Mida tähendab äärmine vaesus?

ÄÄRMINE vaesus võib olla eluohtlik. See tähendab, et inimesel pole piisavalt toitu, vett, kütet ega rahuldavat eluaset ning talle jääb kättesaamatuks esmane tervishoid ja haridus. Vaesuses elab umbes miljard inimest, mis võrdub ligikaudu kogu Ameerika elanikkonna arvuga. Ent enamiku lääneeurooplaste või põhjaameeriklaste tutvusringkonda pole eales kuulunud ühtegi tõelises vaesuses virelevat inimest. Tutvugem nüüd mõnega neist.

Mbarushimana elab Rwandas Aafrikas koos naise ja viie lapsega. Nende kuues laps suri malaariasse. Ta sõnab: „Mu isa pidi oma maalapi ära jagama kuue lapse vahel. Minu osa sellest oli nii tilluke, et mul polnud muud valikut kui perega linna kolida. Elatume abikaasaga kivi- ja liivakottide tassimisest. Meie kodul pole aknaid. Vett saame politseijaoskonna kaevust. Tavaliselt on meil üks söögikord päevas, aga kui me tööd ei saa, pole sedagi. Sellistel päevadel ei suuda ma koju jääda. Mul on valus kuulata laste hala, kui nad toitu anuvad.”

Victor ja Carmen on kingsepad. Nad elavad koos viie lapsega ühes Boliivia väikelinnas. Abielupaar üürib ühte tuba tilkuva plekk-katusega räämas telliskivihoones, kus pole elektrit. Nende kodukandi koolis õpib nii palju õpilasi, et Victor pidi oma tütrele ise laua meisterdama, et too saaks tundidest osa võtta. Victor ja Carmen peavad päevas kümme kilomeetrit kõndima, et toidu tegemiseks ja joogivee keetmiseks küttepuid raiuda. „Meil puudub käimla. Seepärast tuleb meil rahuldada oma loomulikke vajadusi jõe ääres, mis on ühtlasi ka pesemiskoht ja prügimägi. Meie lapsed on sageli haiged,” sõnab Carmen.

Francisco ja Ilídia elavad Mosambiigi maapiirkonnas. Neil on neli väikest last; viies suri malaariasse, kuna haigla keeldus teda ravimast. Abielupaar kasvatab oma pisikesel maalapil riisi ja bataati, ent sellest jagub neile aastas üksnes kolmeks kuuks. Francisco lausub: „Vahel hävib saak põua tõttu või siis varastatakse see ära. Teenin natuke lisaraha sellega, et lõikan ja müün ehitustele bambuspuitu. Lisaks hangime küttepuid  kahetunnise jalgsimatka kauguselt metsast. Tassime mõlemad naisega seljatäie puid, ühest valmistame nädalapäevad süüa, teise müüme maha.”

Paljudele näib, et maailmas on midagi väga valesti, kui üks inimene seitsmest peab elama nii nagu Mbarushimana, Victor või Francisco, samal ajal kui miljardid teised naudivad enneolematut luksust. Leidub inimesi, kes on püüdnud olukorda parandada. Järgmine artikkel käsitlebki seda, mida on selles vallas ette võetud ja mida veel teha loodetakse.

 [Pilt lk 2, 3]

Carmen oma kahe lapsega jõest vett ammutamas