Kahekümne neljas peatükk

Sellest maailmast pole abi

Jesaja 31:1—9

1., 2. a) Miks on Jeruusalemma elanikud kohkunud? b) Milliseid küsimusi on kohane esitada, pidades silmas Jeruusalemma täbarat olukorda?

 JERUUSALEMMA elanikud on kohkunud — ja neil on selleks ka põhjust! Assüüria, tol ajal vägevaim impeerium, on tulnud ”kõigi Juuda kindlustatud linnade kallale ja valluta[nud] need”. Nüüd ähvardab Assüüria sõjamasin Juuda pealinna (2. Kuningate 18:13, 17). Mida teeb kuningas Hiskija koos kõigi teiste Jeruusalemma elanikega?

² Kuna teised linnad on juba langenud, teab Hiskija, et Jeruusalemmast pole Assüüria võimsale sõjalisele jõule väärilist vastast. Sellele lisaks on assüürlastel nende julmuse ja vägivalla tõttu ennekuulmatu maine. Selle rahva sõjavägi on nii hirmuäratav, et nende vastased põgenevad mõnikord isegi lahinguta! Pidades silmas Jeruusalemma kohutavat olukorda, kust peaksid selle elanikud otsima abi? Kas Assüüria armee käest on üldse võimalik pääseda? Ja kuidas Jumala rahvas sellisesse olukorda üleüldse sattus? Et neile küsimustele vastus leida, tuleb meil ajas tagasi minna ja näha, kuidas Jehoova tegeles oma lepingurahvaga varasematel aastatel.

Ärataganemine Iisraelis

3., 4. a) Millal ja kuidas jagunes Iisraeli rahvas kaheks kuningriigiks? b) Millise halva alguse andis Jerobeam põhjapoolsele kümne suguharu kuningriigile?

³ Alates ajast, mil Iisrael lahkus Egiptusest, kuni Taaveti  poja Saalomoni surmani — veidi üle 500 aasta — moodustasid Iisraeli 12 suguharu ühe ühtse rahva. Pärast Saalomoni surma õhutas Jerobeam kümme põhjapoolset suguharu mässama Taaveti koja vastu ning sellest ajast peale oli see rahvas jagatud kaheks kuningriigiks. See juhtus aastal 997 e.m.a.

⁴ Jerobeam oli põhjapoolse Iisraeli kuningriigi esimene kuningas ning ta viis oma alamad ärataganemise teele, asendades Aaroni soost preesterkonna ja Jehoova seadusliku kummardamise ebaseadusliku preesterkonna ja vasika kummardamisega (1. Kuningate 12:25—33). See oli Jehoovale vastumeelne (Jeremija 32:30, 35). Sel ja muudel põhjustel lasi ta Assüürial Iisraeli alistada (2. Kuningate 15:29). Kuningas Hoosea üritas Assüüria iket murda, pidades Egiptusega vandenõu, kuid see plaan läks nurja (2. Kuningate 17:4).

Iisrael pöördub vale varjupaiga poole

5. Kelle poole pöördub Iisrael abi saamiseks?

⁵ Jehoova soovib iisraellasi uuesti mõistusele tuua. a Seega saadab ta nende juurde prohvet Jesaja, kellel on järgmine sõnum: ”Häda neile, kes lähevad Egiptusesse abi saama ja otsivad tuge hobustest ning loodavad sõjavankrite peale, sellepärast et neid on palju, ja ratsanike peale, sellepärast et nende hulk on väga suur, aga ei vaata Iisraeli Püha poole ega küsi nõu Jehoovalt!” (Jesaja 31:1). Kui traagiline! Iisrael usaldab rohkem hobuseid ja sõjavankreid kui elavat Jumalat Jehoovat. Oma lihaliku mõtteviisi kohaselt arvavad nad, et Egiptusel on arvukalt ja vägevaid hobuseid. Kindlasti on Egiptus väärt liitlane  Assüüria armee vastu! Kuid varsti märkavad iisraellased, et nende lihalik liit Egiptusega on tühine.

