Seitsmeteistkümnes peatükk

Võõraid kogutakse Jumala palvekoja juurde

Jesaja 56:1—12

1., 2. Milline vaimustav teade esitati aastal 1935 ja mille osa see oli?

 REEDEL, 31. mail 1935 esitas Joseph F. Rutherford kõne Washingtoni konvendile kogunenud rahvahulgale. Ta arutles selle üle, keda kujutab apostel Johannese nägemuses mainitud ”suur hulk rahvast” ehk suur rahvahulk. Selle kõne kõrghetkel ütles vend Rutherford: ”Palun tõusku püsti kõik, kellel on lootus elada igavesti maa peal.” Ühe kohalviibinu sõnul ”tõusis püsti üle poole kuulajaskonnast”. Seejärel ütles kõnepidaja: ”Vaata! Suur hulk rahvast!” Üks teine kohalolnu meenutab: ”Alguses kostis kahin, sellele järgnesid rõõmsad hüüded, kusjuures rõõmustamine kestis kaua ja valjult.” (Ilmutuse 7:9.)

² See oli tähelepanuväärne hetk umbes 2700 aastat tagasi kirja pandud ja meie Piiblis Jesaja 56. peatükis leiduva ennustuse seni kestvas täitumises. Nagu paljud muudki Jesaja prohvetikuulutused, sisaldab seegi nii lohutavaid tõotusi kui karme hoiatusi. Esmalt on see suunatud Jumala lepingurahvale Jesaja päevil, kuid selle täitumine on kestnud läbi sajandite kuni meie päevini.

Mida on vaja päästeks

3. Mida peavad juudid tegema, kui nad soovivad Jumalalt päästet?

³ Jesaja 56. peatükk algab manitsusega juutidele. Kuid  kõik tõelised jumalateenijad peaksid panema tähele, mida prohvet kirjutab: ”Nõnda ütleb Jehoova: pange tähele õigust ja olge õiglased, sest mu pääste ligineb ja mu õiglus ilmub! Õnnis on inimene, kes nõnda teeb, inimlaps, kes selles püsib, kes peab hingamispäeva ega riku seda, ja kes hoiab oma kätt igast kurjast teost!” (Jesaja 56:1, 2). Juuda elanikud, kes soovivad Jumalalt päästet, peavad kuuletuma Moosese Seadusele, täites õigust ja elades õiglaselt. Miks? Sest Jehoova ise on õiglane. Need, kes taotlevad õiglust, tunnevad Jehoova soosingust tulenevat rõõmu (Laul 144:15b).

4. Miks on hingamispäeva pidamine Iisraelis tähtis?

⁴ See prohvetiennustus rõhutab hingamispäeva pidamise tähtsust, sest hingamispäeva nõue on Moosese Seaduse järgi oluline. Tõepoolest, üks põhjus, miks Juuda elanikud lõpuks pagendatakse, on nende hoolimatu suhtumine hingamispäeva pidamisse (3. Moosese 26:34, 35; 2. Ajaraamat 36:20, 21). Hingamispäev tähistab erilisi suhteid, mis Jehooval on juutidega, ja need, kes peavad hingamispäeva, näitavad, et nad hindavad neid suhteid (2. Moosese 31:13). Lisaks sellele tuletab hingamispäeva pidamine Jesaja kaasaegsetele meelde, et Jehoova on Looja. See meenutab neile ka tema halastust nende vastu (2. Moosese 20:8—11; 5. Moosese 5:12—15). Viimaks saab hingamispäevast Jehoova kummardamise regulaarne, organiseeritud korraldus. Kuna Juuda elanikud saavad korra nädalas puhata oma tavalisest tööst, annab see neile võimaluse palvetada, uurida ja mõtiskleda.

