Aabraham — armastav mees

Saara on surnud. Aabrahami hingevalu on peaaegu talumatu. Kadunuga hüvasti jättes kerkivad selle aastates mehe silme ette kallid mälestused. Kurbus pitsitab ta südant ja ta puhkeb nutma (1. Moosese 23:1, 2). Aabraham ei häbene nutta. Pisarad ei näita mitte tema nõrkust, vaid hoopis armastust, mis on üks tema võrratumaid omadusi.

MIS ON ARMASTUS? Armastus on soe ja sügav kiindumus. Armastust tõendatakse tegudega, ja seda ka siis, kui see nõuab eneseohverdust.

MILLES ILMNES AABRAHAMI ARMASTUS? Aabraham tõendas tegudega, et armastab oma peret. Kahtlemata oli Aabrahamil palju töid ja tegemisi. Ometi hoolitses ta alati oma pereliikmete emotsionaalse ja vaimse heaolu eest. Jehoova ise märkis, et Aabraham juhib oma peret jumalakummardamises (1. Moosese 18:19). Peale selle mainis Jehoova selgelt ka Aabrahami armastust, öeldes tema poja Iisaki kohta: ”Poeg, keda sa armastad” (1. Moosese 22:2).

Aabrahami armastust on näha ka sellest, kuidas ta oma kalli naise Saara surmale reageeris. Ta nuttis oma naist taga. Kuigi Aabraham oli tugev ja mehelik mees, ei kartnud ta oma leina välja näidata. Aabrahami juures väljendusid kauni kombinatsioonina nii tugevus kui ka õrnus.

Aabraham tõendas, et armastab Jumalat. Kogu tema elust ilmnes, et ta armastab Jumalat.  Kust me seda teame? 1. Johannese 5:3 ütleb: ”Armastus Jumala vastu tähendab seda, et me peame kinni tema käskudest.” Selle definitsiooni järgi võttes oli Aabrahami armastus Jumala vastu väga tugev.

Iga kord, kui Jehoova Aabrahamil midagi teha käskis, kuuletus Aabraham viivitamatult (1. Moosese 12:4; 17:22, 23; 21:12—14; 22:1—3). Polnud vahet, kas Jehoova käsku oli kerge täita või mitte, samuti polnud suurt vahet, kas Aabraham mõistis, miks Jehoova oli tal midagi teha palunud, või mitte. Niisugused seigad olid Aabrahami silmis ebaolulised. Kui Jumal temalt midagi ootas, oli ta meeleldi valmis seda tegema. Aabraham suhtus igasse Jehoova käsku kui võimalusse tõendada talle oma armastust.

MIDA AABRAHAMILT ÕPPIDA? Meilgi tuleks olla kõigi inimeste, eeskätt oma pereliikmete vastu soe ja südamlik. Me ei tohiks kunagi lubada eluraskustel röövida meilt aega, mida peaksime pühendama oma lähedastele.

Peale selle tuleb meil kogu südamest Jehoovat armastada. Niisugune armastus võib palju korda saata. Näiteks võib see anda meile võimsa tõukejõu muuta oma hoiakud, kõnepruuk ja käitumine Jumalale meelepäraseks (1. Peetruse 1:14—16).

Mõistagi pole Jehoova käskudele alati kerge kuuletuda. Me võime aga olla kindlad, et seesama Jumal, kes aitas Aabrahami ja nimetas teda koguni oma sõbraks, aitab ka meid (Jesaja 41:8). Jumala Sõna Piibel tõotab: ”Ta teeb teid kindlaks, ta teeb teid tugevaks” (1. Peetruse 5:10). Kas pole südantsoojendav lubadus sellelt Aabrahami usaldusväärselt Sõbralt?

[Kast lk 11]

Kas mehel sobib nutta?

Paljude arvates mitte. On aga huvitav tähele panna, et Aabraham oli üks neist tarmukatest jumalasulastest, kes raskel ajal nutsid. Ka mitmed teised mehed, nagu Joosep, Taavet, apostel Peetrus, Efesose kogudusevanemad ja isegi Jeesus, ei häbenenud nutta (1. Moosese 50:1; 2. Saamueli 19:1; Luuka 22:61, 62; Johannese 11:35; Apostlite teod 20:36—38). Seega, nagu Piiblist näha, sobib ka mehel nutta.