6. Miks reedab see ilmset usupuudust Jehoovasse, kui Iisrael pöördub abipalvega Egiptuse poole?

⁶ Seaduselepingu kaudu on nii Iisraeli kui ka Juuda elanikud pühendunud Jehoovale (2. Moosese 24:3—8; 1. Ajaraamat 16:15—17). Otsides abi Egiptusest, ilmutab Iisrael usu puudumist Jehoovasse ja lugupidamatust seaduste vastu, mis on osa sellest pühast lepingust. Miks? Sest lepingu tingimuste hulgas on Jehoova tõotus kaitsta oma rahvast juhul, kui see talle jagamatut andumust osutab (3. Moosese 26:3—8). Selle tõotuse kohaselt on Jehoova korduvalt olnud ”tugev kaitse kitsikuse ajal” (Laul 37:39; 2. Ajaraamat 14:1, 8—11; 17:3—5, 10). Peale selle keelas Jehoova seaduselepingu vahemehe Moosese kaudu tulevastel kuningatel endale liiga palju hobuseid hankida (5. Moosese 17:16). Sellele korraldusele allumine oleks näidanud, et need kuningad ootavad kaitset ”Iisraeli Pühalt”. Kahjuks puudub Iisraeli valitsejatel selline usk.

7. Mida võivad kristlased tänapäeval õppida Iisraeli usupuudusest?

⁷ Tänapäeval võivad kristlased sellest mõndagi õppida. Iisrael lootis Egiptuse nähtavale toetusele, mitte palju võimsamale toetusele, mida pakub Jehoova. Nii võib nüüdsel ajal ka kristlastel tekkida kiusatus panna oma lootus lihalikele asjadele, mis tekitavad turvatunde — pangakontodele, ühiskondlikule positsioonile, sidemetele maailmaga —, mitte Jehoovale. On selge, et kristlikud perekonnapead suhtuvad tõsiselt vastutusse hoolitseda oma pere materiaalsete vajaduste eest (1. Timoteosele 5:8). Kuid nad ei pane oma lootust materiaalsetele asjadele. Ja nad hoiduvad igasuguse ”ahnuse eest” (Luuka 12:13—21). Ainus kindel ”varjupaik häda ajal” on Jehoova Jumal (Laul 9:10; 54:8).

8., 9. a) Kuigi Iisraeli plaanid võivad näida strateegiliselt põhjendatuna, milleni need siiski viivad ja miks? b) Mille poolest erinevad inimeste lubadused Jehoova omadest?

 ⁸ Tegelikult pilkab Jesaja Iisraeli juhte, kes on Egiptusega lepingu sõlminud, öeldes: ”Temagi on tark ja laseb tulla õnnetuse ega võta tagasi oma sõnu, vaid tõuseb kurjategijate soo vastu ja nende abi vastu, kes teevad nurjatust!” (Jesaja 31:2). Iisraeli juhid võivad arvata, et nad on targad. Ent kas universumi Looja  pole kõige targem? Pealtnäha on Iisraeli plaan Egiptuselt abi otsida strateegiliselt igati põhjendatud. Kuid sellise poliitilise liidu loomine on Jehoova silmis vaimne abielurikkumine (Hesekiel 23:1—10). Seetõttu ütleb Jesaja, et Jehoova ”laseb tulla õnnetuse”.

⁹ Inimeste lubaduste mitteusaldusväärsus on üldtuntud ja nende pakutav kaitse on ebakindel. Jehoova seevastu ei pea ’oma sõnu tagasi võtma’. Pole vähimatki kahtlust, et ta teeb, mida tõotab. Tema sõna ei tule tema juurde tagasi ilma tulemusteta (Jesaja 55:10, 11; 14:24).

10. Mis saab nii Egiptusest kui Iisraelist?

¹⁰ Kas egiptlased pakuvad Iisraelile usaldusväärset kaitset? Ei. Jesaja ütleb Iisraelile: ”Egiptlased on inimesed, aga mitte Jumal, ja nende hobused on liha, aga mitte vaim! Kui Jehoova sirutab oma käe, siis komistab aitaja ja langeb aidatav ja nad kõik hukkuvad üheskoos!” (Jesaja 31:3). Nii aitaja (Egiptus) kui aidatav (Iisrael) komistavad, langevad ja hukkuvad siis, kui Jehoova sirutab käe, et viia täide oma kohtuotsus Assüüria kaudu.

