Matteuse evangeelium 16:1–28
Allmärkused
Kommentaarid
Ta vastas neile. Mõnes vanas käsikirjas on puudu 2. salmi ülejäänud osa ja terve 3. salm. Kuigi nende sõnade autentsuses ei saa täiesti kindel olla, on need üldiselt tunnustatud, sest suur osa varasemaid ja hilisemaid käsikirju sisaldab neid.
abielurikkuja. Võib tõlkida ka „truudusetu”. Mõeldakse seda, kes ei pea kinni Jumalaga sõlmitud lepingust ja murrab talle truudust. (Vt Mr 8:38 kommentaari.)
muud tunnustähte kui Joona oma. Vt Mt 12:39 kommentaari.
teisele kaldale. St teisele poole Galilea merd, ilmselt Betsaidasse järve kirdekaldal.
juuretise. Võib tõlkida ka „haputaina”. Piiblis sümboliseerib juuretis sageli pattu ja rikutust. Siingi räägitakse sellest negatiivses tähenduses, nimelt mõeldakse valeõpetusi. (Mt 16:12; 1Ko 5:6–8; vrd Mt 13:33 kommentaariga.)
korvitäit. Jeesuse kahest imest rääkides, kui ta inimesi toitis (vt Mt 14:20, 15:37, 16:10 kommentaari ja paralleeltekste Mr 6:43; 8:8, 19, 20), tehakse vahet kahte liiki korvidel, mida ülejääkide kogumiseks kasutati. Kui ta toitis 5000 meest, koguti ülejäägid korvidesse (kr kóphinos); ja kui ta toitis 4000 meest, koguti need suurtesse korvidesse (kr sphyrís). See näitab, et kirjutajad olid ise kohal või said oma info neilt, kes olid sündmust pealt näinud.
suurt korvitäit. Võib tõlkida ka „moonakorvitäit”. (Vt Mt 15:37 ja 16:9 kommentaari.)
Filippuse Kaisarea. Linn Jordani jõe ülemjooksul 350 m üle merepinna. Filippuse Kaisarea on 40 km Galilea merest põhja pool Hermoni mäe edelajalamil. Selle linna nimetas Kaisareaks tetrarh Filippus, kes oli Herodes Suure poeg, ja ta tegi seda Rooma keisri auks. Selleks et eristada seda samanimelisest Vahemere-äärsest sadamalinnast, kutsuti seda Filippuse Kaisareaks. (Vt lisa B10.)
Inimesepoeg. Vt Mt 8:20 kommentaari.
Ristija Johannes. Vt Mt 3:1 kommentaare.
Eelija. Vt Mt 11:14 kommentaari.
Siimon Peetrus. Vt Mt 10:2 kommentaari.
messias. Kr ho Christós (Kristus), mis vastab heebrea sõnale mašíah (messias). Mõlemad sõnad tähendavad võitut. Siin kasutatakse määravat artiklit ho, ilmselt selleks, et rõhutada Jeesuse messiarolli. (Vt Mt 1:1 ja 2:4 kommentaari.)
elava Jumala. See väljend rõhutab, et Jehoova on elav ja tegev, mitte niisugune nagu elutud ebajumalad. (Ap 14:15.) Ebajumalaid kummardati ka Filippuse Kaisarea aladel. (Mt 16:13.) Sama väljendit kasutatakse piibli heebreakeelses osas. (5Mo 5:26; Jer 10:10.)
Joona poeg. Kr Barionás. Heebrea nimedes võidi lisanimena kasutada isa nime, mille ees oli heebreakeelne ben või arameakeelne bar, mis tähendavad poega. Arameakeelne laensõna bar esineb näiteks sellistes nimedes nagu Bartolomeus, Bartimeus, Barnabas ja Barjeesus. See näitab millist mõju oli aramea keel avaldanud Jeesuse päevil räägitavale heebrea keelele.
mõni inimene. Sõna-sõnalt „liha ja veri”, mis on tavaline juutide väljend ja tähendab siin inimlikku mõtlemist.
