Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Mis aitab Jumala teenimisest rõõmu tunda?

Mis aitab Jumala teenimisest rõõmu tunda?

38. PEATÜKK

Mis aitab Jumala teenimisest rõõmu tunda?

Kristjan, kes on 16-aastane, lösutab voodis. Ema seisab uksel ja lausub nõudlikult: ”Kristjan, hakka liigutama, sa tead, et on koosoleku õhtu.” Kristjan on kasvanud üles Jehoova tunnistajate peres ning kristlikel koosolekutel käimine on nende pereelu lahutamatu osa. Hiljaaegu aga on Kristjan hakanud tundma, et ta ei taha eriti koosolekutele minna.

”Kas ma tõesti pean sinna minema?” ohkab ta.

”Lõpeta see virisemine ja pane end riidesse!” vastab ema. ”Ma ei taha jälle hiljaks jääda.” Ta pöördub ning asub minekule.

”Kuule, ema!” pahvatab Kristjan, kui ema on veel kuuldekaugusel. ”See võib olla sinu usk, kuid see ei tähenda, et see on ka minu usk.” Ta teab, et ema kuulis neid sõnu, kuna tema sammud lakkasid. Ema aga ei vasta ning läheb edasi.

Kristjan tunneb oma sõnade pärast süümepiina. Tegelikult ta ei taha emale haiget teha, kuid ta ei soovi ka vabandust paluda. Tal ei jää muud üle kui ...

Kristjan ohkab ja hakkab end riidesse panema. Siis pobiseb ta omaette: ”Ükskord otsustan ma niikuinii ise, mis ma teen. Mul pole midagi ühist nendega, kes käivad kuningriigisaalis. Ma lihtsalt pole kristlaseks loodud!”

KAS sina oled end kunagi tundnud nii nagu Kristjan? Kas sulle näib vahel, et samal ajal kui teistele pakub kristlik tegevus rõõmu, osaled sina selles masinlikult? Näiteks:

● Kas Piibli uurimine on sinu jaoks nagu veel üks kodune ülesanne?

● Kas sulle ei meeldi käia ukselt uksele kuulutamas?

● Kas sul on kristlikel koosolekutel sageli igav?

Kui vastasid jaatavalt, siis ära arva, et asi on lootusetu. Sa võid siiski hakata Jumala teenimisest rõõmu tundma. Vaatame, kuidas.

1. VÄLJAKUTSE Piibli uurimine

Miks see pole kerge. Võib-olla tundub sulle, et sa lihtsalt pole uurija tüüp. Su tähelepanu kestus näib olevat lühike. Nii raske on paigal istuda ja keskenduda! Pealegi, kas kooli jaoks ei ole juba piisavalt vaja õppida?

Miks peaks seda tegema. Lisaks sellele et Piibel on pandud kirja Jumala vaimu juhtimisel, on see ka ”kasulik õpetamiseks, inimeste aitamiseks ja parandamiseks, et näidata neile, kuidas elada” (2. Timoteosele 3:16, ”Contemporary English Version”). Piibli uurimine ja loetu üle mõtisklemine võib avada sulle täiesti uue maailma. Mõtle nüüd hästi järele, kas pole nii, et millegi väärtusliku saavutamiseks tuleb ka vaeva näha. Kui tahad olla osav mõnes spordimängus, tuleb õppida selgeks reeglid ja kõvasti harjutada. Kui tahad olla heas füüsilises vormis, tuleb treenida. Kui aga tahad õppida tundma Loojat, tuleb uurida Jumala Sõna.

Mida on öelnud su eakaaslased. ”Kui läksin keskkooli, seisin teelahkmel. Koolikaaslased tegid igasugu rumalusi ning ma pidin otsustama, kas tahan olla selline nagu nemad. Mul tuli ka analüüsida, kas see, mida vanemad mulle õpetavad, on tõesti tõde. Pidin selles ise selgusele jõudma.” (Tshedza)

”Olin küll alati uskunud, et mulle õpetatakse tõde, kuid ma pidin selles ise veenduma. See pidi saama minu usuks, mitte olema lihtsalt mu pere usk.” (Nelisa)

Mida sa võiksid teha. Koosta endale just selline uurimiskava, mis sulle meeldib. Vali ise, mida uurid. Millest alustada? Miks mitte kaevuda Piiblisse ning oma uskumusi üksipulgi analüüsida. Selles võib abiks olla raamat ”Mida Piibel meile tegelikult õpetab?” a.

Hakka pihta! Märgi ✔ kahe või kolme Piibli teema juurde, millest tahaksid rohkem teada saada. Või kui soovid, kirjuta mõni juurde.

□ Kas Jumal on olemas?

□ Mis veenab mind selles, et Piibel on Jumala inspireeritud?