5. Kuidas saavad kristlased põhimõtteliselt rakendada nõuannet pidada hingamispäeva?

⁵ Kuidas on see aga seotud kristlastega? Kas ka nende  kohta käib innustus pidada hingamispäeva? Mitte otseselt, kuna kristlased pole Seaduse all ja seega ei nõuta neilt hingamispäeva pidamist (Koloslastele 2:16, 17). Siiski selgitas apostel Paulus, et ka ustavatele kristlastele on määratud ”hingamisaeg”. Selle ”hingamisajaga” on seotud usk Jeesuse lunastusohvrisse pääste saamiseks ja see, et tuleb lakata lootmast üksnes tegudele (Heebrealastele 4:6—10). Järelikult meenutavad need hingamispäeva puudutavad Jesaja prohvetikuulutuse sõnad Jehoova nüüdisaegsetele teenijatele elutähtsat vajadust uskuda Jumala päästekorraldusse. See on ka hea meeldetuletus vajaduse kohta arendada lähedasi suhteid Jehoovaga ning teenida teda korrapäraselt ja järjekindlalt.

Lohutus võõramaalasele ja eunuhhile

6. Millisele kahele grupile nüüd tähelepanu pööratakse?

⁶ Nüüd pöördub Jehoova kahe grupi poole, kes soovivad teda teenida, kuid kes Moosese Seaduse järgi ei tohi tulla juutide kogudusse. Me loeme: ”Ärgu rääkigu ega öelgu Jehoovaga liitunud võõras: ”Jehoova eraldab mind muidugi oma rahvast!” Ja kohitsetu ärgu öelgu: ”Vaata, ma olen kuivanud puu!”” (Jesaja 56:3). Võõramaalane kardab, et ta lahutatakse Iisraelist. Kohitsetu ehk eunuhh muretseb, et ta ei saa kunagi lapsi, kes võiksid ta nime edasi kanda. Mõlemad grupid peaksid julgust koguma. Enne kui näeme, miks see nii on, vaadelgem, milline on Seaduse järgi nende seisund võrreldes Iisraeli rahvaga.

7. Millised piirangud paneb Seadus Iisraelis elavatele võõramaalastele?

⁷ Ümberlõikamata võõramaalastel on keelatud kummardada Jumalat koos Iisraeliga. Näiteks ei lubata neil  võtta osa paasatalle söömisest (2. Moosese 12:43). Võõramaalasi, kes ei riku häbematult maa seadusi, koheldakse õiglaselt ja külalislahkelt, kuid neil pole kohaliku rahvaga kestvaid sidemeid. Muidugi võtavad mõned neist Seaduse täielikult vastu ja selle märgiks lasevad mehed end ümber lõigata. Nii saavad nad proselüütideks, kellel on eesõigus kummardada Jehoova koja õues ja keda peetakse Iisraeli koguduse osaks (3. Moosese 17:10—14; 20:2; 24:22). Kuid isegi proselüüdid pole täieõiguslikud osalised selles lepingus, mille Jehoova tegi Iisraeliga, ja neil pole Tõotatud Maal pärandmaad. Teised võõramaalased võivad templi poole palvetada ja ilmselt tuua preesterkonna kaudu ohvreid, kui need ohvrid vastavad Seadusele (3. Moosese 22:25; 1. Kuningate 8:41—43). Kuid iisraellased ei tohi nendega lähedalt läbi käia.

Eunuhhid saavad igavese nime

8. a) Kuidas suhtuti eunuhhidesse Seaduse järgi? b) Kuidas kasutasid eunuhhe paganlikud rahvad ja millele võib sõna ”eunuhh” mõnikord viidata?

