Jeesuse esimesed jüngrid
14. peatükk
Jeesuse esimesed jüngrid
OLNUD 40 päeva kõrbes, tuleb Jeesus taas Johannese juurde, kes on ta ristinud. Tema saabudes Johannes ilmselt osutab temale ja hüüab kohalviibijaile: „Vaata, see on Jumala Tall, kes võtab ära maailma patu! See on, kellest ma ütlesin: pärast mind tuleb mees, kes on olnud enne mind, sest ta oli enne kui mina!” Kuigi Johannes on oma sugulasest Jeesusest vanem, teab ta, et juba enne teda oli Jeesus vaimolevusena taevas.
Kuid veel mõni nädal varem, kui Jeesus tuli laskma end ristida, ei olnud Johannes ilmselt kindel, kas Jeesusest peab saama Messias. „Mina ei tundnud teda,” tunnistab Johannes, „kuid selleks, et ta saaks ilmsiks Iisraelile, olen mina tulnud veega ristima!”
Edasi selgitab Johannes oma kuulajatele, mis juhtus, kui ta Jeesust ristis: „Ma nägin Vaimu taevast alla laskuvat nagu tuvi; ja ta jäi tema peale. Ja mina ei tundnud teda mitte; aga kes mind läkitas veega ristima, see ütles mulle: kelle peale sa näed Vaimu alla laskuvat ja tema peale jäävat, see on, kes ristib Püha Vaimuga! Ja mina olen näinud ja tunnistanud, et seesinane on Jumala Poeg!”
Järgmisel päeval seisab Johannes seal koos oma kahe jüngriga. Jälle lausub ta Jeesuse saabudes: „Ennäe, see on Jumala Tall!” Seda kuuldes need kaks Ristija Johannese jüngrit järgivad Jeesust. Üks neist on Andreas, teine aga ilmselt nende lugude kirjapanija, kelle nimi on samuti Johannes. Viited osutavad sellele, et see Johannes on Jeesuse nõbu, arvatavasti Maarja õe Saloome poeg.
Pöördudes ümber ning nähes Andreast ja Johannest teda järgivat, küsib Jeesus: „Mida te otsite?”
„Rabi! Kus sa asud?” küsivad nad.
„Tulge ja vaadake!” vastab Jeesus.
See juhtub kella nelja paiku pärastlõunal ning Andreas ja Johannes jäävad Jeesuse juurde selle päeva lõpuni. Hiljem on Andreas nähtust sedavõrd innustunud, et ruttab otsima oma venda, keda kutsutakse Peetruseks. „Me oleme leidnud Messia!” ütleb Andreas temale ja viib ta Jeesuse juurde. Võib-olla leiab Johannes samal ajal oma venna Jakoobuse ja toob ta Jeesuse juurde; kuid talle omasel moel jätab Johannes taolise isiklikku laadi teabe oma evangeeliumist välja.
Järgmisel päeval leiab Jeesus Filippuse, kes nagu Andreas ja Peetruski on pärit Betsaida linnast. Jeesus kutsub Filippust: „Järgi mind!”
Seejärel leiab Filippus Naatanaeli, keda hüütakse ka Bartolomeuseks, ja ütleb: „Kellest Mooses on kirjutanud käsuõpetuses, ja prohvetid, selle me oleme leidnud, Jeesuse, Joosepi poja, Naatsaretist!” Naatanael on kahevahel. „Kas Naatsaretist võib tulla midagi head?” küsib ta.
„Tule ja vaata!” kutsub üles Filippus. Kui nad Jeesuse juurde tulevad, ütleb see Naatanaeli kohta: „Ennäe, tõeline iisraellane, kelles ei ole kavalust!”
„Kust sa mind tunned?” küsib Naatanael.
„Enne kui Filippus sind kutsus, nägin ma sind, kui sa olid viigipuu all!” vastab Jeesus.
Naatanael on hämmingus. „Rabi [tähendab ’õpetajat’], sina oled Jumala Poeg, sina oled Iisraeli kuningas!” ütleb ta.
„Sellepärast et ma ütlesin: ma nägin sind viigipuu all! usud sa,” ütleb Jeesus. „Sa saad näha suuremaid asju kui need!” Seejärel ta tõotab: „Tõesti, tõesti ma ütlen teile, te näete ka taeva olevat avatud ja Jumala inglid astuvat üles ja alla Inimese Poja peale [„juurde”, UM]!”
Peagi pärast seda lahkub Jeesus koos oma vastleitud jüngritega Jordani orust ning rändab Galileasse. Johannese 1:29—51.
▪ Kes on Jeesuse esimesed jüngrid?
▪ Kuidas Peetrust ja ehk ka Jakoobust Jeesusele tutvustatakse?
▪ Mis veenab Naatanaeli, et Jeesus on Jumala Poeg?