Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Jehoova õnnistab puhast jumalateenistust

Jehoova õnnistab puhast jumalateenistust

Kahekümne seitsmes peatükk

Jehoova õnnistab puhast jumalateenistust

Jesaja 66:1—14

1. Milliseid teemasid rõhutatakse Jesaja raamatu viimases peatükis ja millistele küsimustele seal vastatakse?

 JESAJA viimases peatükis arendatakse mõningad selle prohvetiraamatu peamised teemad võimsa haripunktini ja hulgale tähtsatele küsimustele antakse vastus. Mõned teemad, mida seal rõhutatakse, on Jehoova ülevus, silmakirjalikkuse vihkamine, tema otsusekindlus karistada kurje ning armastus ustavate vastu ja hoolitsus nende eest. Lisaks saavad vastuse järgmised küsimused: Mis eristab õiget ja väära jumalateenistust? Miks me võime kindlad olla, et Jehoova tasub silmakirjalikele, kes teesklevad pühadust, kuid samal ajal rõhuvad Jumala rahvast? Ja kuidas õnnistab Jehoova neid, kes jäävad talle ustavaks?

Puhta jumalateenistuse võtmetegur

2. Mida annab Jehoova teada seoses oma suursugususega ja mida sellest teadaandest ei tuleks järeldada?

2 Alustuseks toonitab prohvetikuulutus Jehoova suursugusust: ”Nõnda ütleb Jehoova: taevas on minu aujärg ja maa on minu jalajärg! Kus saaks siis olla koda, mida te tahate mulle ehitada, ja kus saaks siis olla mu hingamispaik?” (Jesaja 66:1). Mõned usuvad, et siin tahab prohvet veenda kodumaale tagasi jõudnud juute mitte taastama Jehoova templit. See pole nii, sest Jehoova ise annab käsu, et tempel tuleb taastada (Esra 1:1—6; Jesaja 60:13; Haggai 1:7, 8). Mida see tekst siis tähendab?

3. Miks on sobiv nimetada maad Jehoova ”jalajäriks”?

3 Esiteks võime mõelda sellele, miks nimetatakse maad Jehoova ”jalajäriks”. See pole halvustav sõna. Universumi miljardite taevakehade hulgas on üksnes maad nimetatud sellisel erilisel viisil. Meie planeet jääb igavesti ainulaadseks, sest Jehoova ainusündinud Poeg maksis siin lunastushinna ja siin mõistab Jehoova Messia Kuningriigi kaudu õigeks oma suveräänsuse. Kui sobiv on seega, et maad nimetatakse Jehoova jalajäriks! Kuningas võib sellise järi abil tõusta oma kõrgele troonile ja seejärel toetada sellele oma jalad.

4. a) Miks ei saa Jehoova Jumala asupaik olla üheski maapealses hoones? b) Mida mõeldakse väljendiga ”selle kõik” ja mida me peaksime järeldama Jehoova kummardamise kohta?

4 Muidugi mõista nii nagu kuningas ei ela oma jalajäril, samuti ei ela Jehoova siin maa peal. Isegi ääretud füüsilised taevad ei mahutaks teda! Veel vähem võiks mõni maapealne hoone olla Jehoovale sõnasõnaliseks eluasemeks (1. Kuningate 8:27). Jehoova troon ja asupaik on vaimses sfääris — selles tähenduses esinebki sõna ”taevas” tekstis Jesaja 66:1. Järgmine salm teeb asja täiesti selgeks: ”On ju minu käsi selle kõik teinud ja nõnda on see kõik sündinud, ütleb Jehoova” (Jesaja 66:2a). Kujutle Jehoovat tegemas laia kaarega žesti, kui ta osutab ”sellele kõigele”, mis on taevas ja maa peal (Jesaja 40:26; Ilmutuse 10:6). Kogu universumi Suure Loojana väärib ta rohkemat kui vaid talle pühendatud hoonet. Ta väärib rohkemat kui pinnapealset kummardamist.