⁸ Eunuhhid, isegi kui nad on sündinud juudi vanematest, pole täieõiguslikud Iisraeli rahva liikmed. a (5. Moosese 23:2.) Eunuhhidel oli Piibli aegadel eriline roll mõningate paganlike rahvaste hulgas, kellel  oli tavaks kohitseda mõned sõjas vangistatud lapsed. Eunuhhe määrati ametnikeks kuninglikes õukondades. Eunuhh võis olla ”naistevalvaja”, ”liignaistevalvaja” või kuninganna teener (Ester 2:3, 12—15; 4:4—6, 9, EP 97). Pole mingeid tõendeid selle kohta, et iisraellastel oleks olnud selliseid tavasid või et eunuhhe oleks spetsiaalselt otsitud Iisraeli kuningate teenistusse. b

9. Milliste lohutussõnadega pöördub Jehoova sõnasõnaliste eunuhhide poole?

⁹ Lisaks sellele, et Iisraelis saavad sõnasõnalised eunuhhid tõelise Jumala kummardamises osaleda vaid piiratud määral, kogevad nad ka suurt alandust seetõttu, et neil pole võimalik saada lapsi, kes võiksid nende perekonna nime edasi kanda. Kui lohutavad on neile järelikult selle prohvetiennustuse järgmised sõnad! Seal öeldakse: ”Nõnda ütleb Jehoova: kohitsetuile, kes peavad mu hingamispäevi ja valivad, mis on mu meele järgi, ja peavad kinni mu lepingust, neile ma annan oma kojas ja oma müüride vahel mälestusmärgi ja nime, parema kui pojad ja tütred: mina annan neile igavese nime, mida ei saa hävitada!” (Jesaja 56:4, 5).

10. Millal muutus eunuhhide olukord ja milline eesõigus on neile olnud avatud sellest ajast peale?

¹⁰ Jah, saabub aeg, mil isegi kehaline kohitsetus ei takista enam kedagi saamast täieõiguslikuks Jehoova teenijaks. Kui eunuhhid on sõnakuulelikud, saavad nad ”mälestusmärgi” ehk koha Jehoova kojas ning nime,  mis on parem kui pojad ja tütred. Millal see juhtub? Mitte enne, kui Jeesus Kristus on surnud. Sel ajal asendati vana seaduseleping uue lepinguga ja lihane Iisrael asendati ”Jumala Iisraeliga” (Galaatlastele 6:16). Sellest ajast peale on Jumalat võinud teenida talle meelepärasel viisil kõik, kes ilmutavad usku. Enam ei loe välised erinevused ega kehaline seisund. Need, kes oma kehalisest seisukorrast hoolimata ustavalt vastu peavad, saavad ”igavese nime, mida ei saa hävitada”. Jehoova ei unusta neid. Nende nimi pannakse kirja Jumala ”mälestusraamatusse” ja tema määratud ajal saavad nad igavese elu (Malakia 3:16; Õpetussõnad 22:1; 1. Johannese 2:17).

Võõramaalased kummardavad Jumalat koos tema rahvaga

11. Mida ergutatakse võõramaalasi tegema, et nad võiksid kogeda õnnistusi?

¹¹ Mis saab aga võõramaalastest? Nüüd pöörab prohvetikuulutus uuesti tähelepanu neile ja Jehooval on nende jaoks väga lohutavaid sõnu. Jesaja kirjutab: ”Võõrad, kes on liitunud Jehoovaga, teenivad teda ja armastavad Jehoova nime, et saada tema sulaseiks, kõik, kes peavad hingamispäeva ega riku seda ja kes peavad kinni mu lepingust — needki ma viin oma pühale mäele ja ma rõõmustan neid oma palvekojas, ja nende põletus- ja tapaohvrid on mu altari peal meelepärased; sest mu koda nimetatakse palvekojaks kõigile rahvastele!” (Jesaja 56:6, 7).

12. Kuidas saadi kunagi aru Jeesuse ennustusest ”teiste lammaste” kohta?

¹² Meie ajal on ”võõrad” tulnud esile tasapisi. Juba  enne I maailmasõda hakati mõistma, et pääste saab rohkem inimesi, kui on neid, kes loodavad valitseda koos Jeesusega taevas — neid, keda me tänapäeval tunneme Jumala Iisraelina. Piibliuurijad olid teadlikud Jeesuse sõnadest, mis on kirjas Johannese 10:16: ”Mul on veel teisi lambaid, kes ei ole sellest tarast; needki ma pean tooma siia, ja nad kuulevad minu häält, ja siis on üks kari ja üks karjane.” Nad said aru, et need ”teised lambad” on maine klass. Kuid enamik piibliuurijaid uskus, et teised lambad ilmuvad välja Jeesus Kristuse tuhandeaastase valitsuse ajal.

