Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

11. LUGU

Usuproov

Usuproov

Aabraham õpetas oma poja Iisaki armastama Jehoovat ning usaldama kõiki tema tõotusi. Kui Iisak oli umbes 25-aastane, palus Jehoova Aabrahamil teha midagi väga rasket. Mis see oli?

Jumal ütles Aabrahamile: „Palun võta oma ainus poeg ja too ta mulle Morijamaal ühel mäel ohvriks.” Aabrahamil polnud aimugi, miks Jehoova tal seda teha palus. Sellegipoolest kuulas ta Jehoova sõna.

Varahommikul võttis Aabraham Iisaki ja kaks teenijat kaasa ning asus Morija poole teele. Kolme päeva pärast hakkasid mäed kauguses paistma. Aabraham käskis oma teenijatel ootama jääda, kuni ta Iisakiga ohverdama läheb. Ta andis puud Iisaki kätte ja ise võttis noa. Iisak küsis isalt: „Aga kus on see loom, mida me ohverdame?” Aabraham vastas: „Jehoova hoolitseb selle eest, mu poeg.”

Kui nad mäele jõudsid, ehitasid nad sinna altari. Siis sidus Aabraham Iisaki käed ja jalad kinni ning pani ta altari peale.

Aabraham tõstis noa. Sel hetkel hüüdis Jehoova ingel taevast: „Aabraham! Ära tee poisile viga! Nüüd ma tean, et sa usaldad Jumalat, sest sa olid valmis ohverdama oma poega.” Siis nägi Abraham, et üks jäär on sarvipidi põõsastesse kinni jäänud. Ta sidus kiiresti Iisaki lahti ja ohverdas hoopis jäära.

Sellest päevast peale pidas Jehoova Aabrahami oma sõbraks. Kas sa tead, miks? Sest Aabraham tegi kõike, mida Jehoova tal teha palus. Seda isegi siis, kui ta ei saanud aru, miks Jehoova midagi palus.

Jehoova kordas Aabrahamile oma tõotust: „Ma õnnistan sind ja sul saab olema palju järeltulijaid.” Ta lisas, et ta õnnistab kõiki häid inimesi Aabrahami perekonna kaudu.

„Jumal on armastanud maailma nii palju, et ta on andnud oma ainusündinud poja, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid saaks igavese elu.” (Johannese 3:16)