5. Kuidas me saame tõendada, et oleme ”vaevatud ja rusutud vaimuga”?

5 Kuidas on sobilik kummardada universumi Suverääni? Ta ise ütleb: ”Selle poole ma siis vaatan, kes on vaevatud ja rusutud vaimuga ning väriseb mu sõna ees” (Jesaja 66:2b, UM). Jah, puhta jumalateenistuse juures on olulise tähtsusega kummardaja õige südameseisund (Ilmutuse 4:11). Jehoova teenija peab olema ”vaevatud ja rusutud vaimuga”. Kas see tähendab, et Jehoova soovib, et me oleksime õnnetud? Ei, ta on ”õnnelik Jumal” ja ta soovib, et ka tema kummardajad oleksid rõõmsad (1. Timoteosele 1:11, UM; Filiplastele 4:4). Kuid me kõik patustame sageli ja me ei tohi oma patte kergelt võtta. Me peaksime olema nende pärast ”vaevatud”, kurvastama seetõttu, et me ei suuda tabada Jehoova õiglaste normide märki (Laul 51:19). Meil tuleb kahetsuse, oma patuste kalduvuste vastu võitlemise ja Jehoovalt andekspalumisega tõendada, et oleme ”rusutud vaimuga” (Luuka 11:4; 1. Johannese 1:8—10).

6. Mis mõttes peaksid Jumala tõelised teenijad ’tema sõna ees värisema’?

6 Lisaks sellele otsib Jehoova neid, kes ’värisevad tema sõna ees’. Kas see tähendab, et ta tahab, et me vabiseksime hirmust alati, kui loeme tema ütlusi? Ei, ta soovib hoopis, et me suhtuksime lugupidavalt ja aupaklikult sellesse, mida ta ütleb. Me otsime siiralt tema nõuandeid, et juhinduda neist kõigis oma elu tegevustes (Laul 119:105). Me võime ’väriseda’ ka selles mõttes, et kardame isegi mõelda Jumalale mittekuuletumisest, tema tõe reostamisest inimeste pärimustega või selle võtmisest kergekäeliselt. Seesugune alandlik hoiak on puhta jumalateenistuse lahutamatu osa — kuid kahjuks on see tänapäeva maailmas haruldane.

Jehoova vihkab silmakirjalikku jumalateenistust

7., 8. Kuidas suhtub Jehoova religioossete silmakirjatsejate formaalsesse jumalateenistusse?

7 Kuna Jesaja jälgib oma kaasaegseid, teab ta hästi, et neist vaid vähestel on selline meelelaad, mida Jehoova otsib oma kummardajate juurest. Sel põhjusel väärib ärataganenud Jeruusalemm seda kohtumõistmist, mis on talle ähvardavalt lähenemas. Pane tähele, kuidas Jehoova suhtub sealsesse jumalateenistusse: ”Ons inimese mahalööja võrdne härja tapjale, koera kaela käänaja lamba ohverdajale, sea vere tooja roaohvri toojale, ebajumala austaja viiruki suitsutajale? Nõnda nagu need on valinud oma teed ja nende hing armastab nende jäledusi” (Jesaja 66:3).

8 Need sõnad siin meenutavad Jehoova sõnu, mis on kirjas Jesaja esimeses peatükis. Seal ütles Jehoova oma isepäisele rahvale, et nende formaalne jumalateenistus ei valmista talle heameelt, vaid suurendab tema õiglast viha, kuna nad kummardavad teda silmakirjalikult (Jesaja 1:11—17). Samuti võrdleb ta nüüd nende ohvreid nurjatute kuritegudega. Väärtusliku pulli ohverdamisega valmistaksid nad Jehoovale sama vähe heameelt kui inimese mõrvamisega! Teisi ohvreid võrreldakse koera või sea ohverdamisega. Need on Moosese Seaduse järgi ebapuhtad loomad ja ei kõlba kindlasti ohverdamiseks (3. Moosese 11:7, 27). Kas Jehoova laseb sellisel religioossel silmakirjatsemisel karistamatult jätkuda?