13. Miks jõuti järeldusele, et Matteuse 25. peatükis mainitud lambad peavad ilmuma selle asjade süsteemi lõpupäevil?

¹³ Lõpuks hakati selgemalt mõistma üht eelmainituga seotud kirjakohta, mis räägib lammastest. Matteuse 25. peatükis on kirjas Jeesuse tähendamissõna lammastest ja sikkudest. Selle tähendamissõna kohaselt saavad lambad igavese elu seetõttu, et nad toetavad Jeesuse vendi. Järelikult on nad omaette klass, kes erineb Kristuse võitud vendadest. Aastal 1932 selgitati USA-s Los Angelese konvendil, et need lambad peavad ilmuma mitte tuhandeaastase rahuriigi ajal, vaid selle asjade süsteemi lõpupäevil. Miks? Sest Jeesus esitas selle tähendamissõna osana oma vastusest küsimusele: ”Millal see kõik sünnib ja mis on su tulemise ja maailmaajastu lõpetuse tunnus?” (Matteuse 24:3).

14., 15. Kuidas hakati üha paremini mõistma teiste lammaste rolli lõpuajal?

¹⁴ Mõned 1920-ndatel aastatel piibliuurijatega liitunud isikud tundsid, et Jehoova vaim ei tunnista neile, et neil on taevane kutsumus. Sellegipoolest olid nad Kõigekõrgema Jumala innukad teenijad. Aastal 1931 hakati  nende seisundit paremini mõistma, kui ilmus raamat ”Vindication” (Õigeksmõistmine). Piibli Hesekieli raamatu salmsalmilises arutelus selgitas raamat ”Vindication” nägemust kirjutustarvetega ”mehest” (Hesekiel 9:1—11). Seda ”meest” nähakse minemas läbi Jeruusalemma ja märgistamas nende otsaesiseid, kes ohkavad ja ägavad seal tehtavate jäleduste pärast. See ”mees” kujutab Jeesuse vendi, järelejäänud võitud kristlasi, kes elavad maa peal ajal, mil mõistetakse kohut vastupiltliku Jeruusalemma ehk ristiusu kiriku üle. Need, kellele tehakse märk, on sel ajal elavad teised lambad. Nägemuses jäetakse nad ellu ajal, mil Jehoova saadetud hävitajad karistavad seda ärataganenud linna.

¹⁵ Aastal 1932, mil hakati sügavamalt mõistma Iisraeli kuninga Jehu ja teda toetava mitteiisraellase Joonadabi prohvetlikku draamat, sai selgeks, kuidas need teised lambad toetavad Kristuse võitud vendi — nagu Joonadab, kes läks koos Jehuga ja toetas teda Baali kultuse hävitamisel. Lõpuks aastal 1935 saadi aru, et teised lambad, kes elavad selle asjade süsteemi lõpuajal, ongi suur rahvahulk, kelle kohta apostel Johannes sai nägemuse. Seda selgitati esmakordselt eelmainitud konvendil Washingtonis, kui Joseph F. Rutherford nimetas suureks rahvahulgaks neid, kellel on maine lootus.

16. Milliseid eesõigusi ja kohustusi on ”võõrastel”?

¹⁶ Nii nähti järk-järgult, et ”võõrastel” on neil viimseil päevil täita suur osa Jehoova eesmärkides. Nad tulevad Jumala Iisraeli juurde selleks, et kummardada Jehoovat (Sakarja 8:23). Koos selle vaimse rahvaga toovad nad Jumalale meelepäraseid ohvreid ja jõuavad hingamisaega (Heebrealastele 13:15, 16). Lisaks kummardavad  nad Jumalat tema vaimses templis, mis on Jeruusalemma templi sarnaselt ”palvekojaks kõigile rahvaile” (Markuse 11:17). Nad ilmutavad usku Jeesus Kristuse lunastusohvrisse, ’pestes oma rüüd ja tehes need valgeks Talle veres’. Nad teenivad Jehoovat lakkamata, ”ööd ja päevad” (Ilmutuse 7:14, 15).

