Jehoova õpetab meile, mis on kasulik
Üheksas peatükk
Jehoova õpetab meile, mis on kasulik
1. Kuidas reageerivad arukad inimesed Jehoova sõnadele?
KUI Jehoova räägib, siis need, kes on arukad, kuulavad suure lugupidamisega ja osutavad vastukaja tema sõnadele. Kõik, mida Jehoova ütleb, tuleb meile kasuks ja ta on meie heaolust elavalt huvitatud. Kui südantsoojendav on näiteks mõelda sellele, kuidas Jehoova pöördus oma muistse lepingurahva poole: ”Kui sa ometi oleksid tähele pannud mu käske!” (Jesaja 48:18). Jumala õpetuste tõestatud väärtus peaks meid ajendama teda kuulama ja järgima tema juhtimist. Täitunud prohvetiennustused hajutavad vähimagi kahtluse selles suhtes, kui kindlalt on Jehoova otsustanud täita oma tõotused.
2. Kelle jaoks pandi kirja Jesaja 48. peatüki sõnad ja kes veel võib neist kasu saada?
2 Jesaja raamatu 48. peatüki sõnad kirjutati tõenäoliselt juutide jaoks, kes satuvad Babüloni pagendusse. Lisaks leidub neis sõnades ka sõnum, mida kristlased ei või tänapäeval eirata. Jesaja 47. peatükis ennustas Piibel Babüloni langemist. Nüüd kirjeldab Jehoova seda, mis tal on kavas ette võtta sellesse linna pagendatud juutidega. Jehoovat kurvastab tema valitud rahva silmakirjalikkus ja kangekaelne usaldamatus tema tõotuste vastu. Sellegipoolest soovib ta neid õpetada nende endi heaks. Ta näeb ette puhastusperioodi, mille tulemusena ustav jääk pääseb kodumaale tagasi.
3. Mis oli valesti selles, kuidas Juuda teenis Jumalat?
3 Kui kaugele on Jehoova rahvas küll puhtast jumalateenistusest kaldunud! Jesaja avasõnad mõjuvad kainestavalt: ”Kuulge seda, Jaakobi sugu, keda nimetatakse Iisraeli nimega, kes olete väljunud Juuda ihust, kes vannute Jehoova nime juures ja kuulutate Iisraeli Jumalat — ometi mitte tões ja õiguses — sest nad nimetavad endid püha linna järgi ja toetuvad Iisraeli Jumalale, kelle nimi on vägede Jehoova” (Jesaja 48:1, 2). Kui silmakirjalik! ’Jehoova nime juures vandumine’ on ilmselgelt Jumala nime ütlemine vaid vormitäiteks. (Sefanja 1:5.) Enne pagendamist Babüloni kummardasid juudid Jehoovat ”pühas linnas” Jeruusalemmas. Kuid nad ei teeninud Jumalat siiralt. Nende süda oli Jumalast kaugel ja teda kummardades ei tegutsenud nad ”tões ja õiguses”. Neil puudus patriarhide usk (Malakia 3:7).
4. Milline jumalateenistus on Jehoovale meelepärane?
4 Jehoova sõnad tuletavad meile meelde, et teda ei peaks teenima lihtsalt vormitäiteks. Seda tuleb teha südamest. Puhtvormilises teenistuses — mille eesmärk on ehk vaid teistele meeldida või neile muljet avaldada — ei väljendu ”jumalakartus” (2. Peetruse 3:11). See, kui inimene nimetab end kristlaseks, ei tee iseenesest veel tema religiooni Jumalale meelepäraseks (2. Timoteosele 3:5). On väga oluline tunnustada, et Jehoova on olemas, kuid see on vaid algus. Jehoova tahab, et teda teenitaks kogu hingest ning ajendatuna sügavast armastusest ja hindamisest (Koloslastele 3:23).