Samaaria langeb

11. Milliseid patte on Iisraeli arvele kogunenud ja milleni need lõpuks viivad?

¹¹ Halastusest saadab Jehoova korduvalt prohveteid, et ergutada iisraellasi kahetsema ja pöörduma tagasi õige jumalateenistuse juurde (2. Kuningate 17:13). Sellest hoolimata raskendab Iisrael oma vasikakummardamise pattu sellega, et tegeleb ennustamise, ebamoraalse Baali-kummardamise ning viljakustulpade ja ohvriküngastega. Iisraellased lasevad koguni ”oma poegi ja tütreid tulest läbi käia”, ohverdades omaenda ihuvilja deemonjumalatele (2. Kuningate 17:14—17; Laul 106:36—39; Aamos  2:8). Et Iisraeli kurjusele lõpp teha, otsustab Jehoova: ”Samaaria tehakse vaikseks, ta kuningas on nagu laast vee peal!” (Hoosea 10:1, 7). Aastal 742 e.m.a. ründavad Assüüria väed Iisraeli pealinna Samaariat. Pärast kolm aastat kestnud piiramist Samaaria langeb ja aastal 740 e.m.a. lakkab kümnest suguharust koosnev kuningriik olemast.

12. Millist tööd on Jehoova käskinud teha tänapäeval ja mis saab neist, kes sellest hoiatusest ei hooli?

¹² Meie päevil on Jehoova käskinud osaleda ülemaailmses kuulutustöös, andmaks hoiatust ”kõigile inimestele kõigis paigus, et nad peavad meelt parandama” (Apostlite teod 17:30; Matteuse 24:14). Need, kes lükkavad Jumala pakutava päästevahendi tagasi, on nagu ”laast”, mis hävitatakse otsekui ärataganenud Iisraeli rahvas. Teisest küljest aga need, kes loodavad Jehoovale, ”pärivad maa ja elavad seal peal põliselt” (Laul 37:29). Kui arukas on seega vältida muistse Iisraeli kuningriigi vigu! Pangem kogu oma pääsemislootus Jehoovale.

Jehoova päästejõud

13., 14. Mida lohutavat ütleb Jehoova Siionile?

¹³ Mõne kilomeetri kaugusel Iisraeli lõunapiirist asub Juuda pealinn Jeruusalemm. Sealsed elanikud on vägagi hästi teadlikud sellest, mis juhtus Samaariaga. Nüüd ohustab neid seesama kohutav vaenlane, kes tegi lõpu nende põhjanaabrile. Kas nad võtavad õppust sellest, mis tabas Samaariat?

¹⁴ Jesaja järgmised sõnad pakuvad Jeruusalemma elanikele lohutust. Ta kinnitab neile, et Jehoova armastab ikka veel oma lepingurahvast: ”Jehoova on mulle öelnud nõnda: otsekui lõukoer või noor lõvi, kes uriseb oma saagi  kallal ja kelle vastu on kokku kutsutud karjaste jõuk, ei kohku nende hüüdeist ega lömita nende kisa pärast, nõnda astub alla vägede Jehoova sõdima Siioni mäel ja künkal!” (Jesaja 31:4). Nagu noor lõvi oma saagi kohal, nii kaitseb Jehoova kiivalt oma püha linna Siionit. Mitte mingisugune hooplemine, ei mingid ähvardused ega  muu Assüüria vägede raevutsemine ei sunni Jehoovat taganema oma eesmärgist.

15. Kui hellalt ja kaastundlikult kohtleb Jehoova Jeruusalemma elanikke?

¹⁵ Nüüd pane tähele, kui hellalt ja kaastundlikult kohtleb Jehoova Jeruusalemma elanikke: ”Lendlevate lindude sarnaselt kaitseb vägede Jehoova Jeruusalemma, kaitseb ja päästab, säästab ja vabastab!” (Jesaja 31:5). Emalind on alati valvel, et kaitsta oma poegi. Väljasirutatud tiibadega lendab ta oma järglaste kohal ning otsib valvsal pilgul vähimatki ohumärki. Kui läheneb mõni kiskja, sööstab ta kiiresti oma pojukesi kaitsma. Samal kombel hoiab Jehoova hellalt Jeruusalemma elanikke ja kaitseb neid pealetungivate assüürlaste eest.

”Pöörduge tagasi”

16. a) Millise armastava üleskutse esitab Jehoova oma rahvale? b) Millal saab Juuda rahva vastuhakk eriti ilmseks? Selgita.