□ Miks ma peaksin uskuma pigem loomist kui evolutsiooni?

□ Mis on Jumala kuningriik ning kuidas tõestada, et see valitsus on reaalne?

□ Kuidas selgitada, mis juhtub surma korral?

□ Miks ma võin olla veendunud, et tuleb ülestõusmine?

□ Kuidas teha kindlaks, milline usk on õige?

․․․․․

2. VÄLJAKUTSE Kuulutustöö

Miks see pole kerge. Teistele Piiblist rääkimine või koolikaaslase kohtamine kuulutustööl võib tekitada hirmu.

Miks peaks seda tegema. Jeesus andis oma järelkäijatele ülesande: ”Tehke jüngriteks inimesi ..., õpetades neid pidama kõike, mida mina teid olen käskinud” (Matteuse 28:19, 20). Kuid on veel teisigi põhjusi, miks teha kuulutustööd. Küsitlustest on ilmnenud, et mõnes paigas usub enamik teismelisi Jumalasse ja Piiblisse. Ometi puudub neil tõeline tulevikulootus. Aga sinul on tänu Piibli uurimisele just need teadmised olemas, mida paljud sinu eakaaslased otsivad ja vajavad! Kui räägid oma tõekspidamistest teistele, tunned end kindlasti hästi ja mis kõige tähtsam, sa rõõmustad ka Jehoova südant (Õpetussõnad 27:11).

Mida on öelnud su eakaaslased. ”Valmistasime koos sõbrannaga ette head esitlused ning õppisime, mida öelda vastuväidete korral ja kuidas teha korduskülastusi. Kui hakkasin teenistuse nimel rohkem pingutama, muutus see palju nauditavamaks.” (Nelisa)

”Üks õde on olnud mulle väga suureks toeks. Ta on minust kuus aastat vanem ning kutsub mind endaga kuulutustööle ja mõnikord ka välja hommikust sööma. Ta näitas mulle selliseid piiblitekste, mis aitasid mul oma mõtteviisi muuta. Tänu tema suurepärasele eeskujule olen teiste aitamisest rohkem huvitatud. Ma ei suuda teda ära tänada!” (Shontay)

Mida sa võiksid teha. Otsi ema-isa loal endale kogudusest keegi, kes on sinust vanem ning kellega koos võiksid kuulutustööle minna (Apostlite teod 16:1—3). Piiblis öeldakse: ”Raud ihub rauda ja inimene ihub teist!” (Õpetussõnad 27:17). Kui tasutoov on küll seltsida endast vanemate kaasteenijatega, kel on palju kogemusi! ”Tegelikult on endast vanematega palju kergem suhelda,” lausub 19-aastane Alexis.

Hakka pihta! Kirjuta punktiirile mõne koguduseliikme nimi, kes lisaks vanematele võiks sulle kuulutustööl abiks olla.

․․․․․

3. VÄLJAKUTSE Koosolekutel käimine

Miks see pole kerge. Kui oled päev otsa koolis istunud ja pead õhtul veel tund või paar piibliteemalisi kõnesid kuulama, võib see tunduda terve igavikuna.

Miks peaks seda tegema. Piibel kutsub kristlasi üles: ”Mõtelgem üksteise peale, et ergutada üksteist armastusele ja headele tegudele, ning ärgem jätkem unarusse oma kooskäimisi, nagu mõnel on kombeks, vaid julgustagem üksteist, ja seda enam, et te näete seda päeva lähenemas” (Heebrealastele 10:24, 25).

Mida on öelnud su eakaaslased. ”Koosolekuteks ettevalmistamine on hädavajalik. Mõnikord lihtsalt peab ennast tagant sundima. Kui oled koosolekuteks valmistunud, tunned neist rohkem rõõmu, kuna tead, millest jutt käib, ning saad neis ka osaleda.” (Elda)

”Mingil ajal panin tähele, et kui ma koosolekutel vastan, on need minu jaoks palju huvitavamad.” (Jessica)

Mida sa võiksid teha. Võta aega, et koosolekuteks valmistuda, ning võimaluse korral vasta. Nii tunned end rohkem osalisena.

Mõtle järgnevale. Mis on sinu arust põnevam, kas sporti telekast vaadata või ise sporti teha? Tõenäoliselt on huvitavam seda ise teha. Miks mitte suhtuda samamoodi ka koosolekutesse?

Hakka pihta! Kirjuta punktiirile, millal sul oleks igal nädalal kas või pool tundi aega koosolekuks valmistumiseks.

․․․․․

Paljud noored on kogenud, kui tõesed sõnad on kirjas Laulus 34:9: ”Maitske ja vaadake, et Jehoova on hea!” Millist rahulolu pakuks sulle see, kui vaid kuulaksid, kuidas teised räägivad mõnest maitsvast toidust? Kas poleks palju nauditavam seda ise maitsta? See peab paika ka Jehoova teenimise puhul. Maitse ja vaata, kui tasutoov on osaleda vaimses tegevuses. Piibel ütleb, et õnnelik pole mitte see, kes ainult kuulab, vaid see, kes ka tegutseb (Jaakobuse 1:25).