9. Kuidas on enamik juute suhtunud meeldetuletustesse, mida Jehoova on andnud Jesaja kaudu, ja milline on selle möödapääsmatu tagajärg?

9 Nüüd ütleb Jehoova: ”Nõnda valin minagi nende jaoks piinu ja saadan neile sellepärast hirmuvärinaid; sest kui ma hüüdsin, siis ei vastanud ükski, kui ma rääkisin, siis nad ei kuulnud, vaid tegid kurja mu silmis ja valisid, mis ei ole mulle meelepärane!” (Jesaja 66:4). Kahtlemata võib Jesaja öelda need sõnad täiesti veendunult. Palju aastaid on Jehoova teda kasutanud selleks, et oma rahvast ’hüüda’ ja sellega ’rääkida’. Prohvet teab liigagi hästi, et enamasti pole keegi teda kuulanud. Kuna nad on jätkanud halva tegemist, on kättemaks möödapääsmatu. Jehoova valib tõesti neile karistuse ja saadab oma ärataganenud rahvale hirmuäratavaid sündmusi.

10. Mida näitab see, kuidas Jehoova tegeles Juudaga, tema suhtumise kohta ristiusu kirikutesse?

10 Nüüdisajal on ristiusu kirikud samal kombel teinud asju, mille üle Jehoova ei tunne vähimatki heameelt. Kirikutes lokkab ebajumalakummardamine, kantslites ülistatakse Piibliga vastuolulisi filosoofiaid ja pärimusi ning poliitilise võimu taotlemise tõttu on nad sattunud aina sügavamale vaimselt ebamoraalsetesse suhetesse selle maailma riikidega (Markuse 7:13; Ilmutuse 18:4, 5, 9). Nagu juhtus muistse Jeruusalemmaga, nii on ka ristiusu kirikute peale armutult tulemas õiglane, ”hirmuvärinaid” tekitav kättemaks. Üks põhjus, mille pärast neid kindlasti karistatakse, on see, kuidas nad on kohelnud Jumala rahvast.

11. a) Mis raskendab ärataganejate pattu Jesaja päevil? b) Mis mõttes tõukavad Jesaja kaasaegsed ustavaid inimesi endast eemale ’Jumala nime pärast’?

11 Jesaja jätkab: ”Kuulge Jehoova sõna, kes värisete tema sõna ees: teie vennad, kes teid vihkavad, kes teid ära tõukavad minu nime pärast, ütlevad: ”Jehoova ilmutagu oma auhiilgust, et saaksime näha teie rõõmu!” Aga nad peavad häbenema!” (Jesaja 66:5). Jesaja ”vennad”, tema kaasmaalased, kannavad Jumala antud vastutust esindada Jehoova Jumalat ja alluda tema suveräänsusele. Nende patt selle tegematajätmise tõttu on tõesti ränk. Kuid nende pattu raskendab veel see, et nad vihkavad inimesi, kes on ustavad ja alandlikud nagu Jesaja. Need ärataganejad vihkavad ustavaid ja tõukavad nad eemale, kuna need esindavad Jehoova Jumalat tõemeelselt. Selles mõttes võib öelda, et nad tõugatakse ära ’Jumala nime pärast’. Samal ajal väidavad need Jehoova võltsteenrid, et nad esindavad teda, kasutades vagatsevalt selliseid religioosse kõlaga fraase nagu ”Jehoova ilmutagu oma auhiilgust”. a

12. Millised on mõned näited selle kohta, kuidas religioossed silmakirjatsejad on kiusanud taga ustavaid Jehoova teenijaid?