¹⁶ Nüüd tuletab Jehoova oma rahva liikmetele meelde, et nad on pattu teinud, ja innustab neid hülgama oma eksiteid: ”Pöörduge tagasi tema juurde, kellest te olete taganenud nii kaugele, Iisraeli lapsed!” (Jesaja 31:6). Iisraeli kümme suguharu pole ainsad, kes mässavad. Juuda rahvas, kes on samuti ”Iisraeli lapsed”, on ’taganenud kaugele’ oma vastuhakus. Eriti selgelt ilmneb see vähe aega pärast seda, kui Jesaja on oma prohvetliku sõnumi teatavaks teinud ja Hiskija poeg Manasse saab kuningaks. Piibli ülestähenduse kohaselt ”Manasse ahvatles Juuda ja Jeruusalemma elanikke tegema rohkem kurja kui need paganad, keda Jehoova oli hävitanud” (2. Ajaraamat 33:9). Mõelda vaid! Jehoova hävitab paganlikud rahvad nende jälgi roojuse pärast, kuid Juuda elanikud, kes on Jehoovaga lepingusuhetes, on neist rahvastest isegi hirmsamad.

17. Mis mõttes sarnaneb olukord tänapäeval sellega, mis toimus Juudas Manasse ajal?

 ¹⁷ Olukord 21. sajandi koidikul sarnaneb paljus sellega, mis toimus Juudas Manasse päevil. Maailm lõheneb üha rohkem religioosse, rassilise ja etnilise vihavaenu tõttu. Jubedate mõrvade, piinamise, vägistamise ja niinimetatud  etnilise puhastuse ohvriks on langenud miljonid inimesed. Pole kahtlustki, et rahvad ja riigid — eriti ristiusumaailma riigid — on ’taganenud kaugele’. Kuid me võime olla kindlad, et Jehoova ei lase kurjusel lõputult kesta. Miks? Sellepärast, mis leidis aset Jesaja päevil.

Jeruusalemm pääseb

18. Millise hoiatuse annab Hiskijale edasi ülemjoogikallaja?

¹⁸ Assüüria kuningad austasid lahingutes saavutatud võitude eest oma jumalaid. Raamatust ”Ancient Near Eastern Texts” võib lugeda Assüüria monarhi Assurbanipali kirjutisi, milles ta väidab, et teda juhtisid ”Assur, Beel, Nebo, suured jumalad, [tema] isandad, kes (alati) marsivad [tema] kõrval, [kui ta] alistas lahingu(-s karastunud) sõdurid .. suures lahtises lahingus”. Jesaja päevil ilmutab Assüüria kuningat Sanheribi esindav ülemjoogikallaja kuningas Hiskija poole pöördudes samasugust usku sellesse, et jumalad sekkuvad inimeste sõdadesse. Ta hoiatab juutide kuningat, et see ei loodaks pääseda Jehoova abil, ning viitab sellele, et teiste rahvaste jumalad pole suutnud kaitsta oma rahvast vägeva Assüüria sõjamasina eest (2. Kuningate 18:33—35).

19. Kuidas reageerib Hiskija ülemjoogikallaja pilgetele?

¹⁹ Kuidas Hiskija sellele reageerib? Piibel ütleb: ”Kui kuningas Hiskija seda kuulis, siis ta käristas oma riided lõhki, kattis ennast kotiriidega ja läks Jehoova kotta” (2. Kuningate 19:1). Hiskija mõistab, et on ainult üks, kes suudab teda selles kohutavas olukorras aidata. Ta alandab ennast ja ootab juhatust Jehoovalt.

20. Mida võtab Jehoova ette Juuda elanike heaks ja mida nad peaksid sellest õppima?

²⁰ Jehoova annab juhatust, mida temalt otsitakse. Prohvet Jesaja kaudu ütleb ta: ”Sel päeval viskab igaüks ära  oma hõbedased ja kuldsed ebajumalad, mis teie käed on teinud teile patuks!” (Jesaja 31:7). Kui Jehoova võitleb oma rahva eest, ilmneb Sanheribi jumalate väärtusetus. See on õppetund, mille Juuda elanikud peaksid südamesse võtma. Vaatamata kuningas Hiskija ustavusele on Juudamaa, nagu ka Iisrael, täis ebajumalaid (Jesaja 2:5—8). Juuda elanikel tuleb Jehoovaga suhete taastamiseks kahetseda oma patte ja igaühel ära visata oma ”ebajumalad”. (Vaata 2. Moosese 34:14.)