17. Kuidas nüüdisaegsed võõrad uuest lepingust kinni peavad?

¹⁷ Need nüüdisaegsed võõrad peavad kinni uuest lepingust selles mõttes, et liitudes Jumala Iisraeliga, kogevad nad uuest lepingust tulenevaid hüvesid ja õnnistusi. Kuigi nad pole selle lepingu osalised, alluvad nad kogu südamest sellega seotud seadustele. Seega on  Jehoova seadus neil südames ning nad õpivad tundma Jehoovat kui oma taevast Isa ja ülimat Suverääni (Jeremija 31:33, 34; Matteuse 6:9; Johannese 17:3).

18. Milline kogumistöö tehakse ära lõpuaja jooksul?

¹⁸ Jesaja prohvetiennustus jätkub: ”Issanda Jehoova ütlus, kes kogub Iisraeli hajutatuid: ma kogun tema juurde veelgi, lisaks neile, kes tema juurde on kogutud!” (Jesaja 56:8). Lõpuajal on Jehoova kogunud ”Iisraeli hajutatuid”, võitutest järelejäänuid. Lisaks kogub ta teisi, kes kuuluvad suurde rahvahulka. Nad kummardavad Jumalat koos rahus ja ühtsuses, alludes Jehoova ja tema kroonitud Kuninga Jeesus Kristuse juhtimisele. Kuna nad on lojaalsed Jehoova valitsusele, mida juhib Kristus, on Hea Karjane teinud nad ühtseks ja rõõmsaks karjaks.

Pimedad vahimehed, hääletud koerad

19. Milline kutse esitatakse loomadele väljal ja metsas?

¹⁹ Eelmistele südamlikele, ülesehitavatele sõnadele järgneb rabav, peaaegu šokeeriv kontrast. Jehoova on valmis kohtlema võõramaalasi ja eunuhhe halastavalt. Kuid paljud, kes väidavad end olevat Jumala koguduse liikmed, mõistetakse hukka ja neid ootab ees häving. Veelgi enam, nad ei vääri isegi korralikku matust ja kõlbavad õgimiseks vaid näljastele loomadele. Seega võime lugeda: ”Kõik välja loomad, tulge sööma, kõik metselajad!” (Jesaja 56:9). Mida need metsloomad sööma hakkavad? Prohvetiennustus selgitab. See võib meile meenutada seda, mis saab tulevases Harmagedooni sõjas neist, kes Jumalale vastu panevad, kui nende laibad jäetakse söögiks taeva lindudele (Ilmutuse 19:17, 18).

20., 21. Milliste puudujääkide tõttu ei kõlba usujuhid andma vaimset juhatust?

 ²⁰ Prohvetiennustus jätkub: ”Tema vahimehed on kõik pimedad, nad ei mõista midagi, nad kõik on nagu keeletud koerad, kes ei saa haukuda; nad magavad norinal, armastavad tukkuda! Nad on aplad koerad, kes ei saa iialgi küllalt! Ja nemad on karjased! Nad ei ole võimelised taipama! Kõik nad pöörduvad oma teed, igaüks eranditult oma kasu poole: ”Tulge, ma toon viina, rüüpame vägijooki! Olgu homne päev nagu tänane, veel palju suurepärasem!”” (Jesaja 56:10—12).