sina oled Peetrus, ja sellele kaljule. Kreeka sõna pétros on meessoost ja tähendab „kaljurünk; kivi”. Siin on seda sõna kasutatud isikunimena (Peetrus). See on kreekapärane vaste nimele, mille Jeesus Siimonile andis. (Joh 1:42.) Naissoost sõna pétra tähendab „kaljumassiiv” ning võib viidata näiteks aluspõhjakivimile või kaljujärsakule. Seda kreeka sõna on kasutatud ka tekstides Mt 7:24, 25; 27:60; Lu 6:48; 8:6; Ro 9:33; 1Ko 10:4; 1Pe 2:8. Ilmselgelt ei pidanud Peetrus ennast kaljuks, millele Jeesus oma koguduse ehitab, sest ta kirjutas tekstis 1Pe 2:4–8, et Jeesus on ammu ette kuulutatud „nurgakivi”, mille Jumal ise välja valis. Samamoodi rääkis Paulus Jeesusest kui vundamendist ja Jumala antud kaljust. (1Ko 3:11; 10:4.) Seega on ilmselt tegemist sõnamänguga ja sisuliselt ütles Jeesus: „Sina, keda ma kutsun Peetruseks, Kaljurüngaks, oled ära tundnud „selle kalju” ehk Kristuse, kellest saab kristliku koguduse vundament.”
koguduse. Siin on esimene koht, kus esineb kreeka väljend ekklesía. See tuleb kreeka sõnadest ek (välja) ning kaléo (kutsuma). See viitab rühmale inimestele, kes on kindlal eesmärgil või kindlaks tegevuseks kokku kutsutud. (Vt „Sõnaseletusi”.) Siin kontekstis ennustas Jeesus, et moodustatakse kristlik kogudus, mis koosneb võitud kristlastest, kellest kui „elavatest kividest” ehitatakse „vaimne koda”. (1Pe 2:4, 5.) Selle kreeka väljendiga on Septuagintas tihti tõlgitud heebrea väljend, mille tähendus on „kogudus” ning mis käib sageli kogu Jumala rahva kohta. (5Mo 23:3; 31:30.) Kirjakohas Ap 7:38 viidatakse Egiptusest välja kutsutud iisraellastele kui kogudusele. Samamoodi moodustavad kristlased, kes on „pimedusest välja” kutsutud ning „maailmast välja” valitud, „Jumala koguduse”. (1Pe 2:9; Joh 15:19; 1Ko 1:2.)
surmavald. Kr hádes, surnud inimeste sümboolne asupaik. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Surmavald”.) Piibel räägib „surmaväravatest” (L 107:18) ja „surmavalla väravatest” (Jes 38:10). Jeesus võidab surmavalla, avab selle väravad ja laseb surnud välja ehk äratab nad üles. Tema enda ülesäratamine kinnitas, et see on võimalik. (Mt 16:21.) Kuna kogudus on ehitatud Jeesusele, kellel on vägi surnuid üles äratada, ei saa surmavald hoida kogudust jäädavalt oma võimuses. (Ap 2:31; Ilm 1:18; 20:13, 14.)
taeva kuningriigi võtmed. Piiblis on räägitud kellelegi võtmete andmisest nii sõna otseses mõttes kui ka piltlikult. (1Aj 9:26, 27; Jes 22:20–22.) Kuna võtme omanikul oli mingil määral mõjuvõimu, sai võti võimu ja vastutuse sümboliks. Peetrus kasutas talle usaldatud võtmeid, et avada juutidele (Ap 2:22–41), samaarlastele (Ap 8:14–17) ning mittejuutidele (Ap 10:34–38) võimalus saada Jumala püha vaimu, mis annab väljavaate siseneda taevasesse kuningriiki.
kinni seod ... lahti päästad. Võib tõlkida ka „lukustad ... avad”. Tähendab ilmselt millegi keelamist või lubamist. (Vrd Mt 18:18 kommentaariga.)
on juba kinni seotud ... on juba lahti päästetud. Kreeka keeles on siin ebatavaline konstruktsioon. Tegusõna „on” on tulevikuvormis ning väljendid „kinni seotud” ja „lahti päästetud” on minevikuvormis. See näitab, et kõik otsused, mida Peetrus teeb, on juba tehtud taevas, mitte vastupidi. (Vrd Mt 18:18 kommentaariga.)
messias. Vt Mt 16:16 kommentaari.