Ennustab uusi asju
5. Mis on mõned ”endised asjad”, mida Jehoova on ennustanud?
5 Babülonis olevad juudid peavad vist laskma oma mälu värskendada. Seetõttu tuletab Jehoova neile taas meelde, et tema on Jumal, kes teeb teatavaks tõelisi prohvetiennustusi: ”Endisi asju olen ma teatanud ammu, need on lähtunud minu suust ja mina olen neid kuulutanud. Äkitselt tegin ma need teoks ja need sündisid” (Jesaja 48:3). ”Endised asjad” on need, mida Jumal on juba korda saatnud, näiteks iisraellaste vabastamine Egiptusest ja neile Tõotatud Maa andmine pärandiks (1. Moosese 13:14, 15; 15:13, 14). Need ennustused lähtuvad Jumala suust, need on jumaliku algupäraga. Jumal annab inimestele teada oma määrused, ja see, mida nad kuulevad, peaks ajendama neid kuulekusele (5. Moosese 28:15). Ta hakkab tegutsema äkki, et saata korda, mida ta on ennustanud. Fakt, et Jehoova on kõikvõimas, tagab tema eesmärgi täitumise (Joosua 21:45; 23:14).
6. Kui ”kangekaelseks ja tõrksaks” on juudid muutunud?
6 Jehoova rahvas on muutunud ”kangekaelseks ja tõrksaks” (Laul 78:8). Ta ütleb neile otsekoheselt: ”Sa oled kangekaelne, .. su kuklakõõlus on raudne ja otsaesine vaskne!” (Jesaja 48:4). Juute on raske painutada nagu metalligi — nad on järeleandmatud. See on üks põhjus, miks Jehoova teatab sündmustest enne nende toimumist. Vastasel korral ütleks tema rahvas Jehoova tehtud asjade kohta: ”Seda tegi mu ebajumal, mu nikerdatud ja valatud kuju käskis nõnda!” (Jesaja 48:5). Kas see, mida Jehoova praegu räägib, avaldab mingit mõju ustavusetutele juutidele? Jumal ütleb neile: ”Sa oled kuulnud, nüüd vaata seda kõike! Ja teie, kas te ei tahaks seda tunnustada? Nüüdsest peale ma kuulutan sulle uusi asju ja saladusi, mida sa ei tea! Need on loodud äsja ja mitte ammu, ja enne tänast päeva ei ole sa neist kuulnud, et sa ei saaks öelda: ”Vaata, ma teadsin seda!”” (Jesaja 48:6, 7).
7. Mida peavad pagendatud juudid kunagi tunnistama ja mida neil on oodata?
7 Kaua aega ette pani Jesaja kirja prohvetikuulutuse Babüloni langemise kohta. Nüüd, otsekui oleksid juudid juba Babüloni pagendatud, antakse neile prohvetlik käsk mõtiskleda selle ennustuse täitumise üle. Kas saavad nad salata, et Jehoova on Jumal, kelle prohvetiennustused täituvad? Ja kuna Juudamaa elanikud on näinud ning kuulnud, et Jehoova on tõe Jumal, kas ei peaks nad kuulutama seda tõde ka teistele? Jehoova teatavaks saanud sõna ennustab uusi asju, mis pole veel toimunud, näiteks Kyrose võitu Babüloni üle ja juutide vabastamist (Jesaja 48:14—16). Sellised rabavad sündmused toimuvad ootamatult. Mitte keegi poleks osanud neid ette näha üksnes maailma olukorra kujunemist jälgides. Need saabuvad, nagu oleks nad loodud mitte millestki. Kes need sündmused esile kutsub? Kuna Jehoova ennustab neid umbes 200 aastat ette, on vastus ilmselge.
