2. Ajaraamat 13:1–22
13 Kuningas Jerobeami 18. valitsusaastal sai Juuda kuningaks Abija.+
2 Ta valitses Jeruusalemmas kolm aastat. Tema ema oli Miikaja*,+ Gibeast+ pärit Uurieli tütar. Abija ja Jerobeami vahel oli sõda.+
3 Abija läks lahingusse 400 000 vägeva sõjamehega, kes olid õpetatud sõdima.+ Jerobeam omakorda seadis tema vastu lahingukorda 800 000 vägevat väljaõppe saanud sõjameest.
4 Abija seisis Semaraimi mäel Efraimi mägismaal ja ütles: „Kuulake mind, Jerobeam ja kogu Iisrael!
5 Te ju teate, et Iisraeli Jumal Jehoova andis kuningriigi Taavetile,+ temale ja ta poegadele,+ alalise lepinguga,* et ta valitseks Iisraeli üle igavesti.+
6 Aga Nebati poeg Jerobeam,+ Taaveti poja Saalomoni sulane, tõstis oma isanda vastu mässu.+
7 Tema juurde kogunesid jõude olevad ja vääritud mehed. Nad olid Saalomoni pojast Rehabeamist tugevamad, kuna see oli noor ja arg; Rehabeam ei suutnud neile vastu seista.
8 Ja nüüd te mõtlete, et suudate vastu hakata Jehoova kuningriigile, mis on Taaveti poegade käes, sest teid on palju ja teil on kuldvasikad, mis Jerobeam on teile jumalateks teinud.+
9 Te olete ju ära ajanud Jehoova preestrid,+ Aaroni järeltulijad, ja leviidid ning olete seadnud ametisse omaenda preestrid, nagu teevad teised rahvad.+ Igaüks, kes tuli ja ohverdas noore pulli ja seitse jäära, sai ebajumalate preestriks.
10 Kuid meie Jumal on Jehoova+ ja me ei ole teda hüljanud. Meie preestrid, Aaroni järeltulijad, teenivad Jehoovat ja leviidid on neile abiks.
11 Igal hommikul ja õhtul+ panevad nad Jehoovale suitsema põletusohvrid ja healõhnalise suitsutusrohu.+ Puhtast kullast laudadel on vaateleivad,+ samuti süüdatakse igal õhtul lambid+ kuldsel lambijalal,+ sest me täidame oma kohust oma Jumala Jehoova ees. Teie aga olete ta hüljanud.
12 Meiega on tõeline Jumal, kes meid juhib, ja tema preestrid trompetitega, valmis puhuma lahinguhäiret, mis kutsub teiega võitlusse asuma. Iisraeli mehed, ärge võidelge oma esiisade Jumala Jehoova vastu, sest te ei saavuta edu!”+
13 Jerobeam saatis aga varitsejad Juuda seljataha, nii et juudalaste ees oli sõjavägi ja taga varitsus.
14 Kui Juuda mehed ümber pöördusid, nägid nad, et neid rünnatakse nii eest kui ka tagant. Nad hüüdsid Jehoova poole+ ja preestrid puhusid valjult trompeteid.
15 Juuda mehed tõstsid sõjakisa ja kui nad seda tegid, lõi Jumal Jerobeami ning kogu Iisraeli Abija ja Juuda ees.
16 Iisraellased põgenesid Juuda eest ja Jumal andis nad juudalaste kätte.
17 Iisrael sai Abija ja tema rahva käest rängalt lüüa: iisraellastest langes 500 000 väljaõppinud sõjameest.
18 Nii alandati Iisraeli mehi. Juuda mehed said neist jagu, sest nad toetusid oma esiisade Jumalale Jehoovale.+
19 Abija ajas Jerobeami taga ja vallutas tema linnadest Peeteli,+ Jesana, Efraini+ ja nende tütarlinnad*.
20 Jerobeam ei suutnud Abija päevil enam oma endist võimu taastada. Viimaks Jehoova lõi teda ja ta suri.+
21 Abija aga sai üha tugevamaks. Ta võttis endale 14 naist+ ning talle sündis 22 poega ja 16 tütart.
22 Kõik muu Abija kohta, tema teod ja sõnad, on kirjas prohvet Iddo ülestähendustes*.+
Allmärkused
^ 1Ku 15:2 ja 2Aj 11:20–22 Maaka.
^ Sõna-sõnalt „soolalepinguga”.
^ Võib tõlkida ka „ümberkaudsed linnad”.
^ Võib tõlkida ka „selgitustes”.