Jehoova meid ei jäta eal
Laadi alla:
1. Kui varem mind valdas hirm,
kui see täielikult halvas mind,
ma siit ära siis ihkasin,
meeleheitest haige hing.
Ta lubas, et mind toetab ta,
et ma talle loota saan.
Nüüd tean, tal loota saan.
(REFRÄÄN)
Sest ta andis
julgust neil sügissüngeil öil,
julgust, kui kõhklema lõin,
julgust, kui mind haaras hirm,
julgust ja kindlat meelt,
julgust, et jätkaks teed,
julgust, et jääda talle truuks.
Jehoova mind ei jäta eal.
Tal loota saan.
Mind suunab ta.
Ta teab, mis mulle hea.
Mul haarab käest.
Tänu talle näen,
mis teed ma käima pean.
2. Sinu kõrval ta,
ükstakõik kus viibid sa,
su vaeva teab.
Annab sulle nõu.
Kui sul täielikult otsas jõud,
sind taas ta tõstab maast.
(REFRÄÄN)
Temalt saad sa
julgust ka sügissüngel ööl,
julgust, kui kõhklema lööd,
julgust, kui sind haarab hirm,
julgust ja kindlat meelt,
julgust, et jätkaks teed,
julgust, et jääda talle truuks.
Jehoova meid ei jäta eal,
ei eal, ei eal.
Jehoova meid ei jäta eal.
Tal kindlalt loota saab.
Meid suunab ta.
Ta teab, mis meile hea.
Jehoova meid ei jäta eal.
Meil haarab käest.
Tänu talle näen,
mis teed ma käima pean.
(REFRÄÄN)
Ta andis
julgust neil sügissüngeil öil,
julgust, kui kõhklema lõin,
julgust, kui mind haaras hirm,
julgust ja kindlat meelt,
julgust, et jätkaks teed,
julgust, et jääda talle truuks.
Jehoova meid ei jäta eal.
Ei eal, ei eal.
Jehoova meid ei jäta eal.
Ei eal, ei eal.
Jehoova meid ei jäta eal.