²¹ Juuda usujuhid väidavad, et nad kummardavad Jehoovat. Nad väidavad end olevat ”tema vahimehed”. Kuid nad on vaimselt pimedad, hääletud ja unised. Mis kasu võib neist olla, kui nad ei suuda valvel püsida ega ohu kohta hoiatust anda? Sellistel religioossetel vahimeestel pole arusaamist, nad pole võimelised andma lambasarnasele rahvale vaimset juhatust. Pealegi on nad korrumpeerunud. Nende omakasupüüdlikud ihad on rahuldamatud. Selle asemel et järgida Jehoova juhatust, taotlevad nad omaenda meelehead, ajavad taga ebaõiglast kasu, liialdavad vägijoogiga ja ergutavad teisi tegema sedasama. Kuna nad ei hooli üldse lähenevast Jumala kohtumõistmisest, kinnitavad nad rahvale, et kõik läheb hästi.

22. Mille poolest sarnanevad Jeesuse-aegsed usujuhid muistse Juuda usujuhtidega?

²² Varem kasutas Jesaja oma ennustuses samasugust pilti, kirjeldamaks Juuda ustavusetuid religioonijuhte, kes on vaimselt joobnud, uimased ja kel puudub arusaamine. Nad koormasid rahvast inimeste pärimustega,  rääkisid religioosseid valesid ja lootsid abi pigem Assüürialt kui Jumalalt (2. Kuningate 16:5—9; Jesaja 29:1, 9—14). On selge, et nad pole õppinud mitte midagi. Kahjuks tegutsesid samasugused juhid ka 1. sajandil. Selle asemel et võtta vastu hea sõnum, mille tõi neile Jumala enda Poeg, põlgasid nad Jeesuse ära ja sepitsesid plaani, kuidas teda hukata. Jeesus nimetas neid otsekoheselt ”pimedateks teejuhtideks” ja lisas, et ”kui pime pimedat juhib, langevad mõlemad auku” (Matteuse 15:14).

 Vahimehed tänapäeval

23. Milline Peetruse ennustus usujuhtide kohta on täide läinud?

²³ Apostel Peetrus hoiatas, et ka kristlasi tulevad eksitama valeõpetajad. Ta kirjutas: ”Valeprohveteidki tõusis [Iisraeli] rahva seas, nõnda nagu teiegi seas saab olema lahkõpetajaid, kes salamahti toovad sisse hukutavaid valeõpetusi, salgavad ära peremehegi, kes nad on ostnud, ja tõmbavad eneste peale äkilise hukatuse” (2. Peetruse 2:1). Mis on valeõpetajate levitatud väärõpetuste ja sektantluse vili? Ristiusu kirik oma usujuhtidega, kes tänapäeval paluvad oma poliitilistele sõpradele Jumala õnnistust ja tõotavad siis helget tulevikku. Ristiusu kiriku usujuhid on tõendanud, et nad on pimedad ja hääletud ning magavad vaimsete asjade suhtes.

24. Milline ühtsus valitseb vaimse Iisraeli ja võõraste vahel?

²⁴ Kuid Jehoova toob oma suurde vaimsesse palvekotta miljoneid võõramaalasi kummardama teda koos viimaste Jumala Iisraeli liikmetega. Kuigi need võõrad on paljudest rahvustest, rassidest ja keeltest, on nad siiski ühtsuses üksteise ja Jumala Iisraeliga. Nad on veendunud, et neid võib päästa üksnes Jehoova Jumal Jeesus Kristuse kaudu. Ajendatuna armastusest Jehoova vastu liituvad nad Kristuse võitud vendadega, väljendades häälega oma usku. Ja neile pakuvad suurt lohutust apostli sõnad, kes kirjutas inspiratsiooni all: ”Kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma südames usud, et Jumal on tema surnuist üles äratanud, siis sa saad õndsaks!” (Roomlastele 10:9).

[Allmärkused]

[Küsimused]

 [Pilt lk 250]

Hingamispäev andis hea võimaluse palvetada, uurida ja mõtiskleda

[Pildid lk 256]

Teiste lammaste roll tehti selgeks Washingtoni konvendil aastal 1935 (all: ristimine; paremal: kavaleht)

[Pilt lk 259]

Metsloomi kutsutakse pidusöögile

 [Pildid lk 261]

Võõrad ja Jumala Iisrael on ühtsuses