2:1–4, 11.) Tänapäeval ei anna püha vaim meile ime läbi võimet võõras keeles rääkida, küll aga aitab see juhtival kogul anda välja piiblikirjandust väga paljudes keeltes. Näiteks trükitakse iga kuu miljoneid ajakirjade Vahitorn ja Ärgake! eksemplare ning meie veebisaidil jw.org on piiblil põhinevat lugemisvara ja videoid rohkem kui 1000 keeles. Kõik see aitab meil rääkida Jumala vägevatest tegudest inimestele kõigist rahvastest, suguharudest, hõimudest ja keeltest. (Ilm. 7:9.)

10. Millele on juhtiv kogu 1989. aastast rõhku pannud?

¹⁰ Alates 1989. aastast on juhtiv kogu seadnud prioriteediks „Uue  maailma tõlke” väljaandmise võimalikult paljudes keeltes. See piiblitõlge on olemas juba rohkem kui 200 keeles ja seda on trükitud üle 200 miljoni eksemplari. Selline mastaapne ettevõtmine läheb korda üksnes Jumala abiga.

11. Mis veel tõendab, et meie tegevust juhib püha vaim?

¹¹ Jehoova tunnistajate seas on tuhandeid vabatahtlikke, kes tõlgivad piiblit ja piiblikirjandust rohkem kui 150 maal. Seegi tõendab, et meie tegevust juhib püha vaim. Nii on meil võimalik anda põhjalikult tunnistust Jumalast ja tema kuningriigist, mis juba taevas valitseb. (Ap. t. 28:23.)

12. Tänu millele suutsid Paulus ja teised kristlased kuulutustööd teha?

¹² Pisiidia Antiookias kuulutas Paulus head sõnumit nii juutidele kui ka mittejuutidele ning „kõik, kes olid valmis vastu võtma tõde, mis viib igavesse ellu, said usklikuks”. (Ap. t. 13:48.) Apostlite tegude raamatu lõpus on Paulus Roomas, võimsa impeeriumi pealinnas, kus ta samuti räägib julgelt Jumala kuningriigist, laskmata end millelgi takistada. (Ap. t. 28:31.) Ka teised algkristlased kuulutasid Jumala sõnumit igal võimalikul viisil, nii rahvahulkadele kui üksikisikutele, ja seda üksnes Jumala vaimu väega.

13. Mida me võiksime Jehoovalt paluda, kui meid taga kiusatakse?

¹³ Kui algkristlasi kiusati taga, anusid nad Jehoovalt julgust. See palve ei jäänud vastuseta. Nad „kõik said täis püha vaimu ning rääkisid Jumala sõna julgesti”. (Ap. t. 4:18–31.) Meilgi tuleks tagakiusamise all Jehoovale toetuda: paluda püha vaimu ning tarkust ja julgust kuulutustööd ikka edasi teha. (Luuka 11:13; Jaak. 1:2–8.) Jehoova kindlasti vastab sellistele palvetele ja nii ei suuda ka rängim tagakiusamine meie kuulutustööle lõppu teha.

14., 15. a) Mis juhtus pärast Stefanose märtrisurma? b) Kuidas kuulsid paljud Siberi elanikud piibli tõde?

¹⁴ Enne oma märtrisurma kaitses Stefanos kartmatult oma usku sanhedrini ees. (Ap. t. 6:5; 7:54–60.) „Sellest päevast peale hakati Jeruusalemma kogudust ägedalt taga kiusama. Kõik jüngrid peale apostlite hajusid üle kogu Juudamaa ja Samaaria.” Näiteks „Filippus läks alla Samaaria linna ja hakkas seal Kristusest rääkima”, mille tulemusel said paljud inimesed Jeesuse jüngriteks. (Ap. t. 8:1–8, 14, 15, 25.) Luukas kirjutab veel: „Need, kes olid Stefanose surmaga alanud tagakiusamise tõttu laiali hajunud, jõudsid isegi Foiniikiasse, Küprosele ja Antiookiasse, kuid nad kuulutasid ainult juutidele. Ent  nende hulgas, kes tulid Antiookiasse, olid ka mõned mehed Küproselt ja Küreenest. Need hakkasid rääkima kreeka keelt kõnelevate inimestega ja kuulutasid neile head sõnumit oma isandast Jeesusest.” (Ap. t. 11:19, 20.) Nagu näha, ei teinud tagakiusamine kuulutustööle lõppu, vaid aitas hea sõnumi levimisele hoopis kaasa.

¹⁵ Midagi sarnast juhtus ka Nõukogude Liidus. 1950. aastatel küüditati tuhanded Jehoova tunnistajad Siberisse ja hajutati paljudesse asulatesse. Tänu sellele levis hea sõnum ka Siberi avarustes. Oma kulu ja kirjadega poleks need Jehoova tunnistajad ealeski suutnud 10 000 kilomeetri kaugusele head sõnumit kuulutama minna. Üks vend ütleb: „Võimukandjad tegid ise tuhandetele ausameelsetele Siberi elanikele tõe tundmaõppimise võimalikuks.”

16., 17. Millest on näha, et Jehoova toetas algkristlaste tegevust?