Jeesus. Mõnes vanas käsikirjas „Jeesus Kristus”.
vanemate. Sõna-sõnalt „vanemate meeste”. Piiblis tähendab kreeka sõna presbýteros eelkõige meest, kes on ühiskonnas või koguduses vastutusrikkal positsioonil. See sõna võib viidata vanusele (Lu 15:25; Ap 2:17), kuid mitte tingimata. Siin mõeldakse juutide juhte, keda mainitakse sageli koos peapreestrite ja kirjatundjatega. Sanhedrini liikmed olid neist kolmest rühmast. (Mt 21:23; 26:3, 47, 57; 27:1, 41; 28:12; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Vanem; vanem mees”.)
peapreestrite. Vt Mt 2:4 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Peapreester”.
kirjatundjate. Vt Mt 2:4 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Kirjatundja”.
Eemale minust. Sõna-sõnalt „Mine mu taha”. Jeesus noomis Peetrust. (Mr 8:33.) Jeesus ei tahtnud, et miski teda taevase isa tahte täitmisel takistaks. Teistes piiblitõlgetes on seda fraasi tõlgitud „tagane minust” ja „kao mu silma alt”. Need sõnad võisid Peetrusele meelde tuletada seda, et ta peaks käima oma isanda järel ja teda toetama, mitte olema talle komistuskiviks ehk takistuseks.
vastupanija. Sõna-sõnalt „saatan”. Jeesus ei öelnud, et Peetrus on Saatan, vaid nimetas teda „vastupanijaks”, mida heebrea väljend satán tähendab. Jeesus võis mõelda, et Peetrus oli sel korral lasknud Saatanal end mõjutada.
komistuskiviks. Vt Mt 18:7 kommentaari.
ärgu elagu iseendale. Vastavat kreeka väljendit võib tõlkida ka „loobugu õigusest iseendale”, „öelgu iseendast lahti”, „salaku end ära”, „unustagu oma mina”. Need sõnad viitavad inimese valmidusele salata ennast täielikult või loobuda õigusest endale, et kuuluda Jumalale. Seda kreeka fraasi võib tõlkida ka „öelgu ei iseendale”, kuna see kätkeb endas mõtet öelda ei isiklikele soovidele, ambitsioonidele ja mugavustele. (2Ko 5:14, 15.) Matteus kasutab sedasama kreeka verbi, kui räägib sellest, kuidas Peetrus salgas Jeesuse. (Mt 26:34, 35, 75.)
piinaposti. Võib tõlkida ka „hukkamisposti”. Klassikalises kreeka keeles tähendab staurós peamiselt püstist palki või posti. Piltlikult tähendab see mõnikord kannatusi, häbi, piina ja isegi surma, mis kõik võib inimesele osaks saada seetõttu, et ta on Jeesuse järelkäija. (Vt „Sõnaseletusi”.)
elu. Võib tõlkida ka „hinge”. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)
elu. Vt Mt 16:25 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.
Ma kinnitan teile. Vt Mt 5:18 kommentaari.
Pildid ja videod
Piibli algkeeltes kasutatakse mitut sõna, kirjeldamaks erinevaid korve. Näiteks kreeka sõna, mis käib 12 korvi kohta, millesse koguti ülejäägid, pärast seda kui Jeesus oli ime läbi toitnud 5000 meest, märgib suhteliselt väikest vitskorvi. Kuid loos, kus räägitakse, kuidas Jeesus toitis 4000 meest ja ülejäägid koguti seitsmesse korvi, on teine sõna, mis tähendab suurt korvi. (Mr 8:8, 9.) Sama sõna on kasutatud korvi kohta, milles Paulus lasti Damaskuses müüriavast alla. (Ap 9:25.)
Jeesus ja ta jüngrid sõitsid paadiga Magadanist Betsaidasse, mis asub Galilea mere põhjakaldal. (Mr 8:22.) Galilea meri on 210 m alla merepinna. Tõenäoliselt kulus neil mitu päeva, et rännata 40 km kaugusele Filippuse Kaisareasse, mis asus 350 m üle merepinna. (Üksikasjalikumat kaarti Jeesuse teenistuse kohta vt lisast A7-E.)