12 Valereligiooni vihavaen õige jumalateenistuse pooldajate vastu pole sugugi uudne nähtus. Sellega täitub jätkuvalt 1. Moosese 3:15 ettekuulutus, milles ennustati pikaajalist vihavaenu Saatana seemne ja Jumala naise Seemne vahel. Jeesus ütles oma võitud järelkäijatele 1. sajandil, et ka nemad saavad kannatada oma kaasmaalaste käe läbi — neid tõugatakse välja sünagoogidest ja kiusatakse taga isegi kuni surmani (Johannese 16:2). Ja milline on olukord tänapäeval? ”Viimsete päevade” algul nägi Jumala rahvas ette samasuguse tagakiusamise saabumist (2. Timoteosele 3:1). Juba aastal 1914 tsiteeris ”Vahitorn” teksti Jesaja 66:5 ja märkis: ”Peaaegu alati on Jumala rahvast kiusanud taga need, kes peavad end kristlasteks.” Seesama artikkel ütles veel: ”Me ei tea, kas nad võivad ka meie päevil äärmusse minna — tappa ühiskondlikult, tappa vaimulikult või ehk tappa füüsiliselt.” Kui õigeks need sõnad küll osutusid! Mitte kaua pärast nende avaldamist muutus vaimulike õhutatud tagakiusamine I maailmasõja ajal väga ägedaks. Kuid ristiusu kirik sattus häbisse, nagu ennustatud. Kuidas?

Kiire ja ootamatu taastamine

13. Mis on ”lärm linnast” nende sõnade algse täitumise ajal?

13 Jesaja ennustab: ”Kuule! Lärm linnast! Hääl templist! Jehoova hääl, kes tasub kätte oma vaenlastele!” (Jesaja 66:6). Nende sõnade algse täitumise ajal on see ”linn” Jeruusalemm, kus asub Jehoova tempel. ”Lärm” viitab sõjakärale, mida kuuldakse linnas siis, kui Babüloonia väehulgad ründavad seda aastal 607 e.m.a. Ent kuidas täitub see tänapäeval?

14. a) Mida ennustas Malakia seoses Jehoova saabumisega oma templisse? b) Mis oli Hesekieli ennustuse kohaselt selle tagajärg, kui Jehoova tuli oma templisse? c) Millal kontrollisid Jehoova ja Jeesus vaimset templit ning kuidas mõjutas see neid, kes väitsid end esindavat puhast jumalateenistust?

14 Need Jesaja sõnad on kooskõlas veel kahe prohvetliku teadaandega, millest üks on kirjas Hesekieli 43:4, 6—9 ja teine Malakia 3:1—5. Nii Hesekiel kui ka Malakia kuulutavad ette aega, mil Jehoova Jumal tuleb oma templisse. Malakia ennustus näitab, et Jehoova tuleb kontrollima oma puhta kummardamise koda ja tegutsema Puhastajana, kes heidab välja tema kohta käiva tõe moonutajad. Hesekieli nägemus kujutab Jehoovat sisenemas templisse ja nõudmas, et kõik ebamoraalsuse ja ebajumalateenistuse jäljed kõrvaldataks. b Nende ennustuste tänapäevase täitumise ajal toimus aastal 1918 tähtis vaimne sündmus seoses Jehoova teenimisega. Jehoova ja Jeesus kontrollisid ilmselt kõiki neid, kes väitsid end esindavat puhast jumalateenistust. Selle kontrollimise tulemusena heideti paheline ristiusu kirik lõplikult kõrvale. Kristuse võitud järelkäijatele tõi see kontrollimine kaasa lühikese puhastusperioodi, millele aastal 1919 järgnes kiiresti vaimse olukorra taastamine (1. Peetruse 4:17).

15. Millist sündi ennustatakse ja kuidas see täitub aastal 537 e.m.a?

15 Seda taastamist kujutab Jesaja tabavalt järgmistes salmides: ”Juba enne lapsevaeva sünnitab Siion, enne kui temale tulevad valud, toob ta poeglapse ilmale! Kes on kuulnud midagi niisugust? Kes on näinud selliseid asju? Kas vältab maa sünnitusvalu üheainsa päeva või tuleb rahvas ilmale ühekorraga? Kuid Siion tunneb valusid ja toob ka kohe oma lapsed ilmale!” (Jesaja 66:7, 8). Esmalt täituvad need sõnad suurejooneliselt Babüloni pagendatud juutide puhul. Siionit ehk Jeruusalemma kujutatakse jälle sünnitava naisena. Kuid milline ebatavaline sünnitus see on! See juhtub nii kiiresti ja ootamatult, koguni enne seda, kui sünnivalud jõuavad alata! See on kohane võrdpilt. Jumala rahva taassünd aastal 537 e.m.a toimub nii kiiresti ja järsku, et see näib imena. Alates ajast, mil Kyros vabastab juudid vangistusest, kuni ajani, mil ustav jääk on tagasi kodumaal, kulub kõigest mõni kuu! Milline kontrast sündmustega, mis viisid Iisraeli rahva algse sünnini! Aastal 537 e.m.a pole mingit vajadust paluda vabastamist vastupanu osutavalt monarhilt ega põgeneda vaenuliku armee eest ega viibida 40 aastat kõrbes.

16. Mida kujutab Siion teksti Jesaja 66:7, 8 tänapäevase täitumise ajal ja kuidas on tema järglased taas sündinud?

16 Nüüdisaegse täitumise ajal kujutab Siion Jehoova taevast ”naist”, tema taevast organisatsiooni, mis koosneb vaimolenditest. Aastal 1919 tundis see ”naine” rõõmu oma maapealsete võitud poegade sündimisest organiseeritud ”rahvaks”. See taassünd toimus kiiresti ja ootamatult. c Vaid mõne kuuga ärkas võitute grupp surmataolisest tegevusetusest jõulisele ja aktiivsele elule omal ”maal”, vaimse tegevuse valdkonnas, mille Jumal neile oli andnud (Ilmutuse 11:8—12). Sügiseks aastal 1919 teatasid nad koguni uue ajakirja väljaandmisest lisaks ”Vahitornile”. See uus väljaanne, mis kandis nime ”The Golden Age” (”Kuldne Aeg”, praegu ”Ärgake!”), oli tõendiks, et Jumala rahvas on taas ellu ärganud ja teenistuseks organiseerunud.

17. Kuidas kinnitab Jehoova oma rahvale, et mitte miski ei või teda takistada teostamast oma eesmärki vaimse Iisraeli suhtes?

17 Mitte ükski jõud kogu universumis poleks suutnud takistada seda vaimset taassündi. Järgmine salm näitab seda värvikalt: ”Kas mina avan emakoja, ilma et laseksin sünnitada? Või peaksin mina, sünnitama saatja, sulgema emakoja? ütleb su Jumal” (Jesaja 66:9). Nagu sünnitamine on möödapääsmatu, kui see juba on alanud, nii polnud ka vaimse Iisraeli taassündi võimalik peatada, kui see oli juba alanud. Tõsi, sellele seisti vastu ja tõenäoliselt osutatakse vastupanu ka tulevikus. Ent üksnes Jehoova võib panna seisma selle, mida ta alustab, kuid seda ta ei tee mitte kunagi! Aga kuidas kohtleb Jehoova oma taaselustatud rahvast?

Jehoova hell hool

18., 19. a) Millist liigutavat võrdpilti kasutab Jehoova ja kuidas see käib tema pagendatud rahva kohta? b) Kuidas on võitud jääki tänapäeval armastavalt toidetud ja selle eest hoolitsetud?

18 Järgmised neli salmi maalivad liigutava pildi Jehoova hellast hoolest. Esmalt ütleb Jesaja: ”Rõõmutsege ühes Jeruusalemmaga ja hõisake tema pärast kõik, kes teda armastate! Olge väga rõõmsad ühes temaga kõik, kes leinasite tema pärast, et võite imeda ja küllastuda tema troostirindadest, et võite juua ja ennast kosutada tema ohtrast emarinnast!” (Jesaja 66:10, 11). Siin kasutab Jehoova võrdpilti last imetavast naisest. Kui laps tunneb nälga, nutab ta lakkamata. Ent kui ta tõstetakse toitmiseks ema rinna juurde, muutub tema kurbus rõõmsaks rahuloluks. Samal kombel muutub ka Babülonis viibivate ustavate juutide jäägi kurbus kiiresti õnneks ja rahuloluks, kui saabub aeg nende vabanemiseks ja endise olukorra taastamiseks. Nad saavad rõõmsaks. Jeruusalemma hiilgus taastatakse, kui see uuesti üles ehitatakse ja taas asustatakse. Linna hiilgus omakorda avaldab mõju selle ustavatele elanikele. Tegutseva preesterkonna kaudu toidetakse neid jälle vaimselt (Hesekiel 44:15, 23).

19 Ka vaimset Iisraeli õnnistati rikkaliku toiduga pärast taastamist aastal 1919. Sellest ajast alates on ”ustav ja mõistlik sulane” pidevalt vaimset toitu andnud (Matteuse 24:45—47). See on tõesti olnud võitud jäägile lohutuse ja rõõmu aeg. Kuid õnnistusi on olnud veel muidki.

20. Kuidas on Jeruusalemma õnnistatud ”tulvava ojaga” nii vanal ajal kui tänapäeval?

20 Prohvetikuulutus jätkub: ”Sest nõnda ütleb Jehoova: vaata, ma juhin tema juurde rahu otsekui jõe, ja rahvaste rikkused otsekui tulvava oja [”et teie imeksite”, SP]; tema lapsi kantakse kaenlas ja kiigutatakse põlvedel!” (Jesaja 66:12). Siin on imetamise võrdlus ühendatud pildiga ülevoolavatest õnnistustest — millele viitavad ”jõgi” ja ”tulvav oja”. Jeruusalemma õnnistatakse rikkaliku rahuga, mille tagab Jehoova, kuid lisaks sellele ka ”rahvaste rikkustega”, mis voolavad Jumala rahva juurde ja õnnistavad seda. See tähendab, et teistest rahvustest inimesed tulvavad Jehoova rahva juurde (Haggai 2:7). Muistse täitumise korral sidus hulk eri rahvusest inimesi end tõepoolest Iisraeliga, saades juudi proselüütideks. Kuid meie ajal on toimunud hoopis suurejoonelisem täitumine, kuna ”suur hulk rahvast .. kõigist rahvahõimudest ja suguharudest ja rahvaist ja keeltest” — tõeliselt tulvav inimjõgi — on liitunud vaimsete juutide jäägiga (Ilmutuse 7:9; Sakarja 8:23).

21. Millist lohutust ennustatakse köitva kõnekujundi abil?

21 Jesaja 66:12 räägib ka emaarmastuse väljendustest — lapse kiigutamisest põlvel ja tema kandmisest puusal. Järgmises salmis väljendatakse umbes samasugust mõtet, kuigi uue huvitava nurga alt. ”Nagu seda [”meest”, UM], keda ta ema trööstib, nõnda trööstin mina teid; ja teid trööstitakse Jeruusalemmas.” (Jesaja 66:13, SP.) Laps on nüüd ”mees”, täiskasvanu. Kuid ta ema pole kaotanud soovi lohutada teda raskel ajal.