¹⁶ On ilmne, et Jehoova toetas algkristlaste tegevust. Paulus ja teised kristlased istutasid ja kastsid, kuid Jumal andis kasvu. (1. Kor. 3:5, 6.) Apostlite tegude raamatust leiame selle kohta hulga tõendeid. Näiteks öeldakse seal: „Jumala sõna levis ja jüngrite arv Jeruusalemmas kasvas kiiresti,” ning „Siis saabus tervele kogudusele Juudamaal, Galileas ja Samaarias rahuaeg, nii et kogudus muutus tugevamaks. See elas Jehoova kartuses, sai püha vaimu kaudu kindlust ja tänu sellele muudkui kasvas.” (Ap. t. 6:7; 9:31.)

¹⁷ Süüria Antiookias rääkisid südikad kuulutajad head sõnumit nii juutidele kui ka kreeka keelt kõnelevatele inimestele. „Jehoova käsi oli nendega ning suur hulk inimesi sai usklikuks ja hakkas Isanda järel käima.” (Ap. t. 11:21.) Sellest, et Jehoova õnnistas algkristlaste tegevust, annavad tunnistust ka järgmised sõnad: „Jehoova sõna aina levis ja paljud said usklikuks.” (Ap. t. 12:24.) Ka paljud mittejuudid, kellele Paulus ja teised kuulutasid, võtsid hea sõnumi vastu ning „Jehoova sõna levis võimsasti ja võidutses”. (Ap. t. 19:20.)

18., 19. a) Mis tõendab, et Jehoova käsi on ka meiega? b) Too näide selle kohta, kuidas Jehoova oma teenijaid toetab.

¹⁸ Jehoova käsi on ka meiega. Kuidas muidu selgitada tõsiasja, et nii paljud inimesed pühendavad oma elu Jehoovale ja lasevad end ristida? Pealegi, üksnes tänu Jehoova abile ja toetusele suudame ka ränga tagakiusamise all kindlaks jääda ja teha edasi kuulutustööd, just nagu Paulus ja teised algkristlased tegid. (Ap. t. 14:19–21.) Jehoova on alati valmis meid aitama. Tema „igavesed käsivarred” toetavad meid kõigis katsumustes. (5. Moos. 33:27.) Ärgem siis kunagi  unustagem, et oma suure nime pärast ei hülga Jehoova oma rahvast eal. (1. Saam. 12:22; Laul 94:14.)

¹⁹ Teise maailmasõja ajal tegi vend Harald Abt vankumatult kuulutustööd, mistõttu natsid võtsid ta kinni ja saatsid Sachsenhauseni koonduslaagrisse. 1942. aasta mais vahistas gestaapo ka tema naise Elsa ja võttis ära nende pisitütre. Elsa oli mitmes koonduslaagris. Ta ütleb: „Koonduslaagrites oldud aastatel õppisin midagi väga olulist: seda, kui võimsalt Jehoova vaim meid ka kõige äärmuslikumates katsumustes toetab. Enne arreteerimist olin lugenud ühe õe kirja, kus ta ütleb, et ränkraske katsumuse korral valdab inimest Jehoova vaimu mõjul rahu. Arvasin, et ta kipub liialdama. Ent kui mulle endale said osaks katsumused, mõistsin, et tema öeldu on tõsi. See ongi tegelikult nõnda. Kui pole seda kogenud, on seda raske ette kujutada. Ometi oli see minu puhul tõesti nii.”

20. Mida Paulus koduarestis tegi ja mida me võime sellest õppida?

²⁰ Apostlite tegude raamatu lõpus on Paulus Roomas koduarestis ega saa teha majast majja kuulutustööd. Kuid ta on ikka innukas ja räägib Jumala kuningriigist neile, kes teda külastavad. (Ap. t. 28:31.) Ka tänapäeval on paljud vennad-õed kas kõrge ea või haiguse tõttu koduseinte vahele aheldatud ega saa võib-olla voodistki tõusta või siis elavad hooldekodus. Kuid nende armastus Jehoova vastu ja soov temast rääkida pole hääbunud. Me võime palvetada, et Jehoova viiks nad kokku inimestega, kes sooviksid temast rohkem teada.

21. Miks pole aega raisata?

²¹ Enamikul meist on võimalik teha kuulutustööd majast majja ja ka muul moel. Tehkem siis igaüks südamest oma osa, et hea sõnum jõuaks maa äärteni! See töö on tõesti pakiline, kuna Kristuse kohaloleku tundemärk on selgelt näha. (Matt. 24:3–14.) Aega pole raisata. Olgu meil ikka palju teha Isanda töös! (1. Kor. 15:58.)

22. Mida meil tuleks Jehoova päeva oodates teha?

²² „Suur ja aukartust sisendav Jehoova päev” läheneb kiiresti. (Joel 2:31.) Seni aga otsigem innukalt siiraid inimesi, selliseid, nagu olid beroialased, kes „kuulasid Jumala sõna suure huviga”. (Ap. t. 17:10, 11.) Kui oleme ustavad ja teeme kuulutustööd niikaua, kui Jehoova soovib, käivad meiegi kohta Jeesuse sõnad „Tubli, sa hea ja ustav ori!”. (Matt. 25:23.) Ja tulevases uues maailmas võime tunda rõõmu teadmisest, et lõime kaasa lõpuaja kõige tähtsamas töös.