8. Milliseid uusi asju ootavad kristlased tänapäeval ja miks on nad Jehoova prohvetlikus sõnas täiesti kindlad?
8 Lisaks viib Jehoova oma sõna täide omaenda ajakava kohaselt. Täitunud prohvetiennustused tõestavad tema jumalikkust mitte üksnes juutidele muistsel ajal, vaid ka kristlastele tänapäeval. Arvukad minevikus täitunud prohvetiennustused — ”endised asjad” — kinnitavad, et ka Jehoova tõotatud uued asjad — tulevane ”suur viletsus”, ’suure rahvahulga’ ellujäämine selles viletsuses, ”uus maa” ja palju muud — saavad tegelikkuseks (Ilmutuse 7:9, 14, 15; 21:4, 5; 2. Peetruse 3:13). Tänapäeval ajendab see kindel teadmine õiglase südamega inimesi temast innukalt rääkima. Neil on samasugused tunded nagu laulikul, kes ütles: ”Ma jutlustan õigust suures koguduses; vaata, ma ei sule oma huuli” (Laul 40:10).
Jehoova valitseb ennast
9. Mis mõttes on Iisraeli rahvas olnud ’emaihust alates üleastuja’?
9 Kuna juudid ei usu Jehoova ennustusi, on see takistanud neil järgimast tema hoiatusi. Seepärast ütleb ta neile: ”Ei ole sa kuulnud ega teadnud, ka ei ole su kõrv varem selleks lahti olnud; sest ma tean, et sa tõepoolest oled truuduseta ja et juba emaihust alates hüütakse sind üleastujaks!” (Jesaja 48:8). Juuda kõrv on olnud suletud Jehoova rõõmusõnumile (Jesaja 29:10). See, kuidas Jumala lepingurahvas on tegutsenud, näitab, et see rahvas on olnud ’emaihust alates üleastuja’. Sünnist saati ja kogu oma ajaloo jooksul on Iisraeli rahvas paistnud silma mässamisega. Üleastumine ja reetlikkus on selle rahva põlised eksimused, mitte vaid juhuslikud patud (Laul 95:10; Malakia 2:11).
10. Miks hoiab Jehoova ennast tagasi?
10 Kas olukord on täiesti lootusetu? Ei. Kuigi Juuda on olnud mässumeelne ja reetlik, on Jehoova alati sõnapidaja ning ustav. Omaenda suure nime au pärast piirab ta oma raevu väljavalamist. Ta ütleb: ”Oma nime pärast ma olen pikameelne ja oma kuulsuse pärast ma valitsen ennast, et sind mitte hävitada!” (Jesaja 48:9). Milline kontrast! Jehoova rahvas, nii Iisrael kui ka Juuda, on tema vastu ustavusetu olnud. Kuid Jehoova pühitseb oma nime, tegutsedes viisil, mis toob sellele au ja kiitust. Sel põhjusel ei tee ta oma rahvale lõppu (Joel 2:13, 14).
11. Miks ei lase Jumal oma rahvast täielikult hävitada?
11 Jumala manitsus ergutab pagendatud juutide hulgas olevaid õiglase südamega isikuid ja nad teevad kindla otsuse järgida tema õpetusi. Järgmine teadaanne neile on väga julgustav: ”Vaata, ma olen sind sulatanud, ometi mitte kui hõbedat: ma olen sind proovinud viletsuse ahjus. Iseenese pärast, iseenese pärast ma teen seda, sest muidu ju teotataks mind. Oma au ma teistele ei anna!” (Jesaja 48:10, 11, EP 97). Rasked katsumused — otsekui ”viletsuse ahjus” —, mida Jehoova on lasknud oma rahvale osaks saada, on neid proovile pannud ja puhastanud, tuues välja, mis on nende südames. Midagi taolist juhtus sajandeid varem, siis kui Mooses ütles nende esivanematele: ”Issand, su Jumal, [on sind] lasknud käia need nelikümmend aastat kõrbes, et sind alandada, et sind proovile panna, et teada saada, mis on su südames” (5. Moosese 8:2, EP 97). Hoolimata iisraellaste mässumeelsusest ei hävitanud Jehoova seda rahvast sel ajal ja ta ei hävita seda täielikult ka nüüd. See toob ülistust tema nimele ning kaitseb tema au. Kui tema rahvas häviks babüloonlaste käe läbi, poleks ta ustav oma lepingule ja see oleks teotuseks tema nimele. Jääks mulje, et Iisraeli Jumal ei suuda oma rahvast päästa (Hesekiel 20:9).
