Kas sul on mõni lähedane sõber, kelle nime sa ei tea? Tõenäoliselt mitte. Irina, kes elab Bulgaarias, tegi targa tähelepaneku, kui ütles: „Pole võimalik saada Jumalaga lähedaseks, kui sa ei tea tema nime.” Nagu eelmises artiklis mainiti, soovib Jumal, et meil oleksid temaga lähedased suhted. Ja sellepärast on ta Piibli kaudu ennast tutvustanud, öeldes: „Mina olen Jehoova, see on mu nimi” (Jesaja 42:8).

Kas Jehoova jaoks on tõesti vahet sellel, kas sa tead ja kasutad tema nime või mitte? Mõtle sellele: Jumala nimi, sõna, mida kirjutatakse heebrea keeles nelja kaashäälikuga ja nimetatakse tetragrammiks, esineb Piibli heebreakeelse osa algtekstis ligi 7000 korda. Seda nime mainitakse Piiblis enam kui ühtki teist nime. See on kahtlemata märk sellest, et Jehoova tahab, et inimesed tema nime teaksid ja kasutaksid. *

Mõnele tundub, et kuna Jumal on niivõrd püha ja võimas, oleks ebaviisakas teda nimepidi nimetada. Muidugi on Jumala nime lugupidamatu kasutamine vale, samamoodi nagu sa ei tahaks ebaväärikal viisil kasutada oma südamesõbra nime. See aga on Jehoova enda tahe, et need, kes teda armastavad, peaksid ise tema nime kalliks ja teeksid selle ka teistele teatavaks (Laul 69:31, 32; 96:2, 8). Kas mäletad, kuidas Jeesus õpetas oma järelkäijaid palvetama? „Meie Isa, kes sa oled taevas, pühitsetud olgu sinu nimi.” Meiegi saame Jumala nime pühitsemises oma osa anda, kui räägime sellest teistele. Nii tehes saame Jumalaga lähedasemaks. (Matteuse 6:9.)

Piibel näitab, et Jumal pöörab erilist tähelepanu neile, kes „austavad tema nime” (Malakia 3:16). Jehoova on selliste inimeste kohta tõotanud: „Ma ülendan tema, sest ta tunneb minu nime. Ta hüüab mind appi ja ma vastan temale; mina olen ta juures, kui ta on kitsikuses” (Laul 91:14, 15). Kui soovime olla Jumalaga lähedastes suhetes, on oluline teada ja kasutada Jumala nime.