JÄRGMISES PEATÜKIS

Õpi eesmärke seadma ja nendeni ka jõudma.

[Allmärkus]

a Väljaandjad Jehoova tunnistajad.

VÕTMEKIRJAKOHT

”Muutuge teistsuguseks, uuendades oma meelt, et te teeksite endale selgeks, mis on Jumala hea ja meelepärane ja täiuslik tahe.” (Roomlastele 12:2)

IDEE

Võta endale märkmik ja hakka koosoleku peamisi punkte üles kirjutama. Aeg lendab kiiremini ja keskenduda on kergem!

KAS TEADSID ...?

Oma tõekspidamisi analüüsida pole sugugi vale. Õigupoolest on küsimuste esitamine ja seejärel vastuste otsimine hea moodus, kuidas teada saada, kas see, mida sa Jumala kohta usud, on ikka tõde (Apostlite teod 17:11).

TEGEVUSPLAAN!

Loen iga päev ․․․․․ minutit Piiblit ja kulutan iga nädal ․․․․․ koosolekuteks ettevalmistamise peale.

Selleks et koosolekutel paremini keskenduda, ma ․․․․․

Tahan selle teema kohta oma vanematelt küsida: ․․․․․

MIDA SINA ARVAD?

● Miks võib Jumala teenimine teismelisele igav tunduda?

● Millise selles peatükis mainitud valdkonna kallal tahaksid sina töötada?

[Väljavõte lk 278]

”Ma pole usklik mitte sellepärast, et mu vanemad on usklikud. See on minu enda valik. Jehoova on minu Jumal ja ma ei taha teha midagi, mis rikuks ära minu suhted temaga.” (Samantha)

[Kast/pildid lk 280, 281]

Nad seadsid endale eesmärke

Piibel ütleb: ”Te ei tea sedagi, milline on teie elu homme” (Jaakobuse 4:14). Mõnikord võib surm tulla ootamatult ja ka noored pole selle eest kaitstud. Kui loed Catrinast ja Kyle’ist, pane tähele, kuidas nad olid oma lühikese elu jooksul jõudnud teha endale hea nime Jehoova ees tänu sellele, et seadsid ja saavutasid vaimseid eesmärke (Koguja 7:1).

Catrina suri 18-aastaselt, ent juba 13-aastaselt oli ta koostanud endale eluplaani — nimekirja eesmärkidest, mida ta tahtis saavutada. Ta soovis näiteks alustada täisajalist teenistust, kuulutada riigis, kus on rohkem vaja piibliõpetajaid, ja töötada koos isaga kuningriigisaalide ehitustel. Catrina kirjutas: ”Olen pühendanud oma elu Jehoova Jumalale.” Tüdruku siht oli ”elada Jumala mõõdupuude järgi ja nõnda tema südant rõõmustada”. Matustel öeldi, et Catrina oli kaunis noor neiu, kes oli kogu oma elu sättinud nii, et see keerleks Jehoova ümber.

Kyle’ile õpetati juba poisipõlves, et oleks hea endale eesmärke seada. Pärast traagilist autoavariid, kus ta 20-aastaselt hukkus, leidsid pereliikmed tema eesmärkide raamatu, mida ema oli aidanud tal koostada, kui poiss oli olnud kõigest neljane. Tema eesmärkideks oli minna ristimisele, pidada kuningriigisaalis kõnesid ja teenida Jehoova tunnistajate peakorteris, kus ta tahtis anda oma osa, et valmistada kirjandust, mis aitab inimestel Jumalat tundma õppida. Kui Kyle’i ema oli vaadanud läbi eesmärkide raamatu, mille poeg oli nii kaua aega tagasi teinud, ütles ta: ”Ta saavutaski iga oma eesmärgi.”

Milliseid eesmärke oled sina endale seadnud? Kuna sa ei tea, mida homne päev toob, siis kasuta igat päeva maksimaalselt ära. Nii nagu Catrina ja Kyle, kasuta sinagi oma aega kõige rahuldustpakkuvamal moel. Jäljenda apostel Paulust, kes ütles oma elu lõpu poole: ”Ma olen võidelnud head võitlust, ma olen jooksu lõpetanud, ma olen usu säilitanud” (2. Timoteosele 4:7). Järgmine peatükk aitab sul seda teha.

[Pilt lk 274, 275]

Kui sa tahad füüsiliselt vormis olla, tuleb treenida. Kui tahad vaimselt tugev olla, tuleb uurida Jumala Sõna