12. Kuidas puhastati tõelisi kristlasi I maailmasõja ajal?
12 Ka nüüdsel ajal on Jehoova rahvas vajanud puhastamist. 20. sajandi algusaegadel teenisid paljud piibliuurijate väikse grupi liikmed Jumalat siirast soovist olla talle meelepärased, kuid mõningatel olid valed ajendid, näiteks soovisid nad silma paista. Enne kui see väike grupp võis asuda lõpuajaks ennustatud ülemaailmse kuulutustöö etteotsa, tuli neid puhastada (Matteuse 24:14). Prohvet Malakia ennustas, et just selline puhastustöö tehakse ära seoses Jehoova saabumisega oma templisse (Malakia 3:1—4). Tema sõnad täitusid aastal 1918. Tõelised kristlased olid I maailmasõja kuumuses kogenud mõnda aega tuliseid katsumusi, mis jõudsid haripunkti Vahitorni ühingu tollase presidendi Joseph F. Rutherfordi ja mõningate juhtivate ametnike vangistamisega. Neile siirastele kristlastele tuli see puhastusprotsess kasuks. Pärast I maailmasõda olid nad otsustanud kindlamalt kui kunagi varem teenida oma suurt Jumalat kõigiti tema juhatuse järgi.
13. Kuidas on Jehoova rahvas I maailmasõjale järgnenud aastatel reageerinud tagakiusamisele?
13 Tollest ajast peale on Jehoova tunnistajad ikka ja jälle puutunud kokku äärmiselt jõhkra tagakiusamisega. See pole pannud neid kahtlema oma Looja sõnas. Nad on hoopis pannud tähele apostel Peetruse sõnu kristlastele, keda kiusati taga tema päevil: ”[Te] kurvastute mõnesugustes kiusatustes, et teie usk, kui see on läbi katsutud, .. oleks teile kiituseks ja hiilguseks ja auks Jeesuse Kristuse ilmumisel” (1. Peetruse 1:6, 7). Julm tagakiusamine ei murra tõeliste kristlaste laitmatust. See toob välja hoopis nende puhtad ajendid. See katsub läbi nende usu ja näitab, kui sügav on nende andumus ja armastus (Õpetussõnad 17:3).
”Mina olen esimene, mina olen ka viimne!”
14. a) Mille poolest on Jehoova ”esimene” ja ”viimne”? b) Milliseid vägevaid tegusid on Jehoova oma ”käega” korda saatnud?
14 Nüüd esitab Jehoova südamliku üleskutse oma lepingurahvale: ”Kuule mind, Jaakob, ja Iisrael, mu kutsutu! See olen mina! Mina olen esimene, mina olen ka viimne! Minu käsi on ka rajanud maale aluse ja mu parem käsi on laotanud taevad; kui ma neid hüüan, siis nad astuvad üheskoos ette!” (Jesaja 48:12, 13). Erinevalt inimestest on Jumal igavene ja ei muutu (Malakia 3:6). Ilmutusraamatus kuulutab Jehoova: ”Mina olen A ja O, esimene ja viimne, algus ja ots!” (Ilmutuse 22:13). Enne Jehoovat pole olnud ühtegi kõikvõimsat Jumalat ega tule ühtegi ka pärast teda. Tema on Ülim ja Igavene, Looja. Tema ”käsi” — jõud, mida ta rakendab — rajas maa ja laotas tähistaeva (Iiob 38:4; Laul 102:26). Kui ta hüüab oma looduid, on need valmis teda teenima (Laul 147:4).
