110. peatükk

Teenistus templis jõuab lõpule

JEESUS ilmub nüüd viimast korda templisse. Tegelikult on ta lõpetamas avalikku teenimist maa peal, kui mitte arvestada kolme päeva pärast toimuvaid sündmusi, mis on seotud tema üle kohtumõistmise ja tema hukkamisega. Praegu aga jätkab ta kirjatundjate ja variseride teravat kritiseerimist.

Veel kolm korda hüüatab ta: „Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad!” Esmalt kuulutab ta neile häda, kuna nad teevad ’karika ja vaagna puhtaks väljastpoolt, aga seestpoolt on need täis röövi ja aplust’. Seepärast ta manitseb: „Tee esmalt karikas puhtaks seestpoolt, et see ka väljastpoolt saaks puhtaks!”

Järgnevalt kuulutab ta kirjatundjatele ja variseridele häda nende seesmise laostumuse ja rikutuse pärast, mida nad üritavad peita välise vagaduse taha. „Te olete lubjatud haudade sarnased,” lausub ta, „mis küll väljastpoolt on nägusad, aga seestpoolt on täis surnute luid ja kõike räpasust!”

Lõpuks ilmneb nende silmakirjalikkus ka selles, et nad on väga innukad ehitama prohvetitele hauamonumente ning neid ehtima, et tõmmata sellega tähelepanu oma heategevusele. Ent nagu Jeesus paljastab, on nad „nende lapsed, kes tapsid prohveteid”. Igaüht, kes söandab paljastada nende silmakirjalikkust, varitseb tõepoolest hädaoht!

Edasi väljendab Jeesus oma hukkamõistu kõige karmimate sõnadega. „Te maod, te rästikute sigitis,” ütleb ta, „kuidas te põgenete põrgu hukatuse [„Gehenna kohtu”, UM] eest?” Gehenna on org, mida kasutatakse Jeruusalemma prügimäena. Niisiis ütleb Jeesus, et kuna kirjatundjad ja variserid ei lahku oma kurjalt teelt, saab neile osaks igavene häving.

Seoses nendega, keda Jeesus saadab välja oma esindajatena, ütleb ta: „Muist neist te tapate ja lööte risti, ja muist neist te piitsutate oma kogudusekodades ja kiusate neid taga ühest linnast teise, et teie peale tuleks kõik vaga veri, mis on valatud maa peal alates õige Aabeli verest Sakarja, Berekja [2. Ajaraamatus nime all Joojada] poja vereni, kelle te tapsite templi ja altari vahel. Tõesti ma ütlen teile, see kõik tuleb selle sugupõlve peale!”

Kuna Sakarja Iisraeli juhte valjult noomis, siis „nad pidasid tema vastu vandenõu ja viskasid tema kuninga käsul Jehoova koja õues kividega surnuks”. Kuid nagu Jeesus ennustab, tuleb Iisraelil maksta kõige selle õiglase vere eest, mida on valatud. Maksmise aeg saabub 37 aastat hiljem, aastal 70, kui Rooma väed hävitavad Jeruusalemma ning üle miljoni juudi hukkub.

Mõeldes selle kohutava olukorra peale, tunneb Jeesus ahastust. „Jeruusalemm, Jeruusalemm,” kuulutab ta taas, „kui mitu korda ma olen tahtnud su lapsi koguda, otsekui kana kogub oma pojakesi tiibade alla, ja teie ei ole tahtnud! Vaata, teie koda jäetakse teil maha!”

Seejärel Jeesus lisab: „Nüüdsest peale ei saa te mind näha, seni kui te ütlete: õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda [„Jehoova”, UM] nimel!” See aeg saabub Kristuse juuresolekuga, kui ta tuleb taevasesse Kuningriiki ning inimesed näevad teda usu silmadega.

Nüüd siirdub Jeesus paika, kust ta saab näha templi aardekirstusid ning inimesi, kes sellesse raha panevad. Rikkad panevad sinna palju münte. Kuid siis tuleb vaene lesknaine ning paneb sinna kaks väikest, üpris väheväärtuslikku münti.

Kutsudes oma jüngrid enese juurde, ütleb Jeesus: „Tõesti, ma ütlen teile, see vaene lesk pani rohkem ohvrikirstu kui kõik, kes panid!” Kindlasti murravad nad pead, kuidas see nõnda saab olla. Seepärast selgitab Jeesus: „Sest need kõik panid oma küllusest, ent tema pani oma vaesusest kõik, mis tal oli, kogu oma elatise!” Öelnud need sõnad, lahkub Jeesus viimast korda templist.

Templi suurust ja ilu imetledes hüüatab üks tema jüngritest: „Õpetaja, näe, millised kivid ja millised hooned need on!” Kivid teatakse olevat tõesti üle 11 meetri pikad, rohkem kui 5 meetrit laiad ja üle 3 meetri kõrged!

„Kas sa vaatad neid suuri hooneid?” kostab Jeesus. „Ei jäeta siia mitte kivi kivi peale, mida maha ei kistaks!”

Pärast seda kui Jeesus kõike seda on öelnud, läbib ta koos oma apostlitega Kiidroni oru ning tõuseb Õlimäele. Sealt saavad nad heita pilgu alla suurejoonelisele templile. Matteuse 23:25—24:3; Markuse 12:41—13:3; Luuka 21:1—6; 2. Ajaraamat 24:20—22.

▪ Mida teeb Jeesus oma viimase templiskäigu ajal?

▪ Milles ilmneb kirjatundjate ja variseride silmakirjalikkus?

▪ Mida mõeldakse „Gehenna kohtu” all?

▪ Miks ütleb Jeesus, et lesknaine annetas rohkem kui rikkad?