MIDA sa tunneksid, kui sind süüdistataks kuriteos, mida sa pole toime pannud — eriti veel, kui paljud süütud ohvrid selle kuriteo tõttu kannataksid? Kahtlemata tahaksid sa oma nime puhtaks pesta. Kas sa aga tead, et just niisuguses olukorras on Jehoova? Paljud inimesed süüdistavad täiesti alusetult ebaõigluses ja kannatustes Jumalat. Kas ka Jehoova tahab oma nime puhtaks pesta? Loomulikult tahab. Vaadakem, mida öeldakse Hesekieli raamatus. (Loe Hesekiel 39:7.)

„[Ma ei] lase enam teotada oma püha nime!” ütleb Jehoova. Kui inimesed süüdistavad Jumalat ebaõigluses, teotavad nad tema nime. Miks võib nii öelda? Piiblis tähendab isiku nimi sageli tema mainet. Ühe teatmeteose sõnul esindab Jumala nimi „seda, mis on tema kohta teada, ehk teisisõnu, seda, mida ta on enda kohta avaldanud; nimi tähistab ka tema mainet ja tema au”. Niisiis kätkeb Jehoova nimi tema mainet. Mida me teame Jehoova suhtumise kohta ebaõiglusse? Ta vihkab seda ning ta tunneb ülekohtu ohvritele kaasa (2. Moosese 22:21—23). * Kui inimesed väidavad, et Jumal on süüdi asjus, mida ta tegelikult vihkab, siis sellega nad mustavad teda ja laimavad tema nime (Laul 74:10).

Nagu näha, nimetab Jehoova tekstis Hesekiel 39:7 kahel korral oma nime pühaks. Piiblis esineb Jumala nimi paljudel puhkudel koos sõnadega „püha” või „pühadus”. Sõna „püha” annab edasi mõtte eraldatusest ning viitab puhtusele ja rikkumatusele. Nimi Jehoova on püha, sest Jumal, kes seda kannab, on püha ehk kõigest patusest ja rüvedast lahus. Kas pole ilmselge, et need, kes süüdistavad Jehoovat kurjuses, teotavad tema püha nime suurimal võimalikul viisil?

Jehoova on otsustanud puhastada enda nime teotusest oma kuningriigi kaudu. See on Piibli peateema. Seda teemat tõstab esile Hesekieli raamat, kus Jehoova ütleb korduvalt: „Paganad [ehk rahvad] peavad tundma, et mina olen Jehoova” (Hesekiel 36:23; 37:28; 38:23; 39:7). Pane tähele, et rahvastel pole valikut, nad „peavad tundma”, et tema on Jehoova. Teisisõnu, Jehoova tegutseb nõnda, et kõik rahvad maa peal on sunnitud tunnistama, et ta on see, kelle ta ütleb end olevat — Jehoova, kõrgeim valitseja, kelle nimi tähistab kõike, mis on püha ja puhas.

See korduv tõotus — „paganad peavad tundma, et mina olen Jehoova” — on heaks sõnumiks neile, kes igatsevad näha ebaõigluse ja kannatuste lõppu. Peagi täidab Jehoova selle tõotuse ja puhastab oma nime teotusest. Ta kaotab maa pealt kurjuse ja kõik ülekohtu tegijad, jätab aga ellu need, kes tunnustavad ja austavad tema nime ning kõike sellega seonduvat (Õpetussõnad 18:10). Kas ei sooviks sa saada lähedasemaks püha Jumala Jehoovaga, kes „armastab õiglust”? (Laul 37:9—11, 28.)