22. Kuidas ilmutab Jehoova oma armastuse hellust ja tugevust?

22 Sellisel köitval viisil ilmestab Jehoova seda, kui tugevalt ja hellalt ta armastab oma rahvast. Isegi tugevaim emaarmastus on vaid ähmane peegeldus Jehoova sügavast armastusest oma ustava rahva vastu (Jesaja 49:15). Kui tähtis on küll see, et kõik kristlased peegeldaksid seda oma taevase Isa omadust! Apostel Paulus tegi seda ja andis sellega kristliku koguduse vanematele head eeskuju (1. Tessalooniklastele 2:7). Jeesus ütles, et vennalik armastus on tema järelkäijate peamine tunnusmärk (Johannese 13:34, 35).

23. Kirjelda Jehoova taaskogutud rahva õnnelikku olukorda.

23 Jehoova ilmutab oma armastust tegudega. Seega ta jätkab: ”Teie näete seda ja teie süda rõõmutseb, teie luud-kondid kasvavad nagu värske rohi! On tunda, et Jehoova käsi on tema sulastega, aga ta needus on tema vaenlastega!” (Jesaja 66:14). Ühe heebrea keele grammatiku sõnul viitab väljend ”teie näete seda” sellele, et millal iganes pagendusest naasnud juudid oma taastatud maal ringi vaatavad, ”näevad nad vaid rõõmu”. Nad tõepoolest hõiskavad sõnulkirjeldamatust rõõmust selle üle, et nad on taas oma armsal kodumaal. Nad tunnevad end uuesti noorena, otsekui oleksid luud saanud jälle tugevaks nagu kevadel tärkav rohi. Kõik teavad, et see õnnelik olukord pole saabunud mitte inimeste pingutuste tulemusena, vaid ”Jehoova käe” abiga.

24. a) Millisele järeldusele me jõuame, kui mõtleme sündmustele, mis mõjutavad Jehoova rahvast tänapäeval? b) Milline peaks olema meie kindel otsus?

24 Kas sa märkad, kuidas Jehoova käsi tegutseb tema rahva hulgas tänapäeval? Mitte ükski inimene poleks suutnud taastada puhast jumalateenistust. Poleks mõeldav, et ükski inimene oleks võinud põhjustada miljonite kõigist rahvustest väärtuslike inimeste tulva, kes on liitunud ustava jäägiga selle vaimsel maal. Üksnes Jehoova Jumal võib seda teha. Need Jehoova armastuse väljendused annavad meile põhjust tunda südamest rõõmu. Ärgem mitte kunagi pidagem tema armastust endastmõistetavaks. Olgem edaspidigi need, kes ’värisevad tema sõna ees’. Tehkem kindel otsus elada Piibli põhimõtete järgi ja tunda rõõmu Jehoova teenimisest.

[Allmärkused]

a Tänapäeval keelduvad paljud ristiusu kiriku liikmed kasutamast Jehoova isikunime ja on kõrvaldanud selle koguni arvukatest piiblitõlgetest. Mõned naeruvääristavad Jumala rahvast tema isikunime kasutamise pärast. Kuid samas paljud neist kasutavad vagatsevalt väljendit ”halleluuja”, mis tähendab ’kiitke Jaahi’.

b Tekstis Hesekieli 43:7, 9 esinev väljend ”oma kuningate laibad” viitab ebajumalatele. Jeruusalemma mässumeelsed juhid ja rahvas olid reostanud Jumala templi ebajumalatega ning sisuliselt teinud neist oma kuningad.

c Sünd, mida siin ennustatakse, pole sama, mida kirjeldatakse Ilmutuse 12:1, 2, 5. Selles Ilmutusraamatu peatükis kujutab ”poeglaps” Messia Kuningriiki, mis hakkas tegutsema aastal 1914. Kuid ”naine” on mõlemas ennustuses üks ja sama.

[Küsimused]

[Pilt lk 395]

”On ju minu käsi selle kõik teinud”

[Pilt lk 402]

Jehoova juhib Siioni juurde ”rahvaste rikkused”