21. Kuidas kirjeldab Jesaja prohvetlikult Jehoova kohtumõistmist Assüüria üle?

²¹ Nüüd kirjeldab Jesaja prohvetlikult, kuidas Jehoova mõistab kohut Juuda hirmsate vaenlaste üle: ”Assur langeb, aga mitte mehe mõõga läbi, mitte inimese mõõk ei hävita teda! Ta peab põgenema mõõga eest ja ta noored mehed saavad orjadeks!” (Jesaja 31:8). Kui saabub otsustav hetk, ei pea Jeruusalemma elanikud isegi mõõka tupest tõmbama. Assüüria vägede paremik langeb, kuid mitte inimeste, vaid Jehoova mõõga läbi. Mis puutub Assüüria kuningas Sanheribi, siis tema ”peab põgenema mõõga eest”. Pärast 185000 sõduri hukkumist Jehoova ingli käe läbi pöördub ta koju tagasi. Hiljem mõrvavad tema enda pojad ta ajal, mil ta kummardab oma jumalat Nisrokit (2. Kuningate 19:35—37).

22. Mida võivad kristlased tänapäeval õppida Hiskijaga ning Assüüria armeega seotud sündmustest?

²² Mitte keegi, isegi Hiskija, ei võinud näha ette seda, kuidas Jehoova päästab Jeruusalemma Assüüria sõjaväe käest. Igal juhul on see, kuidas Hiskija selles kriisis tegutses, suurepäraseks eeskujuks neile, kes tänapäeval katsumustesse satuvad (2. Korintlastele 4:16—18). Pidades  silmas Jeruusalemma ähvardavate assüürlaste hirmuäratavat mainet, on arusaadav, et Hiskija kartis (2. Kuningate 19:3). Siiski uskus ta Jehoovasse ja otsis juhatust temalt, mitte inimestelt. Milliseks õnnistuseks see Jeruusalemmale küll tuli! Jumalakartlikel kristlastel võib tänapäeval pinge all olles samuti tugevaid emotsioone olla. Paljudel puhkudel on hirm arusaadav. Ent kui me ’heidame kõik oma mure Jehoova peale’, kannab tema meie eest hoolt (1. Peetruse 5:7). Tema aitab meil hirmust üle saada ja tugevdab meid, et võiksime pingelise olukorraga toime tulla.

23. Kuidas juhtub, et hirmu jääb tundma Sanherib, mitte Hiskija?

²³ Lõpuks on see Sanherib, mitte Hiskija, kes jääb hirmu tundma. Kelle poole on tal pöörduda? Jesaja ennustab: ”Tema kalju hääbub hirmu pärast ja ta vürstid ehmuvad võitluslipu ees, ütleb Issand, kellel on tuli Siionis ja põletusahi Jeruusalemmas” (Jesaja 31:9, EP 97). Sanheribi jumalad — tema ”kalju”, varjupaik, mida ta usaldas — veavad teda alt. Nad nii-öelda ’hääbuvad hirmu pärast’. Seejuures on isegi Sanheribi vürstidest vähe abi. Ka neid on haaranud õudus.

24. Millise selge sõnumi annab edasi see, mis juhtus Assüüriaga?

²⁴ Selles Jesaja prohvetiennustuse osas on selge sõnum igaühele, kes kavatseb Jumalale vastu hakata. Pole olemas mingit relva, väge ega vahendit, mis võiks nurjata Jehoova eesmärgid (Jesaja 41:11, 12). Samal ajal need, kes väidavad end teenivat Jumalat, kuid keeravad talle selja, et otsida julgeolekut lihalikest asjadest, peavad pettuma. Igaüks, kes ”ei vaata Iisraeli Püha poole”, saab näha, kuidas Jehoova ”laseb tulla õnnetuse” (Jesaja 31:1, 2). Tõesti, Jehoova Jumal on ainus tõeline ja kestev varjupaik (Laul 37:5).

[Allmärkus]

[Küsimused]

[Pilt lk 319]

Need, kes panevad lootuse materiaalsetele asjadele, pettuvad

[Pilt lk 322]

Nagu lõvi, kes valvab oma saaki, nii kaitseb Jehoova oma püha linna

[Pildid lk 324]

Maailm on lõhenenud religioosse, rassilise ja etnilise vihavaenu tõttu

 [Pilt lk 326]

Hiskija läks Jehoova kojast abi saama