15. Mis mõttes ja mis eesmärgil ”armastab” Jehoova Kyrost?
15 Nii juutidele kui mittejuutidele esitatakse tõsine üleskutse: ”Kogunege kõik ja kuulge! Kes neist on seda kuulutanud, et see, keda Jehoova armastab, teeb teoks tema tahte Paabelis ja kaldealaste suguseltsi seas? Mina, mina olen rääkinud, mina olen ka teda kutsunud, olen tema toonud ja tema teekond läheb korda!” (Jesaja 48:14, 15). Üksnes Jehoova on kõikvõimas ja suudab sündmusi täpselt ennustada. Mitte ükski ”neist”, kasutuist ebajumalaist, ei suuda selliseid asju öelda. See, ’keda armastab Jehoova’ — mitte ebajumalad —, on Kyros, kuna Jehoova on valinud ta erilisel eesmärgil (Jesaja 41:2; 44:28; 45:1, 13; 46:11). Ta on näinud ette Kyrose ilmumist maailmalavale ja on määranud ta tulevaseks Babüloni vallutajaks.
16., 17. a) Miks võib öelda, et Jumal pole ennustanud salaja? b) Kuidas on Jehoova nüüdsel ajal oma eesmärkidele avalikkuse tähelepanu juhtinud?
16 Jehoova jätkab kutsuval toonil: ”Tulge mu juurde, kuulge seda; Mina ei ole algusest peale rääkinud salajas, juba kui see sündis, olin ma seal!” (Jesaja 48:16a). Jehoova pole ennustanud salaja ega avaldanud oma ennustusi vaid vähestele asjassepühendatutele. Jehoova prohvetid olid otsekohesed, rääkides Jumala nimel (Jesaja 61:1). Nad kuulutasid avalikult Jumala tahet. Näiteks Kyrosega seotud sündmused ei olnud Jumalale uudsed ega ettenägematud. Jumal kuulutas neid Jesaja kaudu avalikult umbes 200 aastat ette.
17 Nii ka tänapäeval ei hoia Jehoova oma eesmärke saladuses. Miljonid inimesed sadades maades ja meresaartel kuulutavad majast majja, tänavatel ning kõigis võimalikes kohtades hoiatust selle asjade süsteemi saabuva lõpu kohta ja head sõnumit tulevastest õnnistustest Jumala Kuningriigi alluvuses. Jehoova on tõesti Jumal, kes annab teada oma eesmärgid.
’Pane tähele mu käske!’
18. Mida soovib Jehoova oma rahvale?
18 Jehoova vaimust ajendatuna kuulutab prohvet: ”Nüüd on Issand Jehoova läkitanud mind ja oma Vaimu! Nõnda ütleb Jehoova, su lunastaja, Iisraeli Püha: mina olen Jehoova, su Jumal, kes sulle õpetab, mis on kasulik, kes sind juhatab teele, mida sa pead käima!” (Jesaja 48:16b, 17). See armastav viis, kuidas Jehoova väljendab oma hoolitsust, peaks kinnitama Iisraeli rahvale, et Jumal vabastab nad Babülonist. Tema on nende Lunastaja (Jesaja 54:5). Jehoova soovib südamest, et iisraellased taastaksid oma suhted temaga ja paneksid tähele tema käske. Õige jumalateenistuse aluseks on Jumala juhenditele kuuletumine. Iisraellased ei suuda käia õigel teel, kui neile ei õpetata ’teed, mida peab käima’.
19. Millise südamliku üleskutse esitab Jehoova?
19 Jehoova väljendab kaunilt oma soovi, et tema rahvas väldiks õnnetusi ja naudiks elu: ”Kui sa ometi oleksid tähele pannud mu käske! Siis oleks su rahu sarnanenud jõele ja su õigus oleks olnud otsekui mere lained!” (Jesaja 48:18). Milline südamlik üleskutse kõikvõimsalt Loojalt! (5. Moosese 5:29; Laul 81:14.) Selle asemel et vangi minna, võiksid iisraellased elada rahus, mis on nii rikkalik nagu jões voolav vesi (Laul 119:165). Nende õiglased teod võiksid olla sama loendamatud kui mere lained (Aamos 5:24). Jehoova, kes on iisraellastest tõeliselt huvitatud, näitab neile armastavalt, millisel teel nad peaksid käima. Kui nad vaid kuulaksid teda!
20. a) Mida soovib Jumal Iisraelile hoolimata selle mässumeelsusest? b) Mida me võime Jehoova kohta teada saada sellest, kuidas ta tegeleb oma rahvaga? (Vaata kasti lk 133.)
20 Milliseid õnnistusi Iisrael kogeks, kui ta kahetseks? Jehoova ütleb: ”Su sugu oleks olnud nagu liiva ja su ihuvilja selle sõmerate sarnaselt: ei oleks hävitatud ega kaotatud tema nime mu palge eest!” (Jesaja 48:19). Jehoova tuletab rahvale meelde oma tõotust, et Aabrahami seeme saab arvukaks ”nagu tähti taevas ja nagu liiva mere ääres” (1. Moosese 22:17; 32:13). Kuid need Aabrahami järeltulijad on olnud mässumeelsed ja neil pole õigust näha selle tõotuse täitumist. Nende teod on tõesti olnud nii halvad, et Jehoova enda Seaduse järgi on nad väärt, et nende kui rahva nimi kaotataks (5. Moosese 28:45). Siiski ei soovi Jehoova oma rahvast hävitada ega taha seda täielikult hüljata.
21. Millised õnnistused saavad meile tänapäeval osaks, kui püüame Jehoova õpetust järgida?
21 Selles jõulises tekstis leiduvad põhimõtted käivad Jehoova kummardajate kohta ka nüüdisajal. Jehoova on elu Allikas ja ta teab paremini kui keegi teine, kuidas meil tuleks elada (Laul 36:10). Ta annab meile juhtnööre mitte selleks, et meie elust rõõmu röövida, vaid selleks, et meile head teha. Tõelised kristlased võtavad need vastu, otsides õpetust Jehoovalt (Miika 4:2). Tema korraldused kaitsevad meie vaimsust ja meie suhteid temaga ning need varjavad meid Saatana laostava mõju eest. Kui me mõistame põhimõtteid, millest lähtuvad Jumala seadused, siis näeme, et Jehoova õpetab seda, mis tuleb meile kasuks. Me saame aru, et ”tema käsud ei ole rasked”. Ja meid ei taba häving (1. Johannese 2:17; 5:3).
”Minge välja Paabelist”!
22. Mida innustatakse ustavaid juute tegema ja mida neile kinnitatakse?
22 Kas sel ajal, kui Babülon langeb, leidub üldse juute, kes ilmutavad õiget südame hoiakut? Kas nad kasutavad Jumala antud vabadust, pöörduvad tagasi oma kodumaale ja taastavad seal puhta jumalateenistuse? Jah. Jehoova järgmised sõnad näitavad, kui kindel ta on, et nii see läheb. ”Minge välja Paabelist, põgenege Kaldeast, rõõmuhüüdega andke teada, kuulutage seda, levitage maailma ääreni, öelge: ”Jehoova on lunastanud oma sulase Jaakobi! Nad ei tundnud janu, kui ta viis neid läbi kõrbete: ta laskis neile kaljust vett voolata, ta lõhestas kalju ja vesi vulises!”” (Jesaja 48:20, 21.) Jehoova innustab prohvetlikult oma rahvast lahkuma Babülonist viivitamatult (Jeremija 50:8). Nende vabanemisest tuleb teatada maailma otsani (Jeremija 31:10). Pärast Egiptusest väljarändamist hoolitses Jehoova oma rahva vajaduste eest, kui see läks läbi kõrbe. Samuti kannab ta oma rahva eest hoolt siis, kui see asub Babülonist koduteele (5. Moosese 8:15, 16).
23. Kellele ei saa osaks Jumala rahu?
23 Leidub veel üks oluline põhimõte, mida juutidel tuleb meeles pidada seoses Jehoova päästetegudega. Õiglase meelelaadiga inimesed võivad kannatada oma pattude pärast, kuid neid ei hävitata. Ebaõiglastega on lugu aga teistsugune. ”Õelatel ei ole rahu, ütleb Jehoova!” (Jesaja 48:22.) Mittekahetsevad patustajad ei saavuta rahu, mida Jumal hoiab nende jaoks, kes teda armastavad. Jehoova ei kavatse päästa neid, kes on kangekaelselt kurjad või uskmatud. Ta päästab üksnes need, kellel on usku (Tiitusele 1:15, 16; Ilmutuse 22:14, 15). Jumala rahu ei kuulu kurjadele.
24. Mis rõõmustas Jumala rahvast tänapäeval?
24 Aastal 537 e.m.a valmistas Babülonist lahkumise võimalus ustavatele iisraellastele suurt rõõmu. Aastal 1919 valmistas babüloonlikust vangistusest vabanemine Jumala rahvale samuti rõõmu (Ilmutuse 11:11, 12). Nende lootus oli kindel ja nad kasutasid võimalust laiendada oma tegevust. Tõsi küll, nende uute võimaluste kasutamine kuulutamiseks vaenulikus maailmas nõudis sellelt väikselt kristlaste grupilt julgust. Kuid Jehoova abiga asusid nad kuulutama head sõnumit. Ajalugu kinnitab, et Jehoova õnnistas neid.
25. Miks on tähtis Jumala õiglasi määrusi hoolega tähele panna?
25 See Jesaja prohvetikuulutuse osa rõhutab seda, et Jehoova õpetab meid meie endi heaks. On väga tähtis panna hoolega tähele Jumala õiglasi määrusi (Ilmutuse 15:2—4). Kui me hoiame meeles Jumala tarkust ja armastust, aitab see meil tegutseda kooskõlas sellega, mis on Jehoova ütluse kohaselt õige. Kõik tema käsud tulevad meile kasuks (Jesaja 48:17, 18).
[Küsimused]
[Kast/pildid lk 133]
Kõikvõimas Jumal valitseb ennast
”Ma olen pikameelne [”kontrollin oma viha”, UM] ja .. ma valitsen ennast,” ütles Jehoova ärataganenud iisraellastele (Jesaja 48:9). Sellised ütlused aitavad näha Jumala täiuslikku eeskuju selles, et ta mitte kunagi ei kuritarvita oma jõudu. On õige, et mitte kellelgi pole rohkem jõudu kui Jumalal. Seepärast nimetamegi teda Kõikvõimsaks. Ta kasutab enda puhul õigusega tiitlit Kõigeväeline (1. Moosese 17:1). Lisaks sellele, et tal on piiramatu jõud, kuulub talle ka kogu võim, kuna ta on tema enda loodud universumi Suveräänne Issand. See on põhjus, miks keegi ei või jultunult tema kätt peatada ega öelda talle: ”Mis sa teed?” (Taaniel 4:32.)
Ent Jumal on aeglane vihastuma isegi siis, kui on tarvis näidata jõudu oma vaenlaste vastu (Nahum 1:3, UM). Jehoova võib ’kontrollida oma viha’ ja tema kohta öeldakse õigesti, et ta on ”aeglane vihastuma”, kuna armastus — mitte viha — on tema peamine omadus. Kui ta ilmutabki viha, on see alati õiglane, alati põhjendatud, alati kontrolli all (2. Moosese 34:6, UM; 1. Johannese 4:8).
Miks Jehoova sel viisil tegutseb? Sest ta hoiab oma kõikvõimsat jõudu täiuslikus tasakaalus oma kolme muu põhiomadusega — tarkuse, õigluse ja armastusega. Ta kasutab oma jõudu alati kooskõlas nende teiste omadustega.
[Pilt lk 122]
Jesaja taastamissõnum on lootusekiireks ustavatele juutidele, kes viibivad pagenduses
[Pildid lk 124]
Juutidel oli kalduvus omistada Jehoova tegusid ebajumalatele
1. Ištar 2. Glasuuritud tellistest friis Babüloni protsessioonitänavalt 3. Marduki sümbol draakon
[Pilt lk 127]
”Viletsuse ahi” võib näidata, kas me teenime Jehoovat puhaste ajenditega või mitte
[Pildid lk 128]
Tõelised kristlased on puutunud kokku kõige õelama